avalehele

ARTIKLID
   
Väikegrupid
Kool ja suhted
Perekonnasuhted
Mees ja naine
Inimsuhetest
Ärijuhtimine
Töömotiveerimine
Kutseorientatsioon
Mida teha juhiga?
Stress
Mis on sotsioonika?

KUTSEORIENTATSIOON
– sotsioonika valguses
 

 

Tegevusvaldkonnad ja kutseorientatsioon

Tänapäeva karmis reaalsuses inimene on sageli sunnitud töötama alal mis ei vasta tema loomulikele võimetele. Tööd tuleb valida seal kus makstakse raha. See on kahjulik nii inimesele endale, firmale kui ka riigile tervikuna.

Meie ühiskond traditsiooniliselt ignoreerib inimesepoolset vajadust kasutada õigesti oma võimeid. Inimesed on sageli mitte „oma liistude juures“ mis lõppkokkuvõttes negatiivselt väljendub nii neis endis kui ka nende tegevuse tulemustes. Osutudes tööl, mille spetsiifika ei vasta iseloomu tugevatele külgedele, inimene riskeerib osutuda ebaõnnestujaks või omandada diletandi reputatsioon.

Seepärast valides endale tegevusala on vajalik arvestada oma individuaalset eripära ning suunata seda vajalikule teele. Pole mõtet kujundada oma nõrkusi vigade, hirmude ning kahtluste allikaks. Võõral teel inimene ei suuda ennast teostada nii isiksusena kui ka professionaalina. Sellega seoses võiksin rääkida järgnevast juhtumist.

Mul oli elektronposti teel kirjavahetus hr. Kasega (siin ja edaspidi on nimed väljamõeldud) – kes on ühe tootmisfirma allüksuse juht. Tal on hea läbisaamine töökaaslastega, normaalsed suhted abikaasaga. Kuid poeg, ta sõnade järgi, oleks nagu teisest maailmast: “Hajameelne, tegeleb mingi jamaga, üritasin õpetada teda autot remontima, - ei tulnud midagi välja, ta on lihtsalt laisk, hiilib kõrvale, valetab. Peamiselt vaatab videofilme, enamasti ulmekaid. Oleks midagi eluks kasulikku õppinud. Mis temast küll välja tuleb? Ajab vihale, aga kui lähen endast välja, nuhtlen, siis tema, lausa häbi öelda, tõstab isapeale kätt! Ja niigi alatasa sõnab jämedusi, üritab toimida vastupidi, äärmuseni kangekaelne, nagu hundilaps kodus. Arvasin et kasvab poeg, õpetan talle kõike, läheb minu jälgedes ka edasi, oleksin uhke tema üle. Aga ta isegi õppida ei viitsi. Ütleb – pole huvitav. Kas on ta siis teie arvates normaalne?”

Hr. Kase pihtimust võib mõista tema muret poja pärast. Igal inimesel on ju oma õigus. Tema pojal Tanelil on samuti: “Kas ma olen siis süüdi et ma ei taha teha seda mida ta mind käsutab? Alatasa karjub mu peale, kakleb. Kui see nii edasi jätkub, lähen päriselt kodust ära!”

Said määratud isiksusetüübid, ehk sotsioonika mõistete kohaselt - sotsiotüübid, isa on ESTP (Marssal), poeg on aga ENTP (Otsija). Et lugejale teha lihtsamaks sotsiotüüpide mõistmist, kasutan kõrvuti nii Myers-Briggs metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid sulgudes) kasutusel olevaid tähistusi. Poeg tegi tõepoolest isale ettepaneku toetada materiaalselt muusikakeskuse akustika täiustamisel mida ta on ise kavandanud, kui too vaid lõi käega. Oli ka teisi ettepanekuid, kuid nad samuti ei leidnud toetust. Tanelil olid „käed alla vajunud“ ning ta tunnetas end liigsena süvenedes omaenda maailma. Sealjuures ema hoolitses valdavalt selle eest et ta saaks õigel ajal söönuks ning riietuks teistest mitte halvemini. Isa ja poja ideelistes lahknevustes oli ta alati neutraalsel positsioonil kartes ärritada abikaasat. Isa ja poja vahel on ASJALIKKUSSUHE. Seda kahe inimese vahelist suhetetüüpi iseloomustab suhteline komfortsus teatud distantsi ning formaalse suhtlemise hoidmisega.

Hr. Kase tugev tahe, eesmärgipärasus ja tarmukus, realism ning konkreetsus mõjusid surveavaldustena Taneli nõrgale tahteomadusele ning tema abstraktsele mõtlemisele. See kutsus esile tõsiseid vaidlusi kus ka poeg ei andnud järele isa survele.

Vastastikune agressioon eraldas isa ja poega, ning erinevus maailmavaates tõi kaasa mõistmatuse kasvu.

Tuli seletada isale, et kui ta soovib saavutada pojalt korralduste täitmist, käsud tuleb asendada palvetega ning seejuures lähtuda mitte vajadusest või kasulikkusest vaid poja oskusest teha midagi nii nagu keegi teine ei suudaks teha. Sealjuures ei maksa alla suruda tema fantaasiavõimet. Ei tohi kritiseerida tema lähenemisi toimingutes, vaateid ning huve. Kõike seda tuleb võtta kui normi, mitte aga kui anomaaliat. Tuleb austada poja individuaalsust, tema mittesarnasust isaga. Ta pole milleski süüdi ja teda ei saa muuta teiseks. Lihtsalt tuleb aidata teda õigeaegselt leida ennast ning arendada oma võimeid. Las temast ei saa hea ärimees, kaubandustöötaja, ärijuht või ehitusjuhataja, kuid temast võib saada tugev teadlane, uurija, konstruktor, arvutiprogrammeerija.

