Tuhala Maastikukaitseala

TUHALA

Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim,  3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km ) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all.Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn - Tartu maantee 33 kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad.

 
Kaadrid Kadi Alatalu filmist "Karstist killustikuks - Nabala juhtum"

 

Kui video ei hakka mängima, siis on seda võimalik salvestada siit.

Vaatamiseks vajaliku codeci võib alla laadida siit.

  

Lõigud filmist "Tuhala Nõiakaev". Autor Kadi Alatalu.

Soovitame filmilõigud alla laadida. Kui filmilõigud ei tööta, siis leiab abi sellest programmist.

 

KARSTIALA

Tuhala kirikus (valmis 1777a.) on unikaalne renessansskantsel-altar (1600 a.) ja torni tipus tuulteroos (1670 a.). Läheduses on iidne, kabeliga Tuhala kalmistu. Esimene jutluskabel rajati tõenäoliselt siia 13 sajandi lõpul.
Nõiakaevul, looduskeskuse õuel, kus asus Tuhala kool aastatel 1639-1768 avati 2006. aastal mälestuskivi. Kooli tamme all - 1768. aastal ehitatud Tuhala koolimaja asukohas avati 1978. a. esimene kooli mälestusmärk Eestis. 1919. aastal asutati samas Tuhala esimene seltsimaja ja raamatukogu.
Ämmaauk on 25m pikk ja 3,5 m sügav kurisu kustkaudu tavalise veeseisu aegu kaob Tuhala jõgi maa alla, neelamisvõmega ligi 800 liitrit sekundis. Sademetevaesel ajal on Ämmaaugust kuulda vaid salapärast tumedat kohinat. Vaatesild üle Ämmaaugu ehitati 1984 a.
Äiaauk tekkis 1972 a. seitsme meetri sügavuse koopa lae sissevarisemise tulemusena. Karstilehtri lähedusse jääb I-II aastatuhandest pärit muistne asulakoht.  
Virulase (Püksireie) org muutub suurvee ajal sopiliseks karstijärveks, kus asub üle 80 neelukoha. Neist suuremad on Hundikuristik, Kirstuauk (vee sügavusega kuni 7m) ja Virulase koobas.  
Virulase koobas on Eesti pikim (58 m) koobas, mis avastati 1997a. ja on maa-aluste pugemite kaudu ühendatud Nõiakaevuga. Kui koopa ava kohal on veetase 2,35 m kõrgemal kui kaevu rakete serv, siis hakkab Nõiakaev keema. Maapinnast 7 m sügavusel asuv koobas täitub veega ainult suurvee ajal. Koopa neelamisvõime on 100 liitrit vett sekundis. Virulase koopas on üle 90 m käike.
Kuie jõeorg täitub veega vahetult peale Nõiakaevu keema hakkamist kui maa-alused pugemid ei jõua kogu suurvett vastu võtta ( vooluhulk 2000 liitrit sekundis). Haruldast hetke tabades võib matkaja mööda jõeorgu kõndida ja vesi voolab talle järele.  
Postimäe nõgu on tekkinud karstitühemike langatumistest. Nõo läbimõõt on 160 m ja sügavus 6m.  
Postimägi on ümbruskandi kõrgem ja populaarsem suusa- ja kelgumägi. 18 saj. algul rajati mäele Tuhala postipoisi elamu - nüüdne Postimäe talu. Samas on 1800 a. ehitatud Tuhala magasiaida varemed. Postijaam asus Kapa-Kohilas.  
Vanakubja org on Eesti suuremaid kartiorgusid, mille pikkus on üle 0,5 km ja sügavus kuni 3 m. Veerikkal kevadel laiub orus ilus karstijärv.  
Hobuseauk tekkis 1978 a. kolme meetri sügavuse koopa lae sissevarisemise tulemusena. Samal ajal koopakohal karjamaal olnud hobune vajus maa alla ja sai surma. 1977 a. tekkis auk läheduses oleva elektriliini posti alla. 1981 a. tekkis auk otse keset Kolu - Kohila maanteed. Viimane teadaolev varing toimus 2000 a. kevadel. Kuie jõeoru kaldal, Maa-aluse jõe kohal leidub ligi 30 taolist karstilehtrit, kuhu võib tekkida aga järgmine auk, seda ei tea keegi.  
Veetõusme allikate kaudu jõuab 6 km pikkune Tuhala maa-alune jõgi uuesti maapinnale vooluhulgaga 3000 liitrit vett sekundis. Suurvee ajal võib allikate pinnal näha väikseid kuhikuid ja keeriseid.
Rahaauk on kinnikasvav karstiallikas, kuhu rahvajutu järgi olla kunagi peidetud rahakirst.  
Kataveski hiiekadaks on üle 300 aasta vanune ja asub Veetõusme allikatest 0,5 km põhja suunas Tuhala mõisa viiva tee läheduses ning on ümbritsetud kiviaiaga (1985). Põlispuu kõrgus on 4,5 m ja tüve ümbermõõt 1,2 m. Hiiekadakast möödudes kergitati vanasti kübarat.
Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Tegemist pole arteesia kaevuga. Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Samas Sulu talu õuel on Ülo Õuna (1940-1988) skulptuuride näitus. Vanas taluhoones asub Tuhala Looduskeskus.

