toalilled

                        Kui palju vett
    Toataimede veevajaduse on erinev. See sõltub nende suurusest, liigist, keskonnat ja aastaajast. tähtis on anda õige hulk vett, sest nii liiga rohke kui ka liiga napp kastmine võib taimi tõsiselt kahjustada. Juhis kasta ohtralt tähendab, et mullasegu tuleks hoida alati niiskena ning pinnakihti ei tohiks lasta ära kuivada. Kastke niikaua, kuni vesi hakkab poti põhjas asuvatest aukudest välja tulema.
            Kasta tagasihoidlikult
-Taimed talvisel puhkeperioodil.
-Paksude lihakate juurtega taimed.
-Paksude nahkjate lehtedega taimed.
-Taimed plastik- või glasuurpottides.
-Lihaktaimed, nagu näiteks kaktused.
-Taimede pudelaedades ja terraariumites.
            Vajavad ohtralt kastmist
    -Aktiivselt kasvavad taimed
-Taimed, millel on nooerd avanevad lehed või mis on õide minemas
-Õrnade õhukeste lehtedega taimed
-Suurelehelised taimed, millest aurub palju vett.
-Suhteliselt väikestesse pottidesse pandud taimed.
-Igasugused taimed, mis kasvavad väga sooja või kuiva õhuga ruumis.
-Rabadest ja soistelt aladelt pärit taimed.
-Taimed glasuurimata savipottides.
-Taimed, mis kasvavad kiiresti kuivavas mullasegus, sealhulgas turbas.
            Millal kasta
    Kastke taie ainult siis, kui olete kindel selle vajalikuses ning mitte kunagi rutiinselt. Kui te ei suuda lihtsalt silma järgi või mullasegu katsudes kindlaks teha, kas taim vajab kastmist, ostke niiskusemõõtja, mis näitab selgelt, kui niiske mullasegu on. Odavamad, kuid niisama efektiivsed on indikaatoripikud, mis sõltuvalt mullasegu niiskusest muudavad värvust. Kui kahtlete, oodake kastmisega paar päeva.
            Veetemperatuuri kontrollimine
    Kõige parem on toataimede kastmiseks kasutada leiget või vähemalt toatemperatuuril olevat vett. Vältimaks külma vee poolt põhjustatud sokki, jätke veenõu enne taimede kastmist ööseks tuppa seisma.
            Milleine vesi on sobivaim?
    Kraanivesi on enamiku taimede jaoks ohutu. Kui vesi on aga kõrge lubjasisaldusega, tuleb seda enne kastmist keeta ja jahutada. Eriti vajalik on see lubja suhtes tundlike taimede, näiteks asaleade puhul. Kui te elate maal, sobib hästi vihmavesi, linnas aga on see ilmselt saastatud. Ärge kasutage läbi veepehmendaja filtreeritud vett, sest filtris olevad kemikaalid võivad taimi tõsiselt kahjustada.
            Pealtkastmine
    Valge vesi kitsa tilaga kastekannust otse mullasegule. Kandke hoolt, et vesi ei voolaks lehtedele. Läbi mulla potialusele imbuv liigne vesi kallake ära. Pealtkastmine võimaldab kontrollida taimele antavat veehulka ning soodustab mullasegusse kogunenud liigsete mineraalainete väljauhtumist. Vältige lehtede märjakssaamist.
            Taimede altpoolt kastmine
    Mõned taimed, nagu näiteks alpikannid ja säntpooliad, kipuvad mädanema, kui nende lehtedele ja õiekroonidele satub vett. Kastke neid taimi altpoolt, täites potialuse veega. Laske taimedel imeda nii palju vett kui vaja. Kui mullapind on niiske, valage potialusele jäänud vesi ära.
            Kuidas kasta bromeelialisi?
    Enamiku bromeelialisi on keskmine karikjas leherosett. Hoidke see värske veega täidetuna,välja arvatud õiepunga tekkimine ajal. Vett vahetage kord kuus. Mulda ärge kastke liiga ohtralt, vaid ainult siis, kui see hakkab ära kuivama. Kindlustage potile hea drenaaz.Karikata bromeelialisel hoidke mullapall niiskena.
