|
|
|
Foorum (Ajutiselt suletud)
Korduma
Kippuvad Küsimused
Mis määrab
andekuses rohkem, kas intelligentsus või isiksusetüüp? Siin
kodulehel isiksusetüübid on vaadeldud seoses C.G.Jungi
isiksusetüpoloogiaga. Intelligentsust
aga käsitlevad hoopis teised teooriad. Erinevate teooriate omavahel
seostamine on omaette küsimus.
Olen siit-sealt kuulnud,
et intelligentsuse liike on erinevaid. Näiteks:
IQ, ehk Ratsionaalne
intelligentsus (inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja
probleeme lahendada);
EQ, ehk Emotsionaalne
intelligentsus (võime aru saada ja toime tulla enda ja teiste
emotsioonidega);
PI, ehk Praktiline
intelligentsus (võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning seda
kujundada ja valida);
SQ, ehk Vaimne
intelligentsus (suutlikkus olla loov, painutada reegleid ja muuta
olukordi).
Ma ise pole varem sellest
kusagil kuulnud, kuid minul tekkib assotsiatsioon seostada need
intelligentsuse liigid C.G.Jungi isiksusetüüpide järgmiste
karakteristikutega:
Kõrgendatud IQ –
Mõtlejatüüpi inimesel (T);
Kõrgendatud EQ –
Tundetüüpi inimesel (F);
Kõrgendatud PI –
Sensoorikul (S);
Kõrgendatud SQ –
Intuiidil (N).
Seega, kodulehe looja
arvates, intelligentsuse liik sõltub isiksusetüübist enesest. Tundub,
et selline mõttekäik võiks olla ka uueks sammuks psühholoogia
valdkonnas.
Kas on
võimalik sotsioonika vaatevinklist anda seletust Eesti Peaministri
Juhan Partsi tagasiastumisele? Sotsioonikute eksperthinnangute kohaselt on Juhan Parts oma
tüübilt ISTJ (Inspektor), või sotsioonika mõistetes Loogilis-sensoorne
introvert (LSI). Selle tüübi esindaja on konservatiivne. Talle ei meeldi
sugugi ootamatused, kaos, ning seepärast püüab kõike planeerida. Kuid
sellisel planeerimisel on ka omad negatiivsed küljed. Maailmas on asju,
mis põhimõtteliselt planeerimisele ei allu, või nende planeerimine on
„pühaduse teotamine“ (kujutage, näiteks, et matusebüroole
on esitatud matmiste plaan!). Kuid LSI on loogik, introvert, ning
sellele lisaks ka ratsionaal. Seepärast ta selliseid värvinguid ei
tunneta. Ta ei tunneta, kui planeerimine võib osutuda sobimatuks,
kahjulikuks, ning isegi naeruväärseks, kuna emotsioonide eetika on tal
sugestiivne funktsioon, ja järelikult, väga passiivne. Nii J.Partsiga
ongi juhtunud. Tahtis kuidas parem, – võidelda korruptsiooniga,
kuid tulemusena juhtus nii, et ta algatas avastatud
korruptsiooninähtude planeerimist, mis tekitaski nördimuse paljude
poliitikute seas. Nii oli see ka teise LSI tüübi esindajaga endises
Nõukogude Liidus, ehk J.Stalini, puhul. Kuid J.Stalin, erinevalt
J.Partsist, elas oludes, mis järgnesid kodusõjale, kus inimesed olid
sallimatud teineteise suhtes. Seepärast stalinlik planeerimine oli
märksa ohtlikum. Stalin esitas oma alluvatele kvoote paljastatud
rahvavaenlaste suhtes (5, 6, 7 tuhat kuus ning igasse regiooni). Nagu
näete, väga sarnane J.Partsile. Vahe vaid selles, et Stalini ajal
selline „avastuste planeerimine“ lõppes inimeste surmaga.