Põhjalikult on Tuhala karstiala uurinud aastatel 1976-1994 TA Geoloogia Instituudi vanemteadur Ülo Heinsalu (1928-1994). Mälestusmärl teenekale karstiuurijale avati Nõiakaevu lähistel 2001. aastal.

ENERGIASAMMAS

Eesti viis võimsamat energiasammast taasavastati 2001. a. Teadmine energiasammastest oli rahva mälus kadunud.

Energiasammas (rahvalik nimetus) on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga keerisena ja lainetena ülespoole liigub.. Esinevad sageli karstialadel.

Tuhala energiasambad on väga tugeva magnetväljaga.

Nõiakaevu kõrvale, ühe positiivse energiasamba kohale on püsti pandud tammepalk, mis kõige paremini energiat edasi annab. Sama võimas energiasammas asub Prantsusmaal Loundes'i koopas. Seda külastab inimesi üle kogu maailma.

3000 a. e. Kr. pärit kultusekivid asuvad samuti positiivsete energiasammaste kohal.

Arvatavasti kasutati Tuhala energiasammast aastasadu tagasi ravimise eesmärgil. Sellest tulenevalt oli 1939. aastatni kestnud Tuhala valla rahvalik nimi Nõiavald.
Täiendavat teavet Tuhala looduse ja kultuuriloo kohta saab raamatust:
  • Ants Talioja. Tuhala radadel. Kirjastaja: OÜ Kadmirell Tln. 2009

Saadaval Rahva Raamat ja Apollo raamatukauplustes ning Tuhala Looduskeskuses.

 

Populaarteaduslikest filmidest:

  • Kadi Alatalu. Tuhala Nõiakaev. DVD. 24 min. 2002. a.
  • Kadi Alatalu. Karstist killustikku. Nabala juhtum. DVD. 20 min. 2008. a.

Filmid saadaval Tuhala Looduskeskuses.
Tuhala karstiala läbival matkarajal (2,5km) võib liikuda jalgsi, mööda teed jalgrattaga või autoga. Rada on igati sobiv perematkamiseks. Õige aeg matkale tulla on siis, kui Nõiakaev ei kee, kuna suurvee ajal on koopad kuni 7m vee all. Ekskursioonide liikumine matkarajal koos saatjaga. Võtke palun varem kontakti Tuhala Looduskeskusega. Tuhala Looduskeskus on avatud ja ekskursioone juhendatakse aastaringselt.

INFO: Tuhala Looduskeskus. 75120 Kata k. Harjumaa. Tel  56 984 123 või 6079 257.