Suhetes pojaga peab isa ilmutama rohkem pehmust, demokraatilisust, püüdma mõistma tema seesmist maailma, kuid mitte kriitika vaid sõpruse vaatevinklist millele kaasneb alati mõistmine. Ja kuigi ESTP (Marssalit) on väga raske ümber veenda, tahaks loota et peale meie kirjavahetust isal on ühte-teist selgeks saanud ning ta näeb oma poega uues valguses. Kõik ülejäänud sõltub tema vaoshoitusest ning soovist järgneda soovitustele.

Lugeja on tõenäoliselt juba tutvunud sotsioonikaalaste materjalidega minu teistel kodulehtedel, kui ei, siis ta võib seda teha ka hiljem. Väga lühidalt, iga isiksusetüübi (sotsiotüübi) tendentsi realiseerida end teatud viisil võib väljendada järgnevalt:

loogik (T; mõtleja)
– Jungi kohaselt mõtleja, objektiivselt hindav tüüp) püüab kõike
   korrastada;

eetik (F; tundeinimene)
– tunnetav, subjektiivselt hindav tüüp) loob kommunikatsioone inimeste
   vahel;

sensoorik (S; meeleline)
– aistev, konkreetselt mõtlev tüüp) toodab konkreetseid esemeid;

intuiit (N; intuitiivne)
– intuitiivne, abstraktselt mõtlev tüüp) genereerib ideid.

Isiksusetüübi õige määramine annab inimesele võtme oma potentsiaalsete võimete mõistmisele mille alusel on võimalik teha karjääri üldine prognoos.

Vaatleme isiksusetüüpide gruppe kahe põhiomaduse kaupa.
Kui te kuulute isikutegruppi domineerivate sensoorikaga ja loogikaga (*ST*; meeleline-mõtleja) siis olete praktiline ja eesmärgipärane. Potentsiaalselt on teil kõik omadused et olla hea ärijuht. Toimingutes te osutate panuse nii mõistusele kui ka tahtele.

Kui te kuulute isikutegruppi domineerivate intuitsioonida ja loogikaga (*NT*; intuitiivne-mõtleja) siis tegevuses eelistate osutuma panuse uuendustele ja perspektiividele, ei looda otsekohesele tulemusele igas asjas. Teil on kohasem töötada normaalselt funktsioneeriva ja normaalse infrastruktuuriga turumajanduse tingimustes.

Kui te kuulute isikutegruppi domineerivate sensoorikaga ja eetikaga (*SF*; meeleline-tundeinimene) siis osutate valdavalt panuse inimestele ja inimvahelistele suhetele ning kasutate seda oma töös. Kuid sellest on tingitud ka teie põhiprobleem – te võite sõltuda oma tundeist. Tegelege vahendustegevusega kus inimsuhetel on esmane tähtsus.

Kui te kuulute gruppi domineerivate intuitsiooniga ja eetikaga (*NF*; intuitiivne-tundeinimene) siis teil tuleb hästi mõelda enne kui valite ärijuhi elukutse. Te olete üsna peenetundeline ja unistav natuur, kellele pole kerge harjuda ärielu karmi pragmatismiga. Seesmisi läbielamisi allasurudes te kulutate palju närvienergiat. Orienteerige end intellektuaalse töö valdkonnale, humanitaarsele tegevusele.

Öeldu saab illustreerida järgmise skeemiga:

SENSOORIKA
Tootmise valdkond
 Sotsiaalne valdkond
LOOGIKA
EETIKA
Uurimisvaldkond
 Humanitaarne valdkond
INTUITSIOON


Loomulikult on see lihtsustatud lähenemine. Kuid, näiteks, ärijuhi puhul näidatud tunnuste kogum ennustab tema jaoks tegevusvaldkonda mis võimaldaks tal ennast loominguliselt täielikult realiseerida.

Psühholoogilisel tasandil peamiseks määravaks teguriks tulevase tegevusvaldkonna valikuks on mõtlemise domineeriv stiil. On mugav eristada neli põhistiili: tootmis-tehnoloogiline, kontseptuaalne, sotsiaalne ja humanitaarne.

Igaüks neist neljast põhistiilist tulenevast suurest tegevusvaldkonnast on optimaalne sotsiaalne nišš kus kõige erksamalt ning loomingulisemalt ilmnevad sellele valdkonnale sobivate sotsiotüübide tugevad omadused.

Sotsiotüübid arenenud sensoorikaga ja loogika (*ST*) ilmutavad end kui head tootjad ning juhid materiaalsete asjade tootmissfääris, tehnoloogiliste protsesside ning inimeste juhtimises.

Sensoorika ja eetika (*SF*) olemasolu orienteerib inimest igapäevaste materiaalsete vajaduste ning tarbimishuvide rahuldamisvaldkonnale.

Sotsiotüüpe intuitsiooni ja eetikaga (*NF*) huvitavad rohkem inimeste vaimne elu ja intellektuaalsed vajadused, kultuuri ja kunsti probleemid.

Intuiidid ja loogikud (*NT*) on orienteeritud valdavalt teaduslikule otsingule ning eksperimendile, uute lähenemiste ja meetodite väljatöötamisele mis aitavad kaasa inimkonna progressile.

Esimest sotsiotüüpide gruppi võib nimetada “tootjateks”, teist – “innovaatoriteks”, kolmandat – “sotsiaalideks” ning neljandat – “humanitaarideks”.