Võiks järeldada, et pole tarvis näha igas LSI tüübi esindajas
potentsiaalset Stalinit. Sellel tüübil püsib mistahes riik, isegi
Iisrael, kuigi Iisraelis ametnike ei armastata. Iisraeli, kui riigi,
integraalne tüüp on Intuitiivselt-eetiline ekstravert (IEE), ning isegi
konfliktsuhtes LSI-ga. Pole ju sugugi juhus, et sakslased (integraalne
tüüp LSI) ei armastanud juute. Kuid mistahes tüübi tugevad küljed
võivad osutuda ka negatiivseteks külgedeks. Seepärast on parem sellist
negatiivset aktiivsust tunnetada juba idus ning mitte seda maha suruda
(see on asjatu) vaid suunata õigele rajale.
Kas te saaksite hästi lühidalt öelda, milles
seisneb sotsioonika idee? Lapsepõlvest me märkame, et erinevatel
inimestel on erinevad psüühika kaasasündinud eripärasused, erinev
reageerimiskiirus erinevatele signaalidele, erinev mõistuse suundumus,
erinev taju: ühed eelistavad stabiilsust ja ühetaolisust, teised, -
mitmekesisust ja muutusi. Omal ajal nõukogude psühholoogias oli kombeks
arvata, et need erinevused on tingitud kasvatuse poolt. Kuid
järk-järgult pedagoogide katsed “ümber kasvatada” lapsi,
või nivelleerida neid ühtse „harmooniliselt arenenud
isiksuse“ malli järgi, ebaõnnestusid. Haridusel on õnnestunud
teostada psüühika “peent häälestust”, laiendada selle
võimalusi, kuid täielikult muuta iseloomu, - seda mitte. Ma võrdleksin
seda lauljate häältega: teha tenorist bassi, või vastupidi, võib vaid
hormonaalsel tasandil, ehk, faktiliselt mõnitades organismi, rikkudes
inimest. Kuid need iseloomude kaasasündinud erinevused määravad ka
inimeste erinevat psühholoogilist kokkusobivust. See on tähtis
pikaajalisel suhtlemisel lähidistantsil, näiteks perekonnas. Leedu
sotsioloog, kes kirjutas Augusta varjunime all, on loonud ulatusliku hüpoteesi
kokkusobivuse seaduspärasustest psühholoogiliste tüüpide vahel.
Loomulikult, et seal on ka omad probleemid, toimub edasiarendamine,
viiakse läbi teaduslikud uuringud.
Kuidas
suhelda inimestega (muidugi oma eesmärgi nimel), kelledel on n.ö.
"vangivalvuri kompleks" st. mina olen SIIN JA SELLES kõige
targem, ainu-otsustaja, mina "keelan, käsin, poon ja lasen".
Tüüpilised esindajad on õpetajad, ametnikud, tiitliga
"juhataja" jms. Kõik Teie poolt
iseloomustatud inimesed on konkreetsete isiksusetüüpide esindajad.
Sotsioonika mõistetes, neil kõikidel väljendub tugev tahteline
sensoorika. Nende tüüpide hulka võivad kuuluda eriti sellised
isiksusetüübid, nagu Loogilis-sensoorne introvert (ISTJ; Inspektor),
Sensoorselt-loogiline ekstravert (ESTP; Marssal), aga ka
Sensoorselt-eetiline ekstravert (ESFP; Poliitik) ning Eetilis-sensoorne
introvert (ISFJ; Hoidja). Kuidas suhelda nende inimestega? Aga
kõigepealt tuleb välja selgitada, milline suhteprobleem on Teil
selliste inimestega? Kui suhtlemine selliste isiksusetüüpidega tekitab
Teile probleeme, siis mõni teine, Teie asemel, tunneb nende kõrval end
üsna turvalisena. Siin tuleks kõigepealt määrata omaenda tüüp, seejärel
määrata Teid huvitava konkreetse inimese tüüp. Erinevaid tüüpe on ju
kokku 16. Sellest tuleneb, milline suhtetüüp on Teie ja Teid huvitava
isiku isiksusetüüpide vahel. Neid suhtetüüpe on samuti kokku 16 ning
nad varieeruvad komfortsetest konfliktseteni. Alles seejärel on
võimalik vastata Teie küsimustele. Isiksusetüüpe ja tüüpidevahelisi
suhteid käsitleb sotsioonika, kui uus praktilise psühholoogia meetod.
