LIMERIKUD 
  
 Limerikke
 Limerikke luist, taevakehist ja roosest
 Neli muundumislimerikku
 Limerikke hõõgudest, teedest ja ööst

 

 Limerikke
 
Üks katusetõrvaja Tõrvas
baaridaamide kübaraid tõrvas;
kui viimaks piisk tõrva
läks ühele kõrva,
baariletiga see tema mõrvas.

Ühel maskiballil Vasknarvas
üks kõmisev vaskmask arvas:
"Kuule sina sääl, karu!
Võta pits ja pea aru - 
pea istub sul haavlilask karvas."

Üks talueit Vana-Kuustes 
kandis hauduvat kana juustes.
Kui munast ilmub tibu,
oli eidest saand libu
pudsajatega juuksetuustes.

Üks mees oli ronind Munamäele
ja viskas säält munaga punaväele;
kires nagu kukk
tabat politruk,
kui rebust sai hari ta munapääle

Istus rongijuht kinni Hongkongis;
seltsiks oli tal mängurong kongis,
tinast vanglaülem
ja valvureid sülem,
keda kätkes mängukong rongis.

Üks koer oli kadund Poolast
kuni kaevurid leidsid ta soolast.
Kui kang teda puutus, 
marutõbiseks muutus - 
soola hakati tootma ta koolast.

Üks mõttetark tipul Ebavere
lõi oma mõtetes ebamere.
Koljuluud järgi andsid - 
ja vood peagi kandsid 
Kellaverele tema ebakere.

Üht meest, kel koduks Kose-Lükati,
läbi möllava kose lükati
"Kloksklüklatiklulurk!"
luksus mees, kelle kurk
oli koseks juba muutund tükati.

Laeva õnnetult armunud miin istus
salakari peal kinni Viinistus.
Nuttis hiljukesi...
ümberringi vesi
tilktilgalt nitroglütseriinistus.

Kukkus tuuliskpask keset Kalamaja
kalu lahtisse hauda valama ja 
kalmukammelja röögesse,
hauahaue sabalöögesse
mattus matuseliste halakaja.

Kui koidukiir puudutab Paldiski
monumente peas või basaldiski,
paneb laulma nende hambad
ta kui Memnoni sambad
bassis, baritonis, tenoris, aldiski.

 Limerikke luist, taevakehist ja roosest
 
Turueidest sadamas Ischia
tegi ishias vaagnaluuriskija:
puusanukiga purustas
paate ja siis turustas
nende vrakke see aietav kiskja!

Olen nõid, võimuvallaks mul Pakistan,
kuud võlvile tõustmast takistan:
kui on ainult poolkuu,
horisondil see koolgu,
kui täiskuu, siis täheks ta sakistan.

Üks okasroos lokkas kord Puunias,
nüüd peitust mängib ta Luunjas:
vars tal transparent,
lehed-õied, ka ent
ainus okas - ennäe! - on tuunjas.

Pealuuasemele kord Petserist
mees tuli ja nägi, et see rist
oli umb-ristluu,
mil null-numbrist suu...
Tehti luukere temast, ketserist.

Üks pagulasaed õhkas Råsundas:
"Oh aegu, kui olin veel soo Kundas,
kus krookused krooksusid 
keset rottide jooksusid
ja hädasireenina roos undas!

Kui kevade ründab Urvastet,
saab jaaniuss igast urvast, et
heidaks vosvorset kuma
maad ja metsad, kuna
päike pimedaks võlvil on kurvastet.

Pandi päitsisse marmor Jaagarahu - 
ah! läind oli Möldri-Jaagu rahu:
"Veskikivi (nii inises
alla savis ta sinises),
nüüd tööle - mu viimsest kui luust saagu jahu!

 Neli muundumislimerikku
 
Veohobune saarel Riukiu
sai mokkade vahele piukiu.
Hambad piitsasse lõi,
nagu küüd seda sõi - 
mokist nokk sai ja hobusest suiviu.

Üks pastor, kes pärit Nehatust,
päevast jutlustas koidutust-ehatust.
Talaar muutus lüümeks,
süda rinnus süümeks...
Naised nautisid tema kehatust.

Nüüd, mees, kes armastad Kaukasust,
hakkam' tegema rabalauka sust:
rabarauaga lööke
saad ja soogaasileeke - 
maapõhja küll otsid siis laukas ust!

Tiib keisrile sõna viib, et
nüüd lendu läeb kogu Tiibet.
Haarab kinni too mäest - 
mägi libiseb käest
tiiva järgides ülesseviibet.

 Limerikke hõõgudest, teedest ja ööst
 
Kord saunik, kes peitnud pauna noa,
matkas teisele külla... Nüüd Mauna Loa
kraatrist endale laavat,
et saaks sooja ta haavad,
too laseb joa järel sauna joa.

Ja otsis ja otsis sant Arktist,
kuid jalg ikka tallas Antarktist.
"Põhja enda las joon!"
vulksus südamesoon,
mil janu ju hakkas infarktist.

Eel-elus kes uppunud Kaali järve,
ei talu enam ühegi maali värve;
ainult inframariin
ja akvarubiin
valgusrulliga temal ei vaali närve.

Ega see teejuht säält Miitavist
polegi nii väga kiita vist:
ta harrastab merre - 
ta harrastab verre - 
kuid eelkõige tühjusse viitamist.

Mees lagendikul Tasmaania
siis välgu ees kummardus maani ja
palus veidi elektrit,
et saaks näidata spektrit,
mida lahti tas laotas maania.

Üks mees jättis maha Räpina
ja läks ja läks, kuni täpina,
mis kui kärbes käis,
tema ainult veel näis...
Neelas täpi öö kärbsenäpina.

Kas vosvorset märkad loivamist
jõel - mis nimi sel? Koiva vist.
Sääl magedaveehülge
korjub armunud sülge:
aurupidu see tõotab oivalist.