"Tootjatele" omane tootmis-tehnoloogiline mõtlemisstiil orienteerib inimest esemelisele sfäärile milles peamisteks vastastoimivateks objektideks on materjalid, mehhanismid ja ressursid. Teine inimene on tajutav pigem tootmisressursina, teatud professionaalsete tehniliste, majanduslike, juhi või täitja omaduste kandjana kui iseväärtuslik isiksus. Ta mõistab halvasti et arvestada tuleks mitte ainult inimese võimalustega tootmise tarvis vaid ka tema nõrkustega ning puudustega.

Tootmis-tehnoloogilise mõtlemise kandjad lähenevad asjale konkreetselt, opereerides kõigepealt faktidega ning arvudega. Nad alati toetuvad tulemustele mis lähtuvad praktilisest elukogemusest aga mitte hüpoteesidest, teooriatest ning oletustest. Nad on realistid ning praktikud. Rohkem usaldavad praktikas äraproovituid töömeetodeid kui eksperimente. Ei meeldi kõrvalekaldumine abstraktsetele teooriatele ja eetilistele probleemidele. Oskavad juhtida inimesi, mõistavad nende funktsionaalseid omadusi. Osutuvad tähendust materiaalsetele stiimulitele, töötingimuste loomisele. Orienteeritud materiaalsetele väärtustele, tehnoloogiate viimistlemisele, tootmise organiseerimisele. Neid huvitab kvaliteedi kontroll ning tarbija nõudluste arvestamine. Nad jälgivad korda, täpsust ja punktuaalsust ülesannete lahendamisel. Peavad esmatähtsaks kompetentsust, selgust detailides, reglementi ning täpsust.

Varem mainitud Jungi psühholoogilistest tunnustest konkreetsele mõtlemisele vastavad sensoorika (S) ja loogika (T). Esimene tunnus on seotud faktoloogilise materjali analüüsiga ja struktureerimisega, ning vastutab selle tegevuse praktilisuse, tehnoloogilisuse ning otstarbekohasuse eest millega tegeleb isiksus domineerivate sensoorikaga ja loogikaga (ST) isiksusetüübi struktuuris.

Tootmis-tehnoloogilisele mõtlemisele, mille kandjaks on valdavalt loogilis-sensoorsed ning sensoorselt-loogilised sotsiotüübid, konkreetsed materialistid ning pragmaatikud, vastab „inimene-tehnika“ (tööobjekt – materjalid ning seadmed) valdkond.

Tootjategruppi esindajate seast tulevad head ehitajad, remondimehed, ekspluatatsioonitöötajad, tehnoloogid, kontrolli ning materiaal-tehnilise varustuse teenistuse töötajad, kaadrisõjaväelased ning õiguskaitseorganite töötajad. Neile kõige enam sobib administratiiv-majanduslik ning praktiline tegevus tootmiskallakuga või materiaalse tootmise valdkonnas, tehniliste seadmete remont ning ekspluatatsioon.

Sellisse gruppi kuuluvad sotsiotüübid nagu ISTJ (Inspektor), ESTP (Marssal), ESTJ (Adminidtraator), ISTP (Meister).

"Innovaatoritele“ omane kontseptuaalne mõtlemisstiil on rohkem orienteeritud mitte konkreetkale ning tänapäeva reaalsusele vaid perspektiivile ja ideedele. Ideede genereerimine nõuab töövahendina oskust töötada abstraktsete mõistetega. Esemeline analüüs loovutab oma koha loomingulise sünteesile mis tekib mitte praktilise kogemuse alusel, vaid meid ümbritsevas maailmas sündmuste ettenägemise, prognoosimise võimele, laskumisega seisundisse mida nimetatakse „insaidiks“ intuitiivse välgatuse sarnasena. Antud juhul alateadvusliku teguri roll prevaleerib teadvustatud toimingute ning pragmaatilise lähenemise üle.

Loodusteadlase või projekteeriva inseneri töö nõuab peamise töövahendina selliste psühholoogiliste tunnuste olemasolu nagu intuitsioon (N) ja loogika (T), mis on vajalikud empiiriliste andmete kogumiseks, analüüsiks ja üldistuseks järgneva sünteesi – uute ideede genereerimise, projektide, mudelite ning konstruktsioonide tarvis. Seepärast kontseptuaalne mõtlemine on innovatsioonilise tegevusvaldkonna vajalik atribuut. Iga uus toode, kas materiaalne või intellektuaalne, tekib vaid kui loomingulise protsessi resultaat.

Selle mõtlemisstiiliga inimene kaldub tavaliselt uute teoreetiliste teadmiste poole, huvitub vähetuntud nähtustest, kuigi praktilises tegevuses jääb tal sageli puudu operatiivsusest. Ta püüab mõista looduse, ühiskonna ning maailmaehituse seadusi. Sageli mõtiskleb mingi idee või eksistentsi seaduse üle. Väärtustab julgeid intuitiivseid nägemusi, leiutisi. Eelistab eksperimenteerida aga mitte kasutada tuntuid meetodeid.

Selliste võimete optimaalne kasutussfäär kannab nimetust „inimene – märksüsteem“ ning „inimene – loodus“, kuna enamik füüsilise maailma nähtusi saavad neil füüsikaliste, matemaatiliste, keemiliste, majanduslike jt. sümbolite kuju.

Innovaatorid on intuitiivselt-loogilised ning loogilis-intuitiivsed isiksusetüübid (*NT*) kes on keskendunud projektidele ja ülesannetele millel on teaduslik-loogiline lahendus ja mis on väljendatud valemites, projektides, hüpoteesides ja konstruktsioonides. Nende koht on laborites ja teaduslik-uurimis- ning projekteerimisinstituutides, konstrueerimisbüroodes. Neile sobib pigem teaduslik-uurimis ning eksperimentaalne tegevusvaldkond, teoreetilise kallakuga või teooria ja praktika puutekohad, samuti töö rahandus-majanduslikel, fundamentaalarendus, katse-konstrueerimis, teadus-tehniline informatsiooni aladel.

