Tsirguliina ajaloost

Tsirguliina alevik hakkas tekkima pärast Tartu-Valga raudteeliini valmimist 1887. aastal Sangaste jaama juurde. (1873. aastal oli krahv Friedrich Georg Magnus von Berg saanud Sangaste mõisa omanikuks ja 1874 alustanud uue lossi ehitust.) Laatre (sks Fölck) ja Tõlliste (sks Teilitz) mõisate piirimail asuva Raa talu peremehelt Juhan Kübaralt ostsid Tsirguliina esimesed majaomanikud endale krundid. Et mitu neist juhtusid olema linnu nimega mehed (Teder, Kull, Kurvits, mitu Varest), saigi tekkiva küla nimeks Tsirgulinn/Tsirguliin(a). Aleviku majandusele andis elustava süsti tellisevabriku asutamine vendade Kahrode poolt 1909. aastal. Väidetavalt olevat krahv Berg juba varem andnud käsu siinsetel savikatel maadel telliseid põletama hakata aga sellest puuduvad täpsemad andmed. Kuulsa Sangaste lossi tellised on ilmselt põletatud ikka sealsamas lähedal (u 8 km Tsirguliinast). Eesti Vabariigi algusaastatest peale edenes elu alevikus kenasti. Töötasid kaupmehed ja käsitöölised, toimusid laadad. Tegutses 6-klassiline algkool. Seltsimajja sõitsid etendusi andma Tallinna ja Tartu teatrid. Võimlemisseltsi juhatas Tsirguliina lähedalt pärit Tartus kehakultuuri tudeeriv Aleksander Kalamees. Kultuurielu eestvedajaks oli aga Aleksander Zhuravljov (hiljem eestistatult Suro), vist Narvast pärit ja Vabadussõja ajal Valgamaale tulnud kooliõpetaja. Tema asutas 1923. aastal laulukoori, pani aluse rahvaraamatukogule, rahvamaja ehitusele, tuletõrje seltsile. Selle mehe elu ja töö vääriksid kahtlemata lähemat uurimist. II maailmasõja aastad jätsid Tsirguliinale raske jälje. Rinne seisis kaua Väikese Emajõe ääres, alevik praktiliselt põletati maha ja pommitati puruks. Järgnenud Nõukogude okupatsioon ei olnud palju kergem - paljud jõukamad ja ärksamad inimesed küüditati Siberisse. Tellisetööstusse toodi Venemaalt tööjõudu, kes ei kohanenud Eesti oludega. Vähehaaval elu siiski stabiliseerus. 1950. aastate lõpul valmisid uus keskkooli- ning kaupluse- ja sööklahoone. Keskkooli esimene lend istutas kaseallee toonase Jaama tänava äärde, mis nüüdki kannab nende auks Nooruse tänava nime. Tellise-, hiljem ampullitsehh andis rahvale tööd ja leiba. Rongid peatusid endist viisi Tsirguliinas asuvas Sangaste jaamas ja võimu esindas Tõlliste külanõukogu. Pärast Eesti taasiseseisvumist elab Tsirguliina nagu paljude teised Eesti ääremaade alevikud taas läbi keerulisi aegu. Majanduselu kipub keskustest kaugel soiku jääma, rahvaarv väheneb ja vallavalitsusel (mis mõned aastad tagasi kolis Tsirguliinast Laatresse endise sovhoosikeskuse hoonesse) napib raha infrastruktuuri korrashoiuks, kooli- ja kultuurieluks ning sotsiaalhoolekandeks. Kas oleks lahenduseks haldusreform või Euroliidu arenguabi - sellele küsimusele ei oska me vastust anda.