            Alakastmise tunnused
    Priimulad, selaginellid ja lihakate vartega taimed, nagu kirinõgesed ja Walleri lemmalts, ei talu kuivust ja vajuvad väga ruttu longu. alakastmise tunnuseid on õnneks väga lihtne ära tunda.
Mullapall tõmbab posti servadest eemale, nii et vesi voolab kiiresti läbi.
Lehed muutuvad lõdvaks ja närtsivad.
Alumised lehed tõmbavad kollaseks ja võivad enneaegselt ära langeda.
Lehed on servadest pruunid ja kuivanud välimusega.
Õied närbuvad ja kukuvad maha.
            Ülekastmise tunnused
    Liigse kastmise kõige hullemate tagajärgede ilmnemine võtab aega. Esimesteks tundemärkideks on tihti kolletuvad lehed, lehtede langemine ja kehv kasv. Hiljem võivad lehtedele ilmuda pehmed mädanevad laigud, üied näevad viletsad välja ja juured hakkavad mädanema. Roheline samblarord mullapinnal on kindel ülekastmise tunnus, kuna sammal kasvab ainult pidevalt niiskes pinnas.    Päästmaks liigsest kastetud taime, eemaldage see potist ja istutage ümber värskesse mullasegusse. Et soodustada drenaazi, peaks segu sisaldama vähemalt 25% liiva.
            Kuivanud taime toibutamine
    Kui muld potis läbinisti kuivanud, muutub mullapall tihedaks ja veele läbipääsmatuks. Samuti kipub muld poti servadest eemale tõmbuda. Kui te leiate taime sellises seisukorras, püüdke teda toibutada allapool antud hädaabivõttega. Kui teie katse ebaõnnestub, ärge visake taime ära, vaid lihtsalt kärpige pealiskasvu ja oodake, kuni see järgmisel aastal uuesti kasvab.
-Kobestage kuivanud mullapalli väikese hargiga, võimaldamaks veel mulda imenduda. Olge ettevaatlik, et mitte vigastada juuri.
-Hoidke potti üleni veega täidetud kausis, kuni mullast ei tõuse enam õhku mulle. Piserdage lehti ja asetage taim jahedasse kohta toibuma.
            Toataimede kastmine talvel
    Enamik toataimi vajab iga-aastastpuhkeperioodi, mil kastmist tuleks vähendada või üldse mitte kasta. Puhkeperiood on seotud valguse hulga vähendamisega teatud aastaaegadel. Liigne kastmine sel ajal põhjustab taimede kuivamist, mida aga ei toeta piisav valgus. Tulemuseks on kehv ja inetu kasv, lehtede koltumine ja nende varane langemine.
            Kapillaarmattide kasutamine
    Paksust vildist valmistatud matid võivad teie toataimi veega varustada ka siis, kui teid kodus ei ole. asetage taimed, mis on mitme drenaaziauguga plastikpottides, niiske mati ühele otsale. Teine matiots jätke veega täidetud kandikusse või valamusse. Taimed varustavad end vajamineva veega kapillaarsuse põhimõttel.
            Kilekotiga kastmine
    Minimeerimaks veekaotuse lühikese eemaloleku ajal, kastke oma taime põhjalikult, laske veel nõrguda ja asetage taim suurde õhukindlasse kilekotti. Toetuskeppide abil hoidke kile taime lehtedest eemal. Ärge kasutage seda meetodit pikka aega, sest taim võib hakata mädanema.
            Isekastva tahi valmistamine
    Ajutise isekastva süsteemi saamiseks asetage vette imava materjali riba(näiteks puuvillase kingapaela või õlilambi tahi ) üks ots taime kõrval asuvasse veeanumasse. Suruge tahi teine ots mullapalli sisse ning taim varustabki end vajamineva veega ise.