avalehele TESTID     Psühhotüübi test Testi kommentaar Venekeelne isiksuse test	Kommentaar psühholoogilise tüübi testile     Kas on võimalik tunda ennast ja teisi inimesi? Ühest küljest - iga inimene on oma psüühilise laadi poolest unikaalne ja ainulaadne. Teisest küljest - igal isikul on oma püsiv psühholoogiline vundament, mis, nii üllatav kui see ka ei oleks, on niivõrd "paksumüüriline", et reeglina inimese käitumine tervikuna, peale teatuid põhimõtteid omandamist ja mõningat praktikat, on siiski prognoositav. Selle vundamendi ideeline käsitlus on alguse saanud šveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog Carl Gustav Jungilt (1875-1961). Juba C.G.Jung on välja öelnud mõte, et inimese käitumine pole juhuslik, vaid on ettearvatav, ning seega allub klassifitseerimisele. Jung väitis, et ilmne erinevus inimkäitumises on määratud erinevate eelistustega, mis ilmnevad väga varakult, kujundades meie erilise individuaalsuse aluse. Need eelistused Jungi sõnadel määravad meie sümpaatiat ja antipaatiat inimeste, ülesannete ja sündmuste suhtes kogu meie elu vältel. Oma kuulsas teoses "Psychologische Typen "(1921) esitas Jung ettekujutuse kahest universaalsest tüübist - ekstravertsest ja introvertsest, mis võimaldab eristada kaht suurt gruppi isikuid (2005.aastal see C.G.Jungi raamat "Psühholoogilised tüübid" ilmus lõpuks ka eesti keeles!). Jung väitis, et ekstravertse inimese saatus on tingitud peamiselt tema huvide objektide poolt, sel ajal kui introvertse inimese saatus on määratud tema seesmise elu, tema subjekti poolt. Lisaks universaalsele jaotusele, ekstravertideks ja introvertieks, eristas Jung inimesi erinevate põhiliste psüühiliste funktsioonide alusel. Ta pidas põhilisteks psüühilisteks funktsioonideks mõtlemist ja tundmust, aistmist ja intuitsiooni, eeldades, et kui harjumuspäraselt valitseb üks neist funktsioonidest, siis ilmneb vastav tüüp. Seepärast ta eristas mõtleja, tundeinimese, sensoorse ja intuitiivse tüübi, kus igaüks neist võis lisaks olla introvertne või ekstravertne. Seega eristas Jung oma isiklike vaatluste põhjal kaheksa isiksuse tüüpi. Põhjalikumalt C.G.Jungi psüühiliste funktsioonide käsitlusest võib lugeda minu teisel kodulehel Sotsiooniku ABC. Viimastel aastakümnetel C.G.Jungi teooria on saavutanud suure populaarsuse, ja seda tänu sellele, et tema kolmedimensioonilist isiksuse tüpoloogiat edukalt täiendasid möödunud sajandi keskel USA praktilise psühholoogia esindajad Isabel Myers ja Catharina Briggs, tuues lisaks veel neljanda dimensiooni ehk eelistuste skaala, mis eristab inimesi välismaailmaga vastastiku toime korraldamise viiside poolest, kus kõik Jungi poolt klassifitseeritud isikud said jaotatud veel omakorda otsustajateks ja kohanejateks. I.Myers ja C.Briggs, soovides aidata inimesi omavaheliste erinevuste teadvustamisel, töötasid välja paindliku, praktikas kasutuseks mugavat psühholoogilist terminoloogiat. Iga inimene vastavalt oma individuaalsusele paikneb nendel skaaladel vastavatel kohtadel, mis määrab tema kuuluvust ühte kuueteistkümne isiksuse tüübi hulka. Seega oli loodud indikaator mis kannab MBTI® või Myers-Briggs Type Indicator® nimetust. Indikaator on tänapäevaks ülemaailmselt tunnustust leidnud ja seda kasutatakse väga laialt praktilise psühholoogia valdkonnas. See on levinud üle kogu maailma paljudes riikides, tõlgitud paljudesse keeltesse, kohalike kultuuriolusid arvestades, ning saanud kõige populaarsemaks isiksuse mõõtmise testiks, kõige laiemalt kasutusel olevaks psühholoogiliseks instrumendiks kogu psühholoogia ajaloos. Võiks isegi öelda, et plahvatuslikult tekkis uus praktilise psühholoogia kommertslik valdkond koos paljude keskustega kus käib koolitamine, treenimine, sertifitseerimine, nõustamine jne. Indikaator on leidnud kasutuse praktiliselt kõikides elu- ja tegevusvaldkondades, nii äris, hariduses, isiku- ja perekonnanõustamises, kutseorientatsioonis, konfliktide lahendamisel, organisatsioonide väljaarendamisel, jne. Nõustamise objektideks on saanud kõikide ärisfääride organisatsioonid, alates suurtest kompaniidest kuni väikefirmadeni, ühiskondlikud ja sõjalised organisatsioonid, koolid, ning riiklikud ametid ja valitsusasutused. On ilmunud tohutu hulk antud Myers-Briggs tüpoloogiat käsitlevaid raamatuid ja kõikvõimalike publikatsioone. Tänapäeval on selle indikaatori põhjal loodud terve hulk erinevaid modifikatsioone. Kuid kõik nad mõõdavad ühte ja sama, ehk panevad paika neljatähelise kombinatsiooni, ehk teiste sõnadega isiksusliku profiili. Siin kodulehel lugejal on võimalik tutvuda, kas antud või sellele lähedaste tüpoloogiatega seotud, teiste indikaatoritega ehk testidega. Kuna, nagu väidavad selle tüpoloogia loojad, ilma kultuurilise tausta arvestamiseta ei ole võimalik antud indikaatori kasutamine