- JUHAN LIIV -
Nad tihti... Sina ja mina Tule, öö pimedus Ei näe enam Kes meeldida tahab Aafrika mehed
Nad tihti... Nad tihti olivad tülis, üks haavas teist alati. Jonn ühele kurbust külis, kius haavas teist surmani. Nüüd, kus nad lahus ja kaugel ja vaheks neil mõõtmatu maa, on mõlemil pisarad laugel et enam ei kiuselda saa.
Sina ja mina Mu ees on surm, ma tunnen ta vina, ja säälpool on nurm, kus õitsed sina: Küll ilus on nurm, kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, ma tunnen ta vina.
Tule, öö pimedus! Tule, öö pimedus, võta mind sülle! Minu päike ei tunne mind, öö jäänd mulle. Ainust tähte sääl pole, minul on kole. Varja mu üle.
Ei näe enam Ma olen pime, ma ei näe enam, mul palju valgust oli vaadata, siis kadus usk ja kadus valgus ka - ei näe enam! Ma olen pime, ma ei näe enam, mul palju oli tunda korraga, rind põles, leekis õnnes lõpmata - ei tunne enam! Ma olen rumal, ma ei mõista enam: mul paistis selgus tähepiiri alges ja merepõhi näitas päikse valges, kui kõik läks pimedaks, kui süda kalges - ei mõista enam! Ma olen pime, ma ei näe enam, mul palju valgust oli vaadata, siis kadus usk ja kadus valgus ka - ei näe enam!
Kes meeldida tahab Kes meeldida tahab, peab roomama "jah" üteldes "ei"peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel - peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha,ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka - tal enesel katsutaks meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata, ta tõe-armastus puutmata, üks peab nüüd kahest sündima: ta peab nüüd tõusma või langema!
Aafrika mehed "Armas sõber Pimbo-Pambo, saatsin sulle palmiviina. Mõtle, mis mul saatnud piina: viina tõi sul ilus Odu - tüdrukut ei tule kodu? Kas sa viina kätte saanud?" "Saanud, joonud, armas Kambo! Ole terve - ah, vaat seda, eksitus, näe, ütlen sulle - mõtlesin, et kõik on mulle: viina mina ära jõin, tüdruku siis pääle sõin. Tervitusi saadan sulle."