- M E R L E  J Ä Ä G E R - 

  - Vana libu hommik - 

   Sängipühad

 Leksikon: elust ja loomingust

Sängipühad

Sa usu, et sind armastasin tookord,
kuid poiste ees ei julend öelda ära.
Ma ootasin ja jõin... kui saabus mu kord,
mis tarvis oli, auga tegin ära.

Sa seina vahtisid, ei lausund enam sõnu,
et ole palun hea ja ära tee.
Tõtt-öelda ma ei tundnud mingit mõnu,
kuid poiste silmis olin täitsamees.

Ei suutnud äkki vaadata su ihu.
Toas hõljus ringi sigaretivina.
Ma mõtlesin, et kõik on läinud nihu
ja sulle ümber panin voodilina.

Sa lõpuks olid omadega läbi
ja akna peale läksid öökima.
Meil, poistel, hakkas äkki õudselt häbi,
nii häbi, et võiks lausa röökida.