teistes kultuurilistes keskkondades, siis selle teksti autor on ise koostanud 156 küsimusest koosnev indikaator, mida on juba hulk aastaid edukalt kasutatud oma nõustamistegevuses. Küsimustik on koostatud Myers-Briggs tüpoloogia põhikriteeriume arvestades. Kindlasti nii mõnigi lugejatest peale mõningat praktikat on suuteline midagi sarnast ka ise koostama. Lugeja võib tutvuda ka ühe venekeelse MBTI testi versiooniga. Peale Myers-Briggs tüpoloogia põhimõtete omandamist ja praktikat, võib iga üks määrata kõiki neid eelistusi nii endal, kui ka teistel küsimustikku kasutamata sama lihtsalt, kui määrata inimese parema või vasakukäelisust. USA-s, nagu ka mujal maailmas on suur hulk keskusi, mis on seotud Myers-Briggs tüpoloogia käsitlemisega ja, nagu turumajanduse ühiskonnale omane, see tegevusvaldkond on tugevasti monopoliseeritud, ning nende "kapsamaale" kedagi võõrast ei lasta ja kui keegi soovib saada sealt teenuseid või väljaõpet, siis selle suhteliselt lihtsa tehnoloogia omandamise eest tuleb oma rahakoti korralikult kergendada. Kuigi siin kodulehel esitatud 156. väitega küsimustiku täitmine peaks toimuma võimalikult kiiresti ja pikemalt mõtlemata, on lugejal võimalik hiljem selle testi prinditavale versioonile tagasi pöörduda  ning küsimustikus esitatud väiteid analüüsida erinevate dimensioonide, või skaalade, lõikes. See peaks aitama kaasa oskuse kujunemisele inimestes vastavaid käitumuslike viise tähele panna, ja seega inimesi reaalses elus küsimustike abita klassifitseerida. Vastaval Myers-Briggs tüpoloogia teooriale, igaühel meist on eelistused. Seega eksisteerivad neli paari vastandlike eelistusi:   Ekstravertne (E) (Extroverted) <------------> Introvertne (I) (Introverted) Sensoorne (S) (Sensing) <------------> Intuitiivne (N) (iNtuitive) Mõtleja (T) (Thinking) <------------> Tundeinimene (F) (Feeling) Otsustaja (J) (Judging) <------------> Kohaneja (P) (Perceiving)   EKSTRAVERT (E) – meeldib mitmekesisus, on aktiivne ja tegutsemishimule; – leiab stiimuleid, hangib tegevusenergiat ümbritsevast asjade    ja inimeste maailmast; – kaldub enne kõnelema ja alles siis mõtlema; – et tea mida ütleb kuni ei kuule omaenda häält; – sageli süüdistab end keele hammaste taga mittehoidmises; – on lai tuttavate ring ja paljusid neist peab oma lähimateks sõpradeks; – mida rohkem inimesi tema ümber, seda paremini ta end tunneb; – võib rahumeeli lugeda või kellegagi vestelda sisselülitatud teleri või    raadioga, või mingi teise kõrval toimuva kõneluse ajal, ta lihtsalt ei    pane seda tähele; – on avatud sõpradele ja ei põikle kõrvale suhtlemises võõrastega, kus    suure tõenäosusega võib osutuda tähelepanu keskmes; – kergesti katkestab oma toiminguid et haarata helisevat telefoni või    siseneb kellegi ruumi kui tarvis midagi öelda; – meeldivad kärarikkad peod; – eelistab kõnelda suure arvu vestluskaaslastega kui pidada kõnelusi    kitsas ringis; – ei piira end vaid tuttavatega, ning sageli teavitab isiklikest asjadest    võõrastele; – eelistab lahendama probleeme, jagama oma ideid seltskonnas, kuid    mitte omaette; – viibides pikemat aega omaette mõtisklustes, ilma et saaks oma    mõtteid jagada ja jälgida teiste reaktsioone, tunneb, et milleski on    puudu; – meeleldi külastab koosolekuid, soovides jagada oma mõtteid; – eelistab kõnelema ise kui kuulama teisi; – ei lase käest võimaluse sattumast tähelepanu keskmesse; – on kurb või igavleb, kui ei õnnestu aktiivselt kõneluses osa võtma ja    oma seisukohti avaldama; – pigem "vaatab" keele, kui silmade abil; – kaotades oma mõtte suunda püüab leida seda valjult; – väga vajab toetust ja heakskiitu sõprade, kolleegide või ülemuste    poolt; – vajab heakskiitu oma välimusele ja edukatele toimingutele et olla    kindel oma edus; – võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata; – on avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid; – meeldib suhelda ja teistega koos olla; – meeldib õppida praktilise tegevuse käigus, näiteks õppetükki ümber    jutustades; – meeldib vastata pikemalt mõtlemata. EKSTRAVERT on elavam, reageerib kiiresti, tahab arvamust avaldada, muljeid jagada. Seepärast lähevad talle hästi peale nn. aktiivsed õppetöö vormid, kus tuleb suhelda või organiseerida. Need on rühmatöö, seminarid, diskussioonid, ekskursioonid. Talle sobivad hästi tegevusalad, kus on vaja palju suhelda, kiiresti tegutseda, teha midagi konkreetselt. Ekstraverti võib sageli kohata kindlustusagendina, müüjana, näitlejana, juhina ja mänedžerina, ajakirjanikuna.   