Siia gruppi kuuluvad sellised psühhotüübid nagu ENTP (Otsija), INTJ (Õiglane), INTP (Kriitik) ja ENTJ (Ettevõtja).


"Sotsiaalidele“ omane sotsiaalne mõtlemisstiil on suunatud peamiselt materiaalses mõttes inimvajaduste rahuldamisega seotud probleemidele tänapäeva „ostukorvi“ mõistega. See mõiste mahutab endas nii põhivajaduste (toit, eluase, riietus), kui ka infrastruktuurisüsteemi kuuluvate (sealhulgas kommunaalteenindus, transport, vabaaja ja meelelahutus, tervishoiu ning puhkuse korraldus jne.) vajaduste tervet kompleksi.

Ühest küljest, sotsiaalne mõtlemine kannab konkreetset iseloomu, kuna tegemist on reaalsete asjadega, teisest küljest aga see on seotud inimese individuaalsete ning grupiliste vajadustega, ehk orienteeritud suhetele. Sellele valdkonnale vastavad psühholoogilised tunnused nagu sensoorika (S) ja eetika (F) peegeldavad sellise mõiste materiaalseid ning emotsionaalseid aspekte nagu „elukvaliteet“ mis eeldab nii füüsilise kui ka hingelise komfordi olemasolu.

Kõik see on valdkond kus edukalt tegutsevad sensoorselt-eetilised ning eetilis-sensoorsed (*SF*) isiksusetüübid. Nad eelistavad toetuda nii enda kui ka teiste inimeste kogemusele aga mitte eksperimentidele, rohkem orienteeritud komfordile ja heaolule. Neile on mõistetavad inimeste igapäevased vajadused mida nad üritavad rahuldada. Nad meeleldi hoolitsevad tervise, mugavuste, ümbritsevate inimeste välimusest ja puhkusest, oskavad huvitavalt korraldada vabaajaveetmist ning pidulike üritusi. Meeldib käsitöö, on praktilised, realistlikud, toimingutes kalkuleerivad. Neid huvitavad väga tunded ning inimestevahelised suhted. Nad peavad end tavaliselt demokraatlikult üleval, püüavad olla heas suhetes kõikidega, teha meeldivat, kuid sageli on leppimatud inimeste halbade tegude eetilistes hinnangutes.

Tegevusvaldkond mis hõivab inimesi nende igapäevaste vajadustega võib olla kirjeldatud läbi seose „inimene-inimene“. Sinna kuuluvad teenindamine, sport, vabaaeg ja meelelahutus, kaubandus ning vahendustegevus, töö kommunikatsioonidega majandusvaldkonnas ning juhtiv töö praktilise kallakuga.

Kõige efektiivsemad on siin „sotsiaalide“ grupp (SF) kuhu hulka kuuluvad ISFP (Vahendaja), ESFJ (Eluarmastaja), ESFP (Poliitik) ning ISFJ (Hoidja).


"Humanitaaridele“ omane humanitaarne mõtlemisstiil ühendab endas võimet töötada kujunditega ning emotsioonidega, eetika ja esteetika kategooriatega ilma milleta on võimatud Headus ja Kurjus, Ilu, Tõde, Õigus ning Armastus jt. mõisted. Humanitaari huvitavad kõigepealt kõrgeimad vaimsed väärtused mis leiavad väljendust kunstis, religioonis, filosoofias, psühholoogias Teda huvitavad samuti kõik teadmistevaldkonnad inimesest ning ühiskonnast, nende arenguteedest, väärtustest ja normidest, maailmavatest ja ideaalidest. Ühe lausega, kõik see ilma milleta inimelu oleks võinud olnud vaimuvaene, ilma ülima mõtteta.

Humanitaarse mõtlemisega inimeste hulka kuuluvad eetilis-intuitiivsed ning intuitiivselt-eetilised (*NF*) tüübid. Neile läheb kõige paremini korda oma potentsiaali realiseerimine valdkonnas mis võib olla esitatud seosega „inimene-kunstiline kujund“.

Humanitaarid mõtisklevad palju inimeste vaimsetest huvidest, nende suhetest ning tunnetest. Nad uurivad inimeste vaimset maailma ning kõlbelisi väärtusi, tunnevad huvi uute ühiskondlike voolude ja kultuuri arenguteede vastu. Neid paelub kirjandus, kunst, teater. Nad mõtisklevad palju kasvava põlvkonna kõlbelise kasvatuse ülesannetest, iga inimese võimete arenguvõimalustest. Nad meeleldi aitavad inimestel lahendada nende eetilisi probleeme. Neile on vahest raske pidevalt järgida distsipliini ja korda, kontrollida ülesannete täitmist. Neile on omane kompromissivalmidus praktilistes küsimustes, kuid nad on kompromissitud seal kus asi puudutab ideid ja veendumusi. Neid huvitavad vähe materiaalsed stiimulid, kvaliteedi kontroll, töötingimuste parandamine ning isegi omaenda komfort.

Humanitaarid lahendavad edukalt probleeme mis on seotud inimeste vaimse ja kultuurilise tase tõstmisega, arendavad välja filosoofilisi, psühholoogilisi, kunstilisi ideid ja kontseptsioone. Neile sobib kõige enam humanitaar-sotsiaalne tegevusvaldkond loomingulise suunitlusega ning kultuuri ja kunsti loomingulise komponendi kohustusliku olemasoluga. Nende loominguline individuaalsus leiab edukat kasutamist erinevates heategevusfondides ning organisatsioonides.

