Tule ja mõõgaga 
Tule ja mõõgaga
Eellugu Võitlus Tasemed Muud reeglid
Reeglitesse on sisse viidud muudatusi. Kadunud on preestri, kaupmehe ja sõdalase klassid. Nende tasemeid võib omandada iga tegelane.
See on Jõgeval baseeruv seikluslik rollimäng, kus mängitakse uuesti läbi muistset vabadusvõitlust. Loodan, et antud mäng tuleb tapluse, ent ka rollimängurohke, sest kujutatav aeg pakub suurepärast võimalust mõlemaks. Peavad ju tegelased kehastama kardinaalselt erinevaid maailmavaateid ja kultuure, ning mitte lihtsalt suvaliselt, vaid etteantud teemal. Ühelt poolt rüütliromantika ja hullkristlus, teiselt poolt maalähedus ja loodususk. Loodan siiralt, et mõlemisse leeri jagub mängijaid. Kellele need kaks eelpoolmainitut leeri aga kitsaks jäävad, võivad valida ka maalähedasema ja mitte nii ülespuhutud rüütliromantikaga kristluse (venelased) või kristluse-maausu segapudru (liivlased).
Kuna tunti huvi kuskohast leida liivilaste kohta materjali, siis palun: Üldist ja liivi linke
Mäng toimub 7 detsembril, Jõgeval. Kogunemine hommikul kell 9.oo raudteejaamas. Mäng lõpeb olenevalt sellest mis mängus toimub, kuid õhtul, et igaüks jõuaks samal päeval tagasi koju. On olemas ka ööbimisvõimalus, kuid küllap tahaksid kaugema nurga omad esmaspäeva kodust alustada. Oma söök kaasa, kohapeal toitlustamist ei ole.
www.bussireisid.ee ja www.edel.ee
üldjuht Agur Karukäpp alias Mant
rolemancer@hot.ee või msn
nejas6t@hotmail.com
Välja on pandud auhinnad Parimale kostüümile (+1 tase), Parimale relvale (suurendatud löögijõud), Parimale Surijale (uuel tegelasel +1 tervisepunkt) ja Parimale Rollimängijale (tunnustav õlalepatsutus ning äramärkimine siin lehel).
Seis mängu alguses:
On liginemas Toreida vaherahu lõpp. Loeolesse on kokku kogunenud eestlaste vanemad ja nende kaaslased, et arutada, kuidas edasi. See on ka iga-aastane kaupmeeste saabumise aeg. Ühtlasi sebivad ringi kristlaste preestrid, kes võivad rahulepingu tingimuste järele vabalt Maavallas liikuda ja rahvast ristida.
Riias on kogunenud kristlikud juhid ja nende kaaslased, võtma vastu iga-aastast ristisõdijate-palverändurite saabumist.
Tegelased: Ise mõelge ja valige ning andke GMidele eelnevalt teada.
Tore oleks kui mängijad valiksid omale tegelasi ka ajalooliste isikute seast, näiteks siit:
Lembitu (Lemmitu, Lambite, Lembitus, Lembito) Sakala põhjaosa vanem, kellele kuulus Leole (arvatavasti Lõhavere) linnus. Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil.
Vjatško Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma.
Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a. asutas ta vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" (Mõõgavendade ordu). 1205. a. nimetas piiskop Albert Theoderichi Dünamünde (Daugavgriva) kloostri abtiks. 1211. a. nimetati ta Eestimaa piiskopiks.
Kaupo (Caupo) Toreida (Turaida) liivlaste vanem, kelle arvatavasti ristis preester Teoderic. Sai innukaks ja ustavaks kristlaseks, osutades edaspidi ristisõdijatele hindamatut abi. 1203-1204. aastal rändas Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele kasulikuks ja vajalikuks, et saada osa Lääne-Euroopa kõrgemast vaimsest ja materjaalsest kultuurist.
Tabelinus (Thabelinus) Pudiviru (umbes tänapäevase Simuna kihelkonna alal) vanem, kes olnud ristitud juba enne ristisõja algust Ojamaal. On arvatud, et Tabelinus oli üks olulisemaid Virumaa vanemaid.
Henrik (Läti Henrik, Henricus de Lettis) (u. 1187- pärast 1259. a.) pärit arvatavasti Põhja-Saksamaalt Magdeburgi kandist, saabus 1205. a. Liivimaale ning pühitseti 1208. a. kevadel preestriks. Tema teenistuspiirkonnaks oli Ümera lätlaste ala ning elupaigaks Rubene. Henrik on olnud väga liikuv ning agar mees võttes osa mitmetest olulistest sündmustest. Ta on olnud aktiivne osaleja ristisõjas eestlaste vastu. Hea keeleteoskuse tõttu - ta oskas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt - kasutati teda ilmselt tihti tõlgina.