INTROVERT (I) – meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine (pealtnäha passiivne,    sisemiselt aktiivne); – ammutab tegevusenergiat oma sisemaailmast, ideedest; – eelnevalt mõtleb läbi mida kavatseb öelda ja soovib et nii toimiksid ka    teised; – sageli venitab vastuse andmisega; – meeldib vaikus ja omaette olemine; – teab et tema rahu on kergesti rikutav ja seepärast püüab vältida    kõrval töötavat telerit, lärmavaid lapsi või kõrvuti toimuvat juttu; – oskab teisi kuulata, kuid märkab, et seda kuritarvitatakse; – tal on argliku inimese reputatsioon; – sõltumata oma nõusolekust või mitte, jääb tagasihoidlikuks ja    mõtteisse süvenenuna; – eelistab veeta aega või tähistada tähtsaid sündmusi ühe või mitme    lähima sõbraga; – soovib oma mõtteid julgemini väljendada; – ei meeldi kui keegi mööda minnes lobiseb välja seda mida oli valmis ise    välja ütlema; – soovib et talle antaks oma mõtteid lõpuni välja öelda ja ei    katkestataks poolel sõnal; – reeglina ei katkesta teiste kõnelusi, lootes et nad vastavad talle    samaga; – tunneb vajadust "laadida" end üksinduses peale viibimist inimeste    seas; – mida suuremat pinget nõuab kohtumine teiste inimestega, seda enam    tunneb ta end väsinuna; – lapsepõlves vanemad sageli sundisud teda minema teiste laste sekka; – lapsepõlves vanemaid häiris asjaolu et ta on palju aega veetnud    üksinduses; – on kindel et sõnad maksavad vähe; – kahtleb kui teda väga kiidetakse; – ärritub kui keegi ütleb välja seda mis oli juba kellegi poolt öeldud; – tühiseid kõnelusi kaldub pidama ratta leiutamiseks; – enne mõtleb, siis ütleb ja tegutseb; – jätab oma mõtteid ja tundeid sageli enda teada; – meeldib keskenduda mingile tegevusele, olla omaette; – meeldib mõtiskleda. INTROVERT vajab aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, asja sisusse süvenemiseks. Olles üldiselt keskendumisvõimeline ja püsiv, suudab ta haarata õpitavat sügavalt ja mõtestatult. Seepärast pole tal raske pühenduda mõnele valitud ülesandele. Väga hästi sobib töö laua taga, kus on tavaliselt aega mõtteid seada. Teda võib suhteliselt tihti näha töötamas keskendumisvõimet nõudvatel tegevusaladel: insenerina, apteekrina, teadlasena, arvutispetsialistina.   Ma ei hakka siin pikalt arutama põhjust, miks üks inimene on ekstravertne, teine aga introvertne. Siin mängivad olulist osa närvisüsteemi dünaamilised omadused, mis on suure tõenäosusega sügavalt bioloogilised ja seega pärilikud. Laps, kes on lapsepõlves elavaloomuline on seda ka täiskasvanu eas. Neurodünaamilised erinevused on kergesti tajutavad juba loomadel. Näiteks Nobeli preemia laureaat eksperimentaalfüsioloog akadeemik I.Pavlov on loonud isegi oma temperamendi tüpoloogia, lähtudes loomkatsetest koertega. Kindlasti võib ekstravert käituda ühes situatsioonis ekstraverdina, teises aga introverdina, kuid siiski eelistab ta enamasti ja vähese enesekontrolli situatsioonides käituma ikka ekstraverdina, ja vastupidi, see kehtib ka introverdi suhtes. Mõisted ekstravert-introvert on identsed kasutusel olevas populaarses H.J.Eysencki temperamendi testis, sest Eysenck ise on laenanud need mõisted Jungilt. Eysenk oli seisukohal, et ekstraversioon või introversioon sõltub peaaju retikulaarformatsiooni aktiivsuse eripärast, mis on geneetiliselt päritav.   SENSOORNE (S) – näeb detaile, üksikasju; – eelistab andma konkreetseid vastuseid sama konkreetsetele    küsimustele; – elab olevikus ja vähe tunneb muret mis saab edasi; – pigem teeb midagi reaalset kui mõtiskleb selle üle; – leiab et meelepärasem on see tegevus mis annab käegakatsutavaid    tulemusi; – kui ebamajanduslik ka ei oleks ta pigem tegeleks oma töökoha    korrastamisega kui mõtiskleks millest on alanud tema karjäär; – on rahul sellega mis on, kui miski pole katki pole vajadust selle    parandamisega tegelda; – ei mõista neid inimesi kes püüavad kõike täiustada; – pigem tegeleb faktidega ja arvudega kui teooriatega ja ideedega; – ükskõik mis ka ei räägitaks, kõik peab olema esitatud ranges    järjekorras, aga mitte kuidas juhtub; – peab fantaasiat sõimusõnaks; – teda paneb imestama kui palju aega inimesed kulutavad sellele mida    nimetatakse kujutlusmänguks; – loeb ajakirju alates esimesest leheküljest; – ei mõista neid inimesi kes avavad ja loevad ajakirju seal kus juhtub; – pigem meeldib kui antakse täpseid juhiseid millal ja mida teha, kui    piirdutakse üldiste skeemidega lubades detaile hiljem arutada; – peab täpseks juhiseks seda mis teiste jaoks on vaid esialgne kavand; – kasutab sõnu nende otseses tähenduses ja soovib et nii toimiksid ka    teised; – esmajärjekorras näeb üksikasju kui pilti tervikuna; – tööd tehes eelistab tegelda omaenda või oma osakonna asjadega    muret tundmata millist tähtsust see omab kogu tegevusele tervikuna; – on nõus et parem üks kord näha kui sada korda kuulda; – pöörab tähelepanu rakendustele; – elab olevikus; – eelistab konkreetseid asju; – alustab algusest ja tegutseb sammhaaval; – tunneb rahuldust olemasolevate oskuste rakendamisest; – käib mööda "sissetallatud rada"; – õpib