Humanitaaride hulka kuuluvad sellised tüübid nagu ENFJ (Kasvataja), INFP (Lüürik), ENFP (Psühholoog) ja INFJ (Humanist).

Seega iga sotsiotüüp, kui oma kutsealase gruppi esindaja, täidab ühiskonnas teatud kindlat rolli. Näiteks: innovaator mõtleb välja uut vormelivõidusõiduautot, tootja käivitab selle seeriatootmist, sotsiaal õmbleb vormelipiloodile mugavat kombinesooni, aga humanitaar loob ja korraldab psühholoogilist lõõgastustegevust peale rasket võistlust.


Lühidalt võib sotsiotüüpide asjalikke omadusi iseloomustada järgnevalt:

– ENTP (Otsija): eelsoodumus loominguliseks tegevuseks mis on seotud uute perspektiivsete ideedega. Igal pool kus ta töötab, toob sisse elavnemise ja uudsuse atmosfääri. Vaimulaadi poolest rohkem teoreetik kui praktik.
– ISFP (Vahendaja): orienteeritud heade tingimuste ning meeldiva suhtlemisatmosfääri loomisele. Kõigis kompromissi pooldaja. Püüab kõikidega luua ühist keelt.
– INTJ (Õiglane): häälestatud konkreetsele eesmärgile ja väga järjekindlalt taotleb selle täitmist. Nõudlik enese vastu. Suhetes teistega jääb tal puudu paindlikkusest. Kindel partner.
– ESFJ (Eluarmastaja): püüdleb pidevalt aktiivse tegevuse poole. Väga emotsionaalne ja liikuv. Püüab olla kõiges kasulik, eriti kui keegi kõrval vajab abi.
– ENFJ (Kasvataja): loomingulist plaani inimene. Talle on vajalik oma võimetele positiivne hinnang. Arvab et on võimeline kõigele, kuid mitte igaüks on võimeline seda hinnata.
– ISTJ (Inspektor): tema jaoks elu peab olema õigesti korraldatud. Ilma korrata kõiges pole moraalset rahulolu. Igaüks peab olema oma kohal ning ausalt, ilma tühijututa ja fantaasiateta, täitma oma kohustust.
– ESTP (Marssal): oma toimingute teostamisel vajalike ja efektiivsete meetodite leidmise spetsialist. Omab head reaktsiooni situatsiooni muutusele. Ei kaota pead mistahes situatsioonides.
– INFP (Lüürik): usub et alati leidub inimesi, kellele võib toetuda rasketel hetkedel. Elu pole ainult olme ja rutiin, selles on alati koht peole ning sellist pidu ta oskab luua.
– ENTJ (Ettevõtja): arvab et vaid üllas eesmärk ning ennastsalgav töö võivad tuua tõelist rahulolu. Sealjuures iial ei unusta et inimene on peamine väärtus mille nimel on mõtet minna eneseohverdamisele.
– ISFJ (Hoidja): tema jaoks on maailm hea iseenesest, kuid täieliku õnne saavutamiseks peavad inimesed täiustama end selles. Et meil on halb oleme me ise süüdi, arvab tema. Tuleb rohkem tööd teha ja mitte lasta endal ülekäte minna.
– ESFP (Poliitik): tema energia otsib pidevalt väljapääsu. Ta püüab korraldada midagi, leida selleks uusi võimalusi, uusi inimesi, kuid mitte istuda käed rüpes.
– INTP (Kriitik): peamine – mitte kiirustada ja vigu teha. Kõik on vajalik läbi mõelda ja igal pool on vajalik ettevaatlus printsiibil „seise korda mõõda ja üks kord lõika“.
– ESTJ (Administraator): elu lähedaste nimel – see on põhieesmärk. Teab et võib loota vaid iseendale. Töötama usinalt ja kvaliteetselt, ausalt ja lõpuni täitma oma kohustust – see on tema lipulause.
– INFJ (Humanist): inimesed on sageli õnnetud ja vajavad abi. Ja kes teine kui mitte tema tuleb appi? Peamine et inimesed ei kaotaks õiglustunnet.
– ENFP (Psühholoog): kui ta on vajalik inimestele – siis on ka elul mõte. Aga peamine ravim igavuse vastu on uued muljed. Iga inimene on omamoodi talendikas, tarvis vaid aidata talle sellesse uskuma panna.
– ISTP (Meister): pessimist hinges kuid igas olukorras ei kaota oma praktilisust. Kangekaelselt läheb eesmärgi poole kui see on väärt. Ja mingit võrdsustamist: vastasel juhul milleks siis pingutada?

 

Neid iseloomustusi ei saa veel pidada tõsisteks „kutsesobivuse“ näitajateks kuid loodan et ühes neist te tundsite end ära.

Kuna inimene harva realiseerib end täielikult vaid ühes, tema sotsiotüübile vastavas tegevusvaldkonnas, siis järgnevalt on toodud kutsevaliku test mis aitab teil täpsustada nii oma põhi kui ka täiendavat orientatsiooni teatud tegevusvaldkonna suhtes. Testi autoriteks on Ukraina sotsioonikud V.Meged ja A.Ovtšarov.

 

KUTSEORIENTATSIOONI TEST

Test koosneb üheteistkümnest küsimusest ning iga küsimuse puhul on neli vastusevarianti mis on märgistatud tähtedega: a, b, c, d. Iga vastusevariant vastab ühele tegevusvaldkonnale. Teil tuleb valida vaid üks vastusevariant neljast – see mis teie arvates kõige enam teile sobib. Lugege kokku valitud vastusevariantide üldarvud punktide a, b, c, d lõikes.

