Kahe miljoni elanikuga Budapesti transport on küllap mitmekesisemaid maailmas. Metroo on vaid üks osa laiast ja hästitoimivast liinivõrgust.

Töötavaid metrooliine on kolm:

• M1 – Vörösmarty tér – Mexikói út
• M2 – Déli pu. – Örz vezér tere
• M3 – Újpeast-Központ – Köbánya-Kispest
• M4 – Kelenföldi pu. – Keleti pu. on planeerimisel

Kuigi kõikidel liinidel on ühine ümberistumisjaam (Deák Ferenz tér), on tegu kahe eri süsteemiga, millest ühe moodustab M1 ja teise M2 ja M3. Nimelt on M1 väidetavalt mandri-Euroopa esimene metrooliin (esimene Euroopa metroo üldse avati Londonis) ja tööle hakkas see 1876. aastal. Teised kaks liini ehitati alles ligi sada aastat hiljem. Seetõttu on esimese liini ehitusel kasutatud hoopis teistsuguseid standardeid – rongid on väiksemad ja teed ei asu eraldi tunnelites. M1 jaamad on väga kaunilt kujundatud, need on renoveeritud algsele kujule. Seetõttu on see lühikeste peatusevahedega liin omaette vaatamisväärsus.

M2 ja M3-s on kasutusel tüüpilised vene metroorongid. Kuigi kõrvalolevatel piltidel näete neid ronge maapealsetes jaamades, on enamik metroost siiski maa-alune.

Nagu enamik Budapesti transporti, on ka suurem osa metroost koondunud Doonau paremkaldale ehk Pesti poolele. Budasse jääb teise liini kolm jaama, millest Battyány tér on ühtlasi linnalähirongi ehk HÉV-i Szentendre liini algpeatus, Moszkva tér asub tähtsas trammisõlmes ja Déli pu. on ühendatud Déli raudteevaksaliga.

Paraku on Budapesti metroo ilmselt üks kõige viletsamalt tänavapinnal markeeritud allmaaraudteid maailmas. Reeglina tähistab sissepääsu väike M-täht allapoole suunatud noole sees. Kui sissepääs asub aga ülekäigutunnelis, ei anta sellest tänaval sootuks märku. Ning populaarses turismitsoonis asuvat Vörösmarty tér-i jaama märkasin alles siis, kui leidsin selle kaardilt – väike trepike näib pigem minevat purskkaevu teenindamise tehnilistesse ruumidesse :-)

Deák Ferenc tér-i jaamas asub ka metroomuuseum. Seda võib olla päris raske leida, aga küsige neiult, kes müüb kuumi võileibu, tema teab! :-)

Kõik pildid on tehtud 19. VII 2001