konkreetsete näidete varal; – tahab kohe midagi konkreetset teha; – ei meeldi hakata lahendama uusi probleeme, kui pole lahendusviisi    teada; – on kannatlik üksikasjade käsitlemisel. SENSOORNE inimene on realist. Seepärast meeldivad talle enam praktilised ülesanded, mille tulemusel ta õpib midagi tegema, omandab mingi oskuse. Mida rohkem ta saab õppimisel kasutada oma meeli, seda huvitavam (meeliköitvam!) õppimine talle on. Peab lugu faktidest, traditsioonidest, harjumuspärasest, kuid ei usalda ebamääraseid ideid. Talle sobivad hästi ametialad, kus on tegemist mitmesuguste praktiliste ülesannetega. Selle tajuviisiga esindajat võib sagedasti kohata raamatupidajana, politseinikuna, tehnikainimesena, müüjana ja pangaametnikuna.   INTUITIIVNE (N) – näeb terviklikult, seostatult; – tähelepanu keskmes on mõisted; – mõtiskleb üheaegselt mitmest asjast; – sõbrad ja kolleegid süüdistavad teda sageli hajameelsuses; – leiab, et tulevik ja selle erinevad variandid on pigem intrigeerivad, kui    hirmuäratavad; – on huvitatud mitte sellest kus ta asub antud hetkel vaid sellest kuhu    suundub hiljem, mitte sellest mis on vaid sellest mis tuleb; – peab igavaid üksikasju mittevajalikeks; – arvab et aeg on suhteline mõiste; – sõltumata kellaajast on ta hilinenud vaid siis kui kohtumine või lõuna    on alanud ilma temata; – meeldib arutada erinevaid asju vaid mõtlemisprotsessi enese    nautimise pärast; – on suur kalambuuride hindaja ja sõnamängude armastaja; – pigem otsib nähtuste vahelisi seoseid kui konkreetseid fakte; – alati tekib küsimus: "mida see tähendaks?"; – annab kõige üldisemaid vastuseid enamik küsimustele; – talle on mõistmatu miks inimesed pole võimelised järgima tema    osutamisi; – ärritub kui talle käiakse peale üksikasjadega; – jääb arusaamatuks miks paljud ei mõista teda ja soovivad et ta    räägiks konkreetsemalt; – pigem fantaseerib kuhu kulutada järgmine palk kui analüüsib milleks    on kulutatud eelmine; – elab tulevikus; – eelistab kujutleda võimalusi; – sukeldub tegevusse ükskõik kus, jätab samme vahele, hüppab üle; – läheb detailidest kiiresti üle, lähtub mõttevälgatustest; – omandab meeleldi uusi teadmisi; – otsib uusi võtteid ja võimalusi, kuidas midagi teha; – püüab õpitavat terviklikult mõista. INTUITIIVSE TAJUVIISIGA inimene vajab võimalusi olla originaalne. Seepärast meeldivad talle ülesanded, mis nõuavad kujutlusvõimet. Naudib pigem uue omandamist kui õpitud oskuste viimistlemist ja arendamist. Töötab impulsiivselt - nii, kuidas vaim peale tuleb. Talle sobib hästi loominguline tegevus või tegevus mistahes alal, kus peab olema uuendusmeelne, valmis lahendama kõige erinevamaid probleeme. Seepärast selle tajuviisi esindajat kohtab sageli teadlasena, juristina (advokaadina), nõustajana, ajakirjanikuna, näitlejana.   Teiseks dimensiooniks on sensoorsus-intuitiivsus. Sensoorne (meelelise tajuviisiga) inimene on kahe jalaga maas ja reaalses elus kinni, elab olevikus (või isegi minevikus) näeb igas situatsioonis üksikasju. Intuitiivset tüüpi inimene aga elab omaloodud õhulossides, kujutletud maailmas, tulevikus, tajub elusituatsioone terviklikult. Kujundlikult öeldes, sensoorsed inimesed näevad "üksikuid puid", intuitiivsed aga "metsa tervikuna". Selle nähtuse mittemõistmine ja ignoreerimine tekitab rohkesti arusaamatusi erinevatesse tüüpidesse kuuluvate inimeste vahel. Ja seda seepärast, et inimese peaajus on eristatavad kaks liiki närvimoodustisi, ühed neist töötlevad informatsiooni järjestikuse printsiibil (toimub suktsessiivne süntees) ja nad paiknevad peamiselt inimese peaaju vasakus poolkeras, ning on seotud kõnefunktsiooniga. Verbaalne informatsioon on ju valdavalt ülesehitatud järjestikkuse põhimõttel. Teised peaajus paiknevad närvimoodustised töötlevad informatsiooni üheaegsuse printsiibil (simultaane süntees), ning on rohkem seotud inimese peaaju parema poolkeraga ja kujundliku tajuviisiga. Ühtedel inimestel domineerib üks tajuviis, teistel aga teine. Need teadmised tulenevad psühholoogia harust - neuropsühholoogiast. Neuropsühholoogia on suhteliselt uus teadus, mis hakkas intensiivselt arenema teise maailmasõja päevil, kus hakati uurima inimese käitumise muutmist seoses sõja sündmustes saadud ja lokaalset iseloomu omavate peaaju traumadega.   