Arvuline eelistus ühele teie poolt valitud testipunktile vastab teie jaoks optimaalsele tegevusvaldkonnale. Täiendav tegevusvaldkond on arvulises pingereas teisel kohal asetsev punkt. Eelistatud vastuste arvuline kokkulangemine kahe punkti lõikes tõendab sellest et te võite efektiivselt ilmutada end mõlema vastava tegevusvaldkonna kokkupuutel.
   


1. Teile meeldib rohkem:
a) juhtida inimesi;
b) eestkostmine ja hoolitsemine;
c) pakkuda uusi töömeetodeid;
d) arendada inimeste võimeid.


2. Te peate tähtsamaks:
a) kompetentsust, selgust üksikasjades, tervet pragmatismi, täpsust formuleeringutes ning juhtnööride täitmisel;
b) demokraatliku suhtlemisstiili töös inimestega, olla kõikidega heades suhetes, valmistama meeldivusi, osutama kasulikke teeneid;
c) tõstma tööefektiivsust uuenduste kaudu;
d) looma tingimusi isiksuse võimete arendamiseks.

3. Kõige paremini te oskate:
a) juhtida inimesi, mõistma nende funktsionaalseid võimeid;
b) organiseerida huvitavat vabaajaveetmist ning pidulike üritusi;
c) veenda loogiliste argumentide abil;
d) hoolitseda inimeste vaimsete vajaduste, nende omavaheliste suhete ning tundmuste eest.

4. Teid huvitavad alati:
a) kvaliteedikontroll ning tarbijate nõudluste arvestus;
b) inimeste tunded ja meeleolud;
c) loodus- ja ühiskonnaseadused;
d) kirjandus, kunst, teater, inimese kasvatamine.

5. Tavaliselt te jälgite:
a) korda, täpsust ja punktuaalsust ülesannete täitmisel;
b) inimeste materiaalsete vajaduste õiglast jaotamist;
c) progressiivsete töömeetodite juurutamist;
d) moraalsete väärtuste ning ideaalide säilitamist ühiskonnas.

6. Te osutute suurt tähendust:
a) materiaalsetele stiimulitele, kvaliteetsele tööle, hierarhia järgimisele ning normaalsete töötingimuste loomisele;
b) töökoha esteetilisele kujundamisele, tarbija reaalsele nõudlusele, toodangu kasutamise praktilisusele ning mugavusele;
d) uute ideede ja tehnoloogiate levitamisele;
c) võimetele kompromissideks praktilistes, kuid mitte ideelistes küsimustes.

7. Te usaldate rohkem:
a) praktikaga läbikatsetatuid töömeetodeid;
b) omaenda ning kolleegide kogemust, mitte aga improviseerimisvõimet;
c) oma loomingulist vaistu ning analüütilisi võimeid;
d) inimsuhete sügavat mõistmist.

8. Tööl ja tootmissuhetes teie:
a) olete realistlikud, praktilised, keskendunud konkreetsele tegevusele ning materiaalsetele väärtustele;
b) orienteerute inimeste igapäevastele vajadustele, hoolitsusele tervise, komfortsuse ning vabaajaveetmise korraldamise eest;
c) püüdlete uute teadmiste poole, huvitute uutest lähenemistest, pakute muutusi ja uuendusi, eelistate eksperimenteerida aga mitte kasutada tuntuid meetodeid;
d) orienteerute inimeste vaimsetele vajadustele ning abistate neid eetiliste probleemide lahendamisel.

9. Isiksustevahelisi vasturääkivusi te eelistate lähendada:
a) seaduste ning instruktsioonide abil;
b) leides vastastikukasulikke kompromisse;
c) kasutades loogilisi argumente;
d) kasutades omaenda emotsionaalset mõju.

10. Teile ei meeldi:
a) kõrvale kalduda eetilistele probleemidele;
b) tegeleda teoretiseerimisega;
c) hoolitseda igapäevastest olmevajadustest;
d) lahendada administratiiv-majanduslike ülesandeid.

11. Oma puudusteks peate:
a) paindlikkuse ning diplomaatilisuse puudumist suhetes;
b) ebausku praktikas kontrollimata uuenduste ning teooriate suhtes;
c) ebapraktilisust toimingutes;
d) mitteoskust järgida distsipliini, korda ning kontrollida ülesannete täitmist.


TESTI VÕTI:
a) tegevuse tootmisvaldkond (tootjad, tehnoloogid, juhid) – sotsiotüübid ESTP (Marssal), ISTJ (Inspektor), ESTJ (Administraator), ISTP (Meister);

b) tegevuse sotsiaalvaldkond (sotsiaalsfääri töötajad, mistahes inimeste teenindamise valdkonnad) – sotsiotüübid ESFP (Poliitik), ESFJ (Eluarmastaja), ISFP (Vahendaja), ISFJ (Hoidja);

c) uurimistegevuse valdkond (uurijad, marketingi töötajad, teoreetikud) – sotsiotüübid ENTP (Otsija), INTP (Kriitik), INTJ (Õiglane), ENTJ (Ettevõtja);

d) humanitaarvaldkond (humanitaarid) – ENFJ (Kasvataja), INFP (Lüürik), ENFP (Psühholoog), INFJ (Humanist).

  
 

 

KUTSEVALIKUALASED SOOVITUSED

Järgnevalt on esitatud ligikaudne elukutsete loetelu iga isiksusetüübide gruppi jaoks nelja tegevusvaldkonna lõikes Need andmed samuti pärinevad Ukraina sotsioonikute V.Meged ja A.Ovtšarovilt.

