Budapesti trammisüsteem on huvitav eelkõige sellepoolest, et kasutatav veerem on mõeldud kahesuunaliseks sõiduks. Seetõttu puudub enamikes lõpp-peatustes pöördring. See võimaldab rajada lõpp-peatuse praktiliselt ükskõik kuhu – see ei vaja rohkem ruumi kui iga teine peatus. Budapestis asubki suur hulk lõpp-peatusi kesklinnas tiheda liiklusega tänava ääres või keskel. Ühtekokku on liine ligi 30, varem on neid olnud tunduvalt rohkem, millest annab tunnistust seegi, et liinide numbrid jooksevad välja kuni 69-ni (70-st algavad trollide numbrid).

Kasutusel on mitmed trammitüübid. Neist UV-tüüpi kaheteljelised trammid on vanimad. Tšehhoslovakkia toodangust on Budapesti tänavail T5C5-d.

Moskva välja on ilmselt Budapesti kõige keerulisem trammisõlm. Esimese hooga on täiesti võimatu taibata, mis seal toimub ning kust millise trammi peale istuda – osa tramme pöörab siin ümber, osa vahetab rada ning hakkab tagasi sõitma. Ühtekokku on Moskva väljak viie trammiliini lõpp-peatus ning siit väljub kolm haru, lisaks läbib seda 18. trammiliin. Aegade jooksul on asi hullemgi olnud. Lisaks asub siin ka metroojaam. Igal juhul on tegu niivõrd tähelepanuväärse nähtusega, et villmaos.budapest.hu-s on sellele pühendatud eraldi lehekülg.

Vörösvári ja Bésci tänavate nurgal asub lõppjaam, kuhu suubub kaks liini. Eriliseks muudab jaama see, et kummagi liini lõpp-peatus on ise nimega – piki Vörösvárit kulgeva 1. liin lõpeb Bésci utca peatusega, mööda Bésci tänavat sõitva 17. trammi lõpp-peatus on aga Vörösvári utca. Seejuures 1. liini teenindavad T5C5 tüüpi trammid, 17-ndat aga Ganzi liigendtrammid. Üleüldse on ühel liinil reeglina ühte tüüpi trammid.

Tramm on meie sugulasrahva keeles, nii üllatav kui see ka pole, villamos. S-i tuleb hääldada seejuures nagu š-d.

Pildid on tehtud 18.-19. VII 2001