MÕTLEJA (T) – meeldib analüüsida; – jääb rahulikuks ja vaoshoituks ka siis kui teised inimesed kaotavad    enesevalitsemise; – vaidluses on ta poolel mis toetab tõde ja õiglust mitte aga üleüldist    õnne; – meeldib viia kõike täieliku selguseni; – võib vaheldumisi liituda mõlema vaidluspoolega vaid selle nimel et    treenida oma mõtlemisvõimet; – on pigem kindlate kavatsustega, tahtejõuline, kui pehme südamega    inimene; – kui ta pole kellegagi nõus siis pigem ütleb sellest otse näkku kui vaikib,    võimaldades teisel olla kindel oma õigsuses; – on uhke oma objektiivsuse üle; – ümbritsevad inimesed sageli süüdistavad ükskõiksuses ja tundetuses,    kuigi ta teab et see pole tõsi; – on võimeline vastu võtma raskeid otsuseid; – ei mõista miks paljudele teeb muret see mis otseselt ei puuduta neid; – arvab et tähtsam olla õige kui kellegi meelt mööda; – ei arva et ühise asja nimel tuleks hästi suhtuda inimestesse; – arvab et edukas töö inimestega ei eelda neisse suhtumist    sümpaatiaga; – rohkem usaldab seda mis on loogiline ja teaduslikult põhjendatud; – kergemini jäävad meelde numbrid ja hulgad kui näod ja nimed; – otsib vigu, kritiseerib; – meeldib diskuteerida, väidelda; – tugineb otsustamisel loogikale; – peab tähtsaks tõde ja õiglust; – on orienteeritud tulemusele; – tahab midagi saavutada; – vajab õiglast kohtlemist; – meeldib selge esituslaad; – ei näita meeleldi oma tundeid, ei oska reageerida teiste inimeste    tunnetele. MÕTLEJATÜÜPI inimest huvitavad ennekõike ülesanded ja probleemid, mida saab loogiliselt, objektiivselt käsitleda, analüüsida ning otsida vastust küsimusele "miks?". Individuaalseid saavutusi peab ta tähtsamaks kui koostööd, kollektiivset tegutsemist. Tulemuste ja saavutuste hindamiseks vajab ta selgeid kriteeriume ning tagasisidet. Mõtlejatüüpi inimene valib endale pigem niisuguse karjääri, kus on olulised loogika ja objektiivsus. Sellised on tehnika ja tootmise valdkonnad, uurimistöö, majanduse ja juhtimise sfäär.   TUNDEINIMENE (F) – on usaldusväärne; – peab probleemi lahendust heaks vaid sel juhul kui see arvestab teiste    inimeste huvisid ja tundeid; – arvab et mõiste "armastus" ei ole määratlev ja talle ei meeldi kui keegi    üritab seda teha; – on valmis ronima enda nahast välja et rahuldada teiste inimeste    vajadusi; – teeb kõik mis võimalik et aidata teisi isegi enda heaolu hinnaga; – asetab end teise asemele; – koosolekul võib ta osutuda ainsaks kes pärib kuidas antud küsimus    puudutab neid kelle huvid võivad olla selles puudutatud; – meeleldi abistab teisi, kuigi märkab, et keegi kuritarvitab tema abi ja    saavutab enamat, kui ta ise; – küsib end, kas tunneb keegi huvi selle vastu mida soovib tema, kuid    talle on raske need sõnad valjult välja ütelda; – mõtlemata väldib või võtab tagasi neid sõnu mis võiksid kedagi    solvata; – talle heidetakse sageli ette liigset otsustusvõimetust; – eelistab harmooniat korrale; – teda väga kurvastavad igat liiki kokkupõrked, olgu see ühiskonnas või    peres; – püüab vältida konflikte või pehmendada neid armastusega; – võtab kõike südamesse; – oskab luua mõnusa õhkkonna; – väldib vastuolusid, konflikte; – otsustab tunde järgi; – peab tähtsaks häid inimsuhteid; – on orienteeritud tegevusele; – tahab olla lugupeetud; – vajab heakskiitu ja toetust; – on isikupärane; – paneb tähele teiste tundeid ja oskab neile reageerida. TUNDETÜÜPI inimene püüab teisi mõista, vältida vastuolusid ja konflikte. Ta ei ole kriitikameelega, ei talu hästi kriitikat, vajab tunnustamist, oskab ise teistele kiitust ning tunnustust avaldada. Tundetüüp on inimkeskne. Teda näeb sageli töötamas õpetajana (eriti algkooliõpetajana, lasteaiakasvatajana), sotsiaaltöötajana, nõustajana, raamatukogutöötajana, ka ajakirjanikuna.   Kolmandaks dimensiooniks on näitaja, kuidas inimesel on väljakujunenud empaatia võime, ehk võime end asetada teise inimese nahka ja tema tundeid läbi elada. Selle omaduse kujunemise tekkepõhjuste kohta on erinevaid teooriaid, kuid tõenäoliselt kujuneb see omadus väga varases lapseeas. Aga on ka teaduslikke seisukohti, mis viidavad selle teguri pärilikkusele. Sellest lähtudes on üks grupp inimesi objektiivsed, loogilised, eelarvamusteta, analüütilised ja seega kuuluvad niinimetatud mõtlejatüüpi inimeste hulka. Neile kuulub lause: "Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest". Teine grupp inimesi lähtub oma otsuste tegemisel teiste inimeste tunnetest ja on seega tundeinimesed. Kord lausus üks kontrollifunktsioone täitva riigiameti juhtiv töötaja, et talle meeldiks kui tema alluvuses oleksid vaid "halvad" inimesed. Siin on tunnetav mõtlejatüüpi hulka kuuluva inimese mentaliteet. Loomulikult, seadused on selleks et neid täita, kuid oma kompetentsi tasandil sanktsioonide määramisel on mõtlejatüüpi inimesel raskusi arvestamisega, kas seaduse rikkumine oli tahtlik, või on toimunud puhtinimlik eksimine.   