TOOTMISTEGEVUSVALDKOND
1. Vaimse töö elukutsed:
– Ärijuht, administraator, haldusdirektor, organisatsioonilis-metoodiliste ja statistiliste teenistuste töötaja, asjaajaja, raamatupidaja, inspektor, dispetšer.
– Tehnoloog, insener, aparatuuri ning seadmete seadistaja, käivitus-häälestusalaste tööde spetsialist, tootmisettevõtte direktor, agronoom.
– Kaadrisõjaväelane, laevakapten, õiguskaitseorganite operatiivtöötaja, jurist (kohtunik, prokurör, uurija).
– Arst (kirurg, kiirabi), stomatoloog, sanitaararst (sanepidteenistus), koolidirektor, tööõpetaja.

2. Füüsilise töö elukutsed:
– Erinevad ehituserialad, lukksepp, treial, elektrimontöör, freesija, lukksepp-koostaja, elektrigaasikeevitaja, elektroonikamontöör, laudsepp, puusepp, krohvija, maaler, plaatidepanija, tapeedipanija, parketipanija, automehaanik, metallivalaja, kaevur, päästetöötaja, konveieril monteerija.
– Farmer, brigadir, majandusjuhataja, töödejuhataja, valmistoodangukontrolör, valvetöötaja, turvamees (isikud, kontorid, veosed), laotöötaja, kokk-kulinaar, kondiiter, olmetehnika remontija, postisaadetiste operaator, transpordivahendijuht, sõja ja tsiviillendur, kullaotsija, tuuker, meremees, kalur, jahimees, metsnik, mesinik.

3. Sport:
– Mitmevõistlus, maadlus, poks, laskmine, raskejõustik, aerutamine, purjesport, vasara-, kuuli-, kettaheide, võidusõit, jalgpall, hoki, rugby, mäesuusasport, jalgrattasport, motosport, spordikohtunik ning treeneritöö vastavatel aladel.

Ei ole soovitavad:
– Pedagoogiline ning kasvatustöö, psühholoogia, ajakirjandus, arst (psühhiaater, pediaater, terapeut), diplomaatia, vahendus, töö klientidega teenindusvaldkonnas (väljaarvatud tehniline teenindamine), vabaaja ning meelelahutuste korraldamine, reklaami ja kaubandusvahenduslik tegevus.
– Marketing, pikaajaline planeerimine ning prognoosimine, loomingulised elukutsed (kultuuri ning kunsti valdkonnas), teaduslik-uurimistöö, fundamentaal-teaduslikud uuringud, filosoofia, lingvistika.

SOTSIAALNE TEGEVUSVALDKOND
1. Vaimse töö elukutsed:
– Rakendusainete õpetaja, koolieelsete asutuste kasvataja, õpealajuhataja (kasvatustöö alal), arst (stomatoloog, kõrva-kurgu, günekoloog, okulist, pediaater).
– Hotellide administraator (sanatooriumid, puhkekodud), ärijuht, ametühingutöö, kultuuri- ning kunstitöötaja, kunstilise isetegevuse organiseerija, põllumajandus-tööstuskompleksside juhtimine, kaubandus-vahenduslik tegevus, teeninduse, vabaajaveetmise ning meelelahutuste organiseerimine.
– Jurist (advokaat), reklaamiala spetsialist, brooker, kindlustusagent, kommersant, produtsent, kujundaja, degustaator.

2. Füüsilise töö elukutsed:
– Õmbleja, juurdelõikaja, riietuse- ja jalatsiremondi spetsialist, juuksur, kosmeetik, kostümeerija, grimeerija, kokk-kulinaar, baaripidaja, kelner, stjuardess, müüja, kiosköör, kassiir, kesk ja noorem meditsiinipersonaal, sekretär.
– Ehituserialad (brigadir, laotöötaja, krohvija, maaler), telefonist, postiljon, postisaadetiste operaator, teadetebüroo töötaja, lillearendaja, brigadir, farmer, majandusjuhataja, liinitranspordijuht, vagunisaatja.

3. Sport:
– Kergejõustik, tennis, sulgpall, jalgpall, võrkpall, käsipall, uisusport, suusasport, mäesuusasport, ratsutamine, sõudmine, veehüpped, võidusõit, laskmine, jalgrattasport, turism, kohtunik ning treeneritöö vastavatel aladel.

Ei ole soovitavad:
– Teadus-teoreetiline ning uurimistöö, küberneetika, majanduslikud arvestused, planeerimine ja prognoosimine, arvutiprogrammeerimine, konstrueerimine;
– Psühholoogia, filosoofia, korrektoritöö, tõlketöö, ekspertiis, montaaž, seadistamine, peentööd (kellasepp, graveerija, juveliir).


UURIMISTEGEVUSVALDKOND
1. Vaimse töö elukutsed:
– Teadlane (matemaatik, füüsik, keemik, küberneetik, arheoloog, geoloog, ökoloog, arhitekt), teadlane-uurija (fundamentaal- ja katse-konstrueerimistööd, teaduslikud eksperimendid), elektroonikainsener, süsteemiinsener).
– Automatiseeritud juhtimissüsteemide spetsialist, programmeerija, arvutioperaator, konstruktor, tehnoloog, aparatuuriseadistaja, ökonomist, teadus-tehnilise informatsiooni büroo töötaja, metoodik, statistik, arhivaar.
– Ärijuht (uue tehnika väljatöötamine ja juurutamine), lektor, konsultant teadus-tehniliste probleemide alal, patenditöötaja, kirjanduskriitik, toimetaja, korrektor).
– Loodusteadusalade õppejõud koolides ja kõrgkoolides, arst (kirurg, neuropatoloog, kõrva-nina, okulist, mittetraditsioonilise meditsiin), õiguskaitseorganite töötaja (jurist, uurija).