Kuidas
võrrelda teatud konkreetse tüübi omadusi inimese kordumatuse,
unikaalsuse ja individuaalsusega? Psüühikatüüpide olemasolu
ei eita ühte tüüpi kuuluvate reaalsete inimeste suurt sarnasust. Igaüks
neist elab aga oma elu, mis erineb teiste eludest. Erinevad reaalsed
kogemused täidavad psüühilisi funktsioone erinevalt. Inimesed loovad
endale isikliku põhimõtete ja veendumuste süsteemi oma kogemuste
põhjal. Sotsioonika ei eita iga inimese tahtevabadust ja
valikuvõimalust. Isiksusetüüp ei tähenda jäika toimingute programmi, vaid
eelsoodumust, teatud pidevat käitumistendentsi, mis on tugev ja
suhteliselt stabiilne. Sotsioonikas käsitletav tüpoloogia on
hinnangutevaba ja ei sisalda selliseid mõisteid nagu lahkus,
agressioon, intellekt, kultuur, terviseseisund, eneseväärikustunne jt.
Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub
psühholoogiliste töömeetodite korrektsioonile. Väga tähtis on mõista,
et ei kasvatuse ega tööga enese kallal ei saa muuta üht algse
isiksusetüübi struktuuri teiseks. Pole võimalik vormida n.
Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks.
Kas seda siis ongi tarvis teha? Kõik sotsioonilised tüübid on võrdselt
väärtuslikud. Kõik nad on harmooniliselt arenenud ühiskonnas vajalikud
erinevate elukülgede mõistmiseks.
Kas
C.G.Jungi tüpoloogia areneb Läänes edasi? Jungi õpilane
Katharina Briggs ning tema tütar Isabel Briggs Myers kirjeldasid iga
16. tüüpi esindajate hulka kuuluvate inimeste iseloomulikke jooni. Nad
täheldasid isiksusetüübi mõju inimese eksisteerimisviisile maailmas.
Isiksusetüüp mõjutab kutseorientatsiooni, loomingulisi võimeid,
suhtumist erinevatesse tegevusliikidesse, inimestesse, loomadesse,
raamatutesse, õppimisse, töösse, kunstialadesse, tervisesse jne. Antud
tüpoloogiat nimetus on Euroopas ja Ameerika Ühendriikides
«Isiksusetüüpide teooria» (Type Theory) või «Tüüpidekäsitlus»
(Typewatching). Isabel Briggs Myers töötas isiksusetüübi määramiseks
välja testide süsteemi, mida ta nimetas «Myers-Briggs´i tüüpide
indikaator» (The Myers – Briggs Type Indicator) või MBTI. MBTI-d
kasutatakse psühholoogilises nõustamises ning personalijuhtimises paljudes
riikides, mingil määral ka Eestis. Enamik ameeriklasi tunnevad oma
isiksusetüüpi, kuid Lääne tüüpidekäsitlus pole tüüpide määramisest
eriti edasi läinud. Mõned autorid üritasid kirjeldada isiksusetüübi
arengut (Тieger, B.-Tieger) ning
isiksusetüüpide soodsat koosmõju, näiteks perekondade loomise puhul
(Keirsey). Kuid need teooriad ei leia praktikas kinnitust.
Kas oma
isiksusetüüpi võib muuta? Jung kirjutas, et oma
isiksusetüüpi muuta püüdes muutub inimene neurootiliseks. Neuroosi ravi
on võimalik inimesele omase lähtetüübi väljaselgitamise abil. Kas ongi
vajadust oma tüüpi muuta? Kogemus näitab, et muutused, mis inimesega
elu jooksul toimuvad, jäävad tema psühholoogilise tüübi raamesse.
Isiksuslik kasv ja areng samuti.
Kas saab ja
võib arendada oma nõrku funktsioone tugevate funktsioonide tasemeni? Sotsioonika
soovitab arendada talente, arvustamata ning piinamata end oma nõrkuste
pärast. Siis «arenevad kaasa» ka nõrgad funktsioonid. Üldine
infotöötluse maht suureneb ja võimaldab ka nõrkadel funktsioonidel rohkem
infot saada ja seeläbi areneda. Tuleb meeles pidada, et tugevad
funktsioonid on meile elus just edu saavutamiseks vajalikud. On
võimalik saavutada samasugust edu nõrkade funktsioonide kohaselt, kuid
see on tunduvalt keerulisem. Arendades nõrku funktsioone ilma tugevate
abita, tunneb inimene küll ületamisrõõmu, kuid mitte elurõõmu.