OTSUSTAJA (J) – tegutseb hästi siis, kui saab tegevust ette kavandada; – alati ootab neid kes ei suuda õigeks ajaks kohale tulla; – tal on igal esemel oma kindel koht ja ei suuda enne rahuneda kui see    saab nii tehtud; – teab et kui igaüks lihtsalt teeks seda mida ta peab tegema ja ajal    millal peab seda tegema, siis poleks enam millegist parimast unistada,    maailm muutuks paremaks; – ärgates hommikul ta kindlalt teab kuidas hakkab kulgema päev; – tal on päevaplaan millele tingimata järgneb ja sattub segadusse, kui    miski toimub mitte plaanipäraselt; – talle ei meeldi ootamatused ja annab sellest teistele teada; – koostab vajalike toimingute loetelu ja toimib vastavalt sellele; – kui ta peab tegema seda mis pole plaanis kirjas, siis ta lisab plaani    vajaliku vaid selleks, et tehtu maha tõmmata; – on korraarmastaja; – iga ese töölaual või külmikus peab asetsema omal kohal kindlas    süsteemis, see kehtib ka köidetud dokumentide, riidenagide või piltide    kohta seintel; – teda süüdistatakse ärrituvuses, pahameelsuses, kuid see pole nii,    kuna ta vaid väljendab oma arvamuse; – viib lõpuni tegevust isegi teades, et tuleb selle juurde tagasi pöörduda    ja ringi teha; – meeldib asju korda ajada ja ära lõpetada; – ei suuda tihtipeale uut näha ja oma tegevuses kasutada; – rahuldub saavutatuga; – paneb asjad kiire otsustamisega paika; – tunneb end hästi, kui mängureeglid on teada. OTSUSTAJATÜÜP vajab õppimises korda ja selgust. Asudes õppima mingit ainet peaks ta kohe sissejuhatavas tunnis saama selle sisust ülevaate, teemade või õppetükkide loetelu, hindamise aluse. Otsustajatüüp eelistab lõpetada ühe töö (projekti), enne kui alustab järgmisega. Talle sobib töö kindla päevaplaani järgi. Otsustajatüüpi inimene on suhteliselt konservatiivne, kõigele uuele vähem vastuvõtlik. Sobib töö paljudel aladel, kus on tähtis kord ja distsipliin (koolitus, tootmine, kaubandus, pangandus, õigusemõistmine jt.).   KOHANEJA (P) – meeldib vaheldusrikas tegevus; – kergelt kaldub teelt kõrvale; – võib lausa eksida kolme puu vahel; – meeldib teada saada midagi uut, käia läbikäimata teid mööda, isegi kui    see on vaid uus teekond töölt koju; – ei arvesta eelseisvat töökoormust ja toimib vastavalt oludele; – teda sageli süüdistatakse organiseerimatuses, kuigi ise on selle    suhtes teisel arvamusel; – on raskusi tegevuse õigeaegse lõpetamisega ja on vajalik ootamatu    aktiivsuse plahvatus mis haaraks teda lausa viimastel minutitel; – kui ta jõuab lõpetada oma toiminguid õigeaegselt, ümbritsevates    inimestes võib see tekkida segadust teadmatusest millisel viisil see sai    õnnestuda; – arvab et täpsus pole vajalik isegi siis kui on õpetatud olema    korraarmastav; – talle on väärtuseks loominguline hoog ja ettearvamatus ning võime    kõike uutmoodi tajuda; – püüab oma töö muuta mänguks, ja kui see osutub raskeks, ta pigem    on meelel, et seda tööd poleks olnud tarvis alustama; – igav rutiinne töö kaotab tema jaoks mõtte; – kõneluses sageli muudab teemat; – uut suunda tema mõtetele võib anda ootamatult pähe tulnud    kaalutlus, uus ese nägemisväljas või inimene, kes tuppa astub; – ei meeldi end millegagi siduda; – ei kiirusta otsuse tegemisega; – eelistab valiku vabadust; – et püstita enesele kindlaid eesmärke, kuid see pole reegel ja kõik    sõltub asjaoludest; – meeldib jätta asja lahendamine viimasele minutile; – võib ebameeldivate ülesannete täitmise edasi lükata; – on aldis kõigele uuele; – viivitab otsustamisega, otsides valikuvõimalusi; – kohaneb hästi muutuvate olukordadega. KOHANEJATÜÜPI inimene on loomupäraselt uudishimulik ja rõõmsameelne, originaalne, aktiivne ja spontaanne. Talle sobivad muutused, ootamatused, üllatused. Võib alustada erinevate töödega, kuid nende täitmisega sattuda raskustesse. Seepärast on oht, et viimasele minutile kuhjub palju tööd. Kohanejatüüpi inimene on uuendusmeelne, vastuvõtlik muutustele ning on seetõttu väga vajalik seal, kus tuleb midagi algatada, osata näha ja rakendada uut. Seda tüüpi inimest saab sageli näha näitlejana, ajakirjanikuna ja loomingulise töötajana mitmesugustel aladel.   Neljanda dimensiooni kohaselt inimesed on kas otsustaja- või kohanejatüüpi. Lähtudes neuropsühholoogiast, kuuluvad inimese peaaju struktuurkoosseisu kaks väga olulist funktsionaalset blokki. Esimene neist on programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk, teine aga informatsiooni vastuvõtmise, töötlemise ja säilitamise blokk. Olen ise nii neuropsühholoogiat, kui ka inimese välise käitumise iseärasusi uurinud ja mu nägemuse kohaselt on erinevatel inimestel need blokid erineva suhtelise aktiivsusega. Need inimesed, kellel on suhteliselt aktiivsem esimene blokk, ehk eelistavad toetuda sellele oma suhetes välismaailmaga, on otsustajatüüpi, ja kellel on suhteliselt aktiivsem teine blokk, on kohanejatüüpi inimesed. Teiste sõnadega, neljas dimensioon, ehk skaala, näitab, milline protsess, kas otsuste vastuvõtmine, või informatsiooni kogumine on antud inimesele omasem suhetes välismaailmaga. Selle asjaolu mittetundmine on eriti sagedasteks põhjusteks inimestevaheliste konfliktide tekkimisel. Esimene grupp inimesi on seesmiselt