VALTON, Arvo (kod.-n. Vallikivi; 14. XII 1935), kirjanik. Sünd. Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-49 Märjamaa algk-s. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-51 Novosibirski obl. Tshanovski sovh. 7-kl. koolis, 1951-53 Tshanõ keskk-s. 1954 lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteadusk-s, mille lõpetas mäeinsenerina. Töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis vahetusülemana karjääris ja rikastusvabriku tehnil. juhatajana, 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases inseneri, konstruktori ja patendiosak. juhatajana. 1961-67 õppis Üleliid. Kinoinstituudi kaugõppes, lõpetas filmidramaturgina. 1968-75 oli kutseline kirjanik, hiljem töötas stuudios "Tallinnfilm" toimetuskolleegiumi liikmena. KL-i liige 1965, juh. liige 1971. a-st, juh. presiidiumi liige 1981-1989, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi "Pegasus" esimehena. EV RIigikogu saadik 1992. Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia auton. vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tshehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luxemburg).
Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" (N 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) ilmutas V. varasemast suuremat tüpiseerimise oskust. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. a-te teisel poolel toimus V. loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiril. hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: V. kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilm. kogud "Kaheksa jaapanlannat" (LR) ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika; V. loomingust otsiti eksistentsialismi mõjusid. Võõrandumisele vastandas V. inimeksistentsi kui subjektiivse olemise, resp. teisitiolemise. Nivellikogus "Sõnumitooja" (1972) vatleb ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise haardes, V. novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. a-te algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt K. Ristikiviga vältis V. ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib V. ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme, mis võiksid olla kõnekad üle aegade. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus V. uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik"(LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo- ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970. a-te keskel muutus V. looming zhanrite pooles mitmekülgseks: novellide kõrval ilmusid rom-d, aforismid, luuletused ja lasteraamatud. Novellivalikkogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) kujutab V. elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast; paiguti tugevnenud publistsistlik allhoovus on paigutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi.
V. esimene rom. "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tshingis-Khaanist ning tao mungast Chung Chanist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealistlik raamat armastusmotiivide variatsioonidega "Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksiklased ajas" (I - 1983; II - 1985) ilmunud kuuest jut-s on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest.
V. on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ning kaks luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992).
A. Vallikivi nimega raamatuist "Retk ooboluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu, "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboreilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt.
Mütoloogia kõrval on V. ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.) 1979. a. rom-väistlusel kõrvalelükatud rom. "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketsse jäänud pol. novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, J- Smuuli nim. preemia 1989), milles pol. realiteedid on seostatud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivalla avaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdse situatsioonini, selles idamaade motiive kasutab "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab rom. "Masendus ja lootus" (1989, Tammsaare nim. kolh. auhind). F. Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Vilde nim. kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Läbilõike V. proosast annavad "Valitud teosed" I - II (1984).
Publitsistina on V. sõna võtnud rahvuskeele ja -kultuuri ning keskkonnakaitse küsimuste kohta; 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate üle.
V. on kirjutanud stsenaariumid "Tallinnfilmi" mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, E. Bornhöhe "Vürst Gabriel" ainetel, rezh, Kromanov), "Hundiseaduste aegu" (1984) ja H. Sergo "Näkimadalate" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lav. T. Virve). Kogutuna on avaldatud filmistsenaariumid "kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lav. 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 P.-E. Rummo koostatud montaazh V. proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". V. on kirjutanud libreto E. Tambergi ooperile "Lend" (lav, "Estonias" 1980). V. on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksha, bulgaaria, poola ja ungari kirj-st.
TT: Muinasjutt Grandi leidmisest (1976), Arvidi maailmareis (LR 1981), Vanad arved (1981), Kiirustav kahetsus (1989), Kirikutrepil (1989), Kohtunikud ja kohtualused (1990), Proovipildid (1990), Üks tund Toledos (1990) Kuninglik lõbu (1991); (R) Liisa ja Robert (1993).
B: Arvo Valton. Personaalnimestik (koost. E. Riet, 1986). RH 8.XII 1963 (L. Remmelgas); E 19.VI 1966 (Ü. Tonts); SV 2.II 1968 (E. Nirk); Books Abroad 1968, 3 (I. Ivask); Lng 1968, 6 (M. Kalda); SV 5. ja 13.XII 1968 (E. Päll); SV 31.I 1969 (R. Blum); SV 12.I 1973 (K. Kurg); KK 1974, 3 (A. Valton); M. K a l d a, Kirjandusest ja kriitikast (1976); SV 6.II 1976 (A. Langemets); KKP (1978, P. Lias); SV 9.VI 1978 (R. Ruutsoo); SV 25. VIII 1978 (S. Ruutsoo); SV 16.II 1979 (A. Martshenko); Lng 1979, 4 (B. Kabur); Lng 1979, 5 (L. Mäll); Parnasso 1979, 9 (A. Virtanen); Ü. T u u l i k. Kuidas kuulata tormi (1980); KK 1980, 11 (R. Veidemann); Lng 1981, 10 (J. Ürt); Mana 1981, 49 (H. Grabbi, I. Grünthal); T. K a l l a s, Muljeid kirjandusmaastikult (1982); Lng 1983, 5 (R. Tootmaa); Lng 1983, 9 (M. Remmel); KK 1983, 12 (V. Vahing); H. Runnel, Ei hõbedat, kulda (1984); KK 1984, 2 (J. Kaplinski); Lng 1984, 2 (R. Tootmaa); SV 3. VIII 1984 (A. Reinla); SV 24. XII 1984 (A. Langemets); Lng 1985, 12 (A. Langemets); KK 1985, 12 (T. Liiv); World Literature Today, 1986, 1 (V. Terras); Kirj. jaosmaa '84 (1987, L. Priimägi); Lng 1989, 5 (M.Susi); Reede 7.VII 1989 (A. Oja); Sirp5. VI 1992 (A. Reinla); KK 1993, 12 (T. Raudam).
[P. Lias; "Eesti Kirjarahva Leksikon", Eesti Raamat, Tallinn, 1995]