Millistes
valdkondades on sotsioonika kasutamine efektiivne? Sotsioonikat
kasutatakse tänapäeval kutseorientatsioonis ning perenõustamises, see
on efektiivne ka töökollektiivi probleemide lahendamisel. Isiksusetüübi
individuaalsete erinevuste tundmine aitab avada täielikumalt andeid,
kaitsta valulisi kohti, ületada loomingulise individuaalsuse barjääre,
selgitada välja stresside ja probleemide põhjusi, võimaldab tunda end
elus kindlana ning töötada välja ohutusvahendeid omavahelistes suhetes
inimestega.
Mille
poolest erineb sotsiooniline nõustamine psühholoogilise nõustamise
teistest liikidest? Spetsialist
sotsioonika alal võib kirjeldada isiksuse psühholoogilist portreed, anda
konkreetseid soovitusi ning metoodikaid oma elu teadvustatud
juhtimiseks, mis võimaldab seada ümbritsevate inimestega sisse
optimaalsed suhted. Sealjuures toetub ta esmajärjekorras kliendi
psüühika individuaalse struktuuri määramisele ning suudab selle teadmise
abil üldiste soovituste asemel anda nõu, mis vastab inimese
psühholoogilisele tüübile. Samal moel määrab sotsioonik inimeste
omavaheliste suhete struktuuri, millest pole teistes teadustes juttu.
Suhete struktuuri alased teadmised võimaldavad ennustada suhete
arengutendentse perekonnas ja kollektiivis.
Kuidas on võimalik paigutada kõiki inimesi
vaid 16-sse tüüpi, iga inimene on ju individuaalne? Sotsiooniline
tüüp on ju omamoodi ajas muutmatu "psüühika luustik", millele
lisanduvad kasvatus, haridus, ümbruskonna mõju ning palju teisi
tegureid, tänu millele iga inimene on kordamatu isiksus. Füüsiliselt
erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame
klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne.
Kas
inimese tüüp võib elu jooksul muutuda? Tüüp ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või
degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Inimene, kelle pikkus on
160 cm ei muutu iialgi kahemeetriliseks hiiglaseks, kui väga ta ka ei
püüaks. Ta võib vaid kasvatada lihasmassi ehk muutuda täidlasemaks või
saledamaks.
Mida
teha, kui ma ei suuda määrata, kes ma olen: loogik või eetik,
ekstravert või introvert, mulle oleks nagu mõlemad jooned omased?
Küsimusele "Kas te olete mees või
naine?" annate te põhjaliku
vastuse. Muidugi, tänapäeval käituvad paljud naised kui mehed ja
vastupidi, kuid füüsiliselt jäävad nad ikkagi meesteks ja naisteks.
Igal inimesel domineerib kindlasti üks tunnustest: eetika või loogika,
sensoorika või intuitsioon jne. Tuleks mõista, mis on teie jaoks omasem
ning loomulikum. Lisaks, oma tüüpi määrata ning enda omadusi hinnata
püüdes peavad inimesed sageli soovitut tegelikkuseks ning omistavad
endale mitteomaseid tunnuseid. Järelikult, teie tüübi määratleks täpselt teid
hästi tundev inimene või kogemustega sotsioonik.
Mida
teha, kui minu duaal mulle ei meeldi? Võimalikud variandid:
1. Te olete valesti määranud oma tüübi.
2. Te olete valesti määranud oma võimaliku duaali tüübi.
3. Te pole harjunud duaalsuhetega. See on eriti iseloomulik inimestele,
kes pole kunagi suhelnud oma duaalidega. Lisaks, duaalsuhted, nagu ka
kõik muud suhted, peavad kujunema, inimesed peavad harjuma
teineteisega, kohanema teiste harjumustega. Näiteks, paljudes
duaalsetes perekondades teadvustavad abikaasad alles mõne kooselu aasta
pärast vastastikust armastust ja mõistmist, mida nad alguses nii suurel
määral ei tunnetanud.