organiseeritud, ettevaatlikud, eelistavad vastu võtta otsuseid, seega otsustavad, planeerivad oma tegemisi ja töötavad kavakohaselt, siis teine grupp on paindlikud, spontaansed, kohanemisvõimega ja on võimeliselt kiiresti reageerima muutuvale situatsioonile, eelistavad kõikjal lähtuda seisukohast "elame-näeme", kõhklevad. Neuropsühholoogias ei ole see teema minu praeguste andmete kohaselt uuritud, ja seega võinuks olla uurimise teemaks mõnele noorele edukat erialast karjääri himustavale psühholoogile. Need neli dimensiooni ja kaheksa määratlust peegeldavad meie eelistusi. Siin tuleks veel kord mainida inimeste vasaku- ja paremakäelisust. See, et oleme paremakäelised, veel ei tähenda, et me kunagi ei kasuta vasakut kätt. Lihtsalt me eelistame toimetada parema käega. Võimalik, et see eelistus on tugev, sel juhul me suhteliselt harva kasutame vasakut kätt. Kui see eelistus on vaevalt märgatav, siis tõenäoliselt oleme peaaegu võrdselt osavad mõlema käe suhtes. Sama kehtib ka ülalnimetatud eelistustega. Võib tugevasti kalduda ühele tüübile ja vaid kergelt teisele. Eelistused ilmnevad meis igaühes väga varakult ja säilivad kogu elu, muutes ajaga püsivamaks. Kuid see ei tähenda et meie valdavad huvid ei muutu, kasvades, rikastades elu ja andes talle uut mõõtu. Siiski varakult väljakujunenud (või kaasasündinud) eelistused jäävad alati meiega. Nii ekstraverdid ei saa kunagi introvertideks ja vastupidi. Nii nagu paremakäelised ei saa kunagi vasakukäelisteks ja vasakukäelised paremakäelisteks. Ajajooksul nad võivad ära õppida efektiivsemalt kasutama kätt, mida nad vähem on eelistanud, kuid, niipalju kui ka ei elaks paremakäeline, ta ei muutu iialgi vasakukäeliseks. Isiksusetüübi ja tema arengut võib võrrelda majaga. Meie tüüp on analoogiline maja vundamendiga. See ei ela läbi radikaalseid muutusi elu jooksul. Maja ülejäänud osa võib võrrelda meie käitumisega, meie tüübi väliste ilmingutega. Aegamööda maja muutub, lisandub tuba, või korrus, veel üks värvikiht, uueneb interjöör jne. Paarkümmend aastat hiljem maja võib tunduvalt erineda oma esialgsest variandist, vundament aga jääb muutumatuks. Aastatega me muutume tugevalt , ja võime isegi üllatada üksteist, keda pole palju aastaid näinud. Kuid sarnaselt maja vundamendile, meie individuaalsus jääb samaseks, muutused on suuremal määral vaid kogemuslikud. Nagu juba oli varem öeldud, kuigi iga inimese psüühika on ülimalt keeruline, muutuv ja arenev nähtus, on seal oma püsiv ja kindel alus olemas. Tema psüühikas on miski mis on kaasasündinud või kujunenud välja väga varases lapsepõlves ja on püsiv kogu elu. Ja see miski moodustab inimese psüühikas üsna olulise osa, mis teeb võimalikuks tema käitumist prognoosida. Mida paremini te tunnete iseennast, seda kindlamini te tunnete end teistega. Just enesetunnetamine võib aidata teid töötegevuse kõikides aspektides. Õnn ei ole midagi iseenesestmõistetav. Selleks tuleb korralikult tööd teha, õppides arvestama individuaalseid erinevusi selle eesmärgi saavutamiseks.   16 isiksuse tüüpi Myers-Briggs tüpoloogias ei ole palju, kuid piisav, mida on näidanud praktilise psühholoogia ülemaailmne kogemus. Inimeste individuaalsed omadused, kui nad on mõistetud ja aktsepteeritud, tõstavad igaühe panust, muutes koostegevust märkamatult produktiivseks ja kasulikuks. 16 tüübi käsitlemine on praktiliselt piiramata nii individuaalsete, kui ka firmade ja kõikvõimalike organisatsioonide probleemide lahendamisel. Elu näitab, et igaühel meist on oma stiil, oma eelistused ja omaenda viis saatuse väljakutsele vastu seista. Ühe inimese rahulik reaktsioon on põhjendamatu passiivsus teise jaoks. Ühe valju mõtlemine võib teistel tähelepanu eemale tõrjuda ja tekitada ärritust. Keegi püüab kohaneda kiiresti muutuvatele oludele, kuid keegi on veendunud, et pole mõtet jooksta vedurist ette. Sellised erinevad lähenemised võivad viia olulistele arusaamatustele, mõistmatustele ja solvangutele. Tagajärjena kannatavad tunded, halvenevad suhted, mis viib kõikvõimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Kui seda kõike tähelepanuta jätta, kannatavad paratamatult tööviljakus, kasum, rääkimata moraalist. Maailmakogemus on näidanud, et paljude firmade võime jääda ellu, ja isegi olla edukas, otseselt sõltuvad sellest, kuivõrd efektiivsed on juhtkonna ja kollektiivi suhted omavahel. See ei tähenda kindlasti avatut ja ausat vaadete vahetamist või tihedat sõprust oma ülemusega, kolleegidega ja alluvatega. Küsimus on selles, et isiksuse individuaalsed iseärasused saaksid olema kasutatud heaks, aga mitte osutuksid takistusena inimestevahelistes suhetes. Kui te olete juba sirvinud minu koduleheküljel 16 juurdelisatud psühholoogiliste tüüpide kirjeldust, olete kindlasti märganud, et pole halbu või häid tüüpe, on vaid erinevused nende vahel. Ja lõpuks