Murrujoone abil kirjutatud arve nimetatakse . Murrujoonel on tähendus. Murru näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud. Murru näitab, mitu sellist võrdset osa on võetud. Murru [?] ei või olla arv 0, sest nulliga ei saa . Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu . Kui murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu . Kõik lihtmurrud on arvust 1. Liigmurrud on arvust 1 või [?]. Segaarvud koosnevad ja . Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat või ühe ja sama erineva arvuga. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me murdu. Kui korrutame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me murdu. Arvu, millega murru lugejat ja nimetajat korrutame, nimetatakse murru . Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on see murd, mille on väiksem. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on see murd, mille on suurem. Selleks, et võrrelda erinevate lugejate ja nimetajatega murde, tuleb teisendada murrud . Harilike murdude korrutamisel ja jagamisel tuleb segaarvud teisendada .