4. Te arvate, et "duaalsuhted" on midagi kirjeldamatult
meeldivat, ebatavaliselt väljendusrikkad ning lahendavad absoluutselt
kõik teie probleemid. Lapsepõlvest saadik ehitasite te kujutluses üles
ideaali kujundit. Te omistasite talle kogumi erksaid jooni, mille
laenasite raamatutest, filmidest ning moodsate ajakirjade
kaanepiltidelt. Nagu te valiksite tapeeti oma elutoa jaoks. Kaupluses
paeluvad teid erksad, väljendusrikkad mustrid, kui aga te valite erksa
tapeedi, siis hakkab see üsna varsti teid ärritama. Seepärast on alati
soovitav valida pehmete toonidega tapeet, isegi paljude aastate pärast
avaldas see teile meeldivat muljet. Samamoodi võib teie duaal nagu
pehmetes toonides tapeetki, tunduda esmapilgul üldsegi mitte
veetlevana. Ärge unustage, mida on öelnud suur Freud: "Inimese
mistahes tegevuse lõppeesmärk on rahulolu saavutamine".
5. Iga duaal ei sobi teile.
Planeedil Maa elab 400 000 000 teie duaali, kõik nad erinevad oma
kultuurilise arengu, sotsiaalse staatuse jne. poolest. Näiteks,
inimsööja aafrika hõimust, ameerika miljardäri tütar, vangist vabanenud
mõrtsukas ning teie naaber, kes on teiega ühes majas üles kasvanud,
võivad kuuluda ühte tüüpi, kõik nad võtavad sarnaselt vastu otsuseid
erinevate probleemide puhul, mõtlevad ühetaoliselt, kuid on ikkagi
erinevad inimesed ja ei pruugi kõik teile sobida (kuigi arvata võiks,
et miljardäri tütrest ütleksid vähesed ära).
Ma
tunnen mitut ühte tüüpi kuuluvat inimest. Miks nad siis üksteisega
sarnased pole? Väliste tegurite mõjul (lähim ümbrus, töö, elulised
olukorrad) võib inimene omandada välistunnuseid, mis ei ole omased tema
tüübile ehk psüühiliselt deformeeruda. Seepärast võivad ühte tüüpi inimesed
teile tunduda väga erinevad. Lisaks on võimalik, et te pole lihtsalt
aru saanud, milles nad peaksid olema sarnased. Sageli üritatakse leida
ühist ühe tüübi esindajate seas nende füüsilistes tunnustes: näokujus
jne. Sotsiooniline tüüp – see on vaid informatsiooni tajumise,
töötlemise ning väljastamise viis. Kui te suhtlete suurema arvu ühte
tüüpi kuuluvate inimestega, siis te mõistate seda.
Kas
on ilmtingimata vajalik valida endale elukaaslaseks duaal? Ehk sobib igat tüüpi inimene, kuna ma
tean tema ning enda tugevaid ja nõrku funktsioone ja suudan alati
kohaneda? Aga kas on mõtet
iseennast vägistada? Murda oma iseloom, kui duaaliga võib käituda
kergelt ja loomulikult? Loomulikult, kui suhtlemisring on püsima jäänud
ning elu on juba viinud teid kokku täiesti sobimatute inimestega
(töökaaslased, ülemus) või te otsustasite oma saatuse üle enne, kui
tutvusite sotsioonikaga, siis pole midagi parata, tuleb kohaneda ning
mitte viia suhteid konfliktideni, mitte suruda partneri nõrkadele
kohtadele ning mitte nõuda temalt aktiivsust funktsioonide kohaselt,
mis ei kuulu tema EGO loomingulisse blokki. Kui aga teie hing on vaba,
otsige duaali ja ärge minge ebasobiva inimese vastu järsult süttinud
kire köie otsas oma eluteel edasi. Kirg läheb kindlasti üle, aga inimene
ning temaga seotud probleemid jäävad.
|
|
types@hot.ee