ei saa mainimata jätta et kõrvuti Myers-Briggs isiksusetüpoloogiaga on viimasel ajal jõudsalt arenenud teine, samuti C.G.Jungi tüpoloogiale rajatud isiksuseteooria, millel on ka märkimisväärne eelis. See suhteliselt uue praktilise psühholoogia valdkond kannab nimetust sotsioonika. Sotsioonika peamiseks eeliseks on see et on osutunud võimalikuks prognoosida inimestevahelisi suhteid. Need suhted kujunevad 16 isiksuse tüübi vahel. Sotsioonika rajajaks on leedu sotsioloog Aušra Augustinaviciute (sünd. 1927.a.). Nimetus “sotsioonika” on moodustatud sarnaselt “bioonikaga”. Kui bioonika tegeleb bioloogiliste mudelitega, siis sotsioonika – sotsiaalsetega. Sotsioonikud väidavad et isiksuse tüüp (sotsiotüüp) ei muutu ei päeva ega aastate pärast. Psühholoogiline tüüp - see on miski muu kui inimese kasvatus, tema kultuuriline tase, eriala: see on informatsiooni ning toimingute vahetamise viis välismaailmaga. Igal tüübil on mitte ainult tugevad vaid ka nõrgad küljed. Täiuslikkuse eest ühes tuleb tasuda ebatäiuslikkusega teises. Mõnikord näevad välja ühe tüübi esindajad nagu kaksikud, kuigi nad pole isegi sugulased. Tüüp on tõenäoliselt geneetiliselt "programmeeritud". Sotsioonikas arvatakse et suhted sõltuvad tugevamini isiksuse tüübist kui kasvatusest. Paljud psühholoogid väidavad, et inimese iseloom suhteid ei mõjuta - kõik sõltub vaid kultuurilisest ning sotsiaalsest keskkonnast, kasvatusest, erialast jne. Kuid ka nende seas on vaatenurgad erinevad. Sotsioonika eristab tüüpidevahelisi suhteid komfortsusastme järgi. Näiteks, kahe samasussuhte (ühte tüüpi kuuluvad) tüübi suhted pole kaugeltki alati head. Mõistes teineteist poolelt sõnalt, on nad siiski ühtemoodi nõrgad sarnaste probleemide puhul, ehk vastastikune abi sellistes paarides on väike. Suhted kahe täielikult erineva tüübi vahel on veelgi halvemad - nad viivad pidevate konfliktideni. Kus siis on "kuldne kesktee"? See on duaalsus - psühholoogilise täienduse suhted. Sotsioonika jaotab 16 tüüpi kaheksaks täiendavaks ehk duaalseks paariks. Sellised paarid on kõige püsivamad lähedasel distantsil, näiteks perekonnas. Kuigi sotsioonika tekkis C.G.Jungi isiksusetüpoloogia alusel ning paljus meenutab ameerika Myers-Briggs'i isiksustetüüpide teooriat (MBTI), on olemas tõsised erinevused, mida ei tohi unustada:     Myers-Briggs (MBTI) Sotsioonika Lisaks Jungi tunnustele on lisatud täiendav tunnus – J/P. J/P peetakse kokkulangevaks Jungi tunnusega „ratsionaalsus/irratsionaalsus“. Isiksuse tüüp kirjeldatakse staatikas - nelja tunnuse ning „funktsionaalse mudeli“ kohaselt. Isiksusetüüp (sotsiotüüp) kirjeldatakse dünaamikas – selle muutuste kaudu erinevates situatsioonides (vastavalt niinimetatud A-Mudelile). Introvertsete tüüpide puhul A-Mudel erineb MBTI „funktsionaalsest mudelist“. Eksisteerivad erinevad ning vasturääkivad tüüpidevaheliste suhete teooriad. Kõiki suhteid peetakse sümmeetrilisteks. Eksisteerib A-Mudelil põhinev ühtne suhete teooria; teostatakse suhete komforsuse prognoose. Mõningaid suhteid peetakse asümmeetrilisteks. MBTI teooriat peetakse üheks psühholoogia valdkonnaks. Sotsioonika kasutab mitte ainult psühholoogia vaid ka kõrvalteaduste – sotsioloogia, neurofüsioloogia jt saavutusi. Nimelt, viimase kümne aasta vältel, uuritakse aktiivselt isiksusetüüpide ja inimese närvisüsteemi struktuuri seoste probleem. Isiksusetüüp on kirjeldatav vaid kahel viisil: 4 binaarse tunnuse ning „funktsionaalse mudeli“ kaudu. Isiksusetüüp on kirjeldatav mitte ainultl mainitud viisil, vaid ka täiendavate tunnuste, väikeste gruppide kaudu. „Poliitiline korrektsus“: kirjeldatakse kõigepealt tüüpide tugevaid külgi. Kirjeldatakse tüüpide nii tugevad kui ka nõrgad küljed; uuritakse neuroose, mis on seotud nõrkade külgedega. Tüübi määramise põhimeetodiks on testid. Käesolevaks hetkeks juba mitu miljonit inimest on läbinud MBTI testi, Keirsey testi jt. Teste kasutatakse, kuid neid ei peeta piisavaks ning mitte alati kindlaks vahendiks. On levinud meditsiinidiagnostika sarnased meetodid: vaatlus, intervjuu, välised tunnused jne. Tüüpide arv – 16 . Uuritakse lisaks alltüüpe (32 ja enam).       Sotsioonika kasutamise põhivaldkonnad on pedagoogika (õpetaja ja õpilase/üliõpilase vahelise toime uurimine, uue materjali omandamise probleemid), perekonnanõustamine (abielu ja lahutus, ealised probleemid), kaadrinõustamine (kutseorientatsioon, sobivus töökollektiivis, ettevõtte strateegia lähtudes kollektiivi koosseisust), vundamentaalsed teaduslikud uuringud (matemaatiline modelleerimine, geneetika, psühhofüsioloogia, morfoloogia – sotsiotüüpide välistunnused), psühholoogilised mängud ning treeningud. Eesti keeles võib sotsioonikast lugeda saidil www.hot.ee/socioniko ning www.hot.ee/sotsioonika. tagasi algusesse
	types@hot.ee viimati muudetud: 17.11.05