2. Füüsilise töö elukutsed:
– Elektrigaasikeevitaja, elektrik, kaablipanija, elektromehaanik, elektrimonteerija, remondilukksepp, elektroonikamonteerija, galvaanik, santehnik.
– Spetsialist olmetehnika remondi alal, treial, lukksepp, freesija, transpordijuht, põllumajandustöötaja, kaevur, meremees, postiljon, metsnik, laborant, joonestaja, juurdelõikaja, fotograaf, kellasepp, ekspediitor.

3. Sport:
– Male, kabe, jalgpall, hoki, tennis, korvpall, võrkpall, ujumine, sõudmine, jalgrattasport, kõrgus- ja kaugushüppe, jooks, murdmaasuusatamine, laskmine, kohtunik ning treeneritöö vastavatel aladel.

Ei ole soovitav:
– Pidevat tähelepanu nõudev rutiinne ning monotoonne töö, töö transpordil, töö konveieril, pakkimine ja valmispakkimine, dispetšeriteenistus ning töö mis on seotud kujundamisega, reklaamiga ja disainiga.
– Administratiiv-majanduslik töö, töö teenindussfääris (klientide otsene teenindamine), hulgimüük, varustamine, ühiskondlik toitlustus, vahendus- ning diplomaatiline tegevus, psühholoogia, pedagoogiline ning kasvatustöö.

HUMANITAARNE TEGEVUSVALDKOND
1. Vaimse töö elukutsed:
– Humanitaarsuunitlusega teadus-uurimistöö, ajaloolane, filoloog, etnograaf, raamatukogutöö, muuseumi- ja arhiivitöö, töö heategevusorganisatsioonides.
– Kunsti- ja kultuuritöötaja, literaat, ajakirjanik, toimetaja, korrektor, fotoreporter, kriitik, tõlk, lektor, režissöör, näitleja (teater, kino), diktor (raadio, televisioon), kunstilise isetegevuse juht, ekskursioonijuht, giid, teadetebüroo töötaja.
– Arst (terapeut, psühhiaater, neuropatoloog, veterinaar), kooli direktor ja õppealajuhataja, pedagoog, koolieelsete lasteasutuste kasvataja, riidemudelite valmistaja, jurist, psühholoog, sotsioloog, tutvumisteenistuse konsultant, ametühingutöötaja, töö vabaajaveetmise ning meelelahutuste alal, vaimulik.

2. Füüsilise töö elukutsed:
– Sekretär, telefonist, kosmeetik, mannekeen, stjuardess, kelner, massöör, hambatehnik, sanitar, hooldaja.
– Keskmine ning noorem meditsiinipersonaal, vagunisaatja, maaler, zootehnik, õmbleja, postiljon, ladustaja, puu-, luu-, metallilõikaja, restauraator.

3. Sport:
– Spordikommentaator, ilu- ja sportvõimlemine, iluuisutamine, sulgpall, suurtennis, turism, alpinism, sünkroonujumine, mäesuusasport, kelgusport, veehüppe, kohtunik ning treeneritöö vastavatel spordialadel.

Ei ole soovitav:
– Raske füüsiline ning suurendatud traumatismiohuga seotud tööd, töö kahjulike tehnoloogiatega, töö transpordil, majandustegevus, majandus ja raamatupidamine, krediit- ja rahalised operatsioonid, materiaal-tehniline varustus, talupidamine, ehituserialad, armeeteenistus.
– Teadusuurimistööd tehnikaalal, konstrueerimine, seadmete monteerimine ja seadistamine, tehnoloogia, monotoonne töö konveieril, täpne monteerimine, metallitöötlemine.



Kuivõrd tähtis on elukutse õige valik te võite järeldada järgneva juhtumi järgi.
– Mulle kirjutas Ilmar K., 29 a.v. Peale kõrgkooli lõpetamist ning magistratuuri tegeles ta õppetooli raames infotehnoloogia probleemidega. Mõni aeg tagasi jättis Ilmar maha oma teaduslikku teema ning võttis vastu pakkumise minna üle erafirmasse mis tegeleb personaalarvutite remondiga. Kõrgema teenimisvõimaluse perspektiiv varjas tema loomingulist suundumust, mis mitte alati pole seotud materiaalse õitsenguga ja ei luba kiireid tulemusi.

Ilmari lahkumise teiseks põhjuseks oli riivatud enesearmastus. Pidades teda piisavalt talendikaks teadlaseks õppetooli juhtkond pakkus talle uurimislabori juhtimist. Seega tema puhtteaduslikule tööle lisasid administratiivsed kohustused, mille spetsiifika nõudis temalt täiesti erinevaid omadusi. Kõikvõimalike seadmete tellimuste, aruannete ja plaanide koostamine, koosseisu komplekteerimine ning kõiksuguste töökonfliktide lahendamine – kõik see osutus Ilmari jaoks ülejõukäivaks ülesandeks ning suunas tähelepanu kõrvale loomingulisest põhitööst. Alanud arusaamatused juhtkonnaga tekitasid tal ebakindlust oma jõududes, aga pakkumine kõrvalt kiirendas tema lahkumist.

Vaatamata sellele et Ilmar osutus „ajukeskuseks“ uuel töökohal ning omas autoriteedi, ta tundis et tema elutoonus langeb ning materiaalsed stiimulid ei suuda kompenseerida enam suurenevat ebarahulolu mis läks üle apaatiasse. Lootes leevendada hingevalu hakkas ta tarvitama alkohoolseid jooke, kuid see vaid halvendas tema seisundit ning provotseeris perekonnatülisid. Sellises seisundis pöördus Ilmar minu poole lootes saada nõu või konsultatsioon.

Ilmari isiksusetüüp on ENTP (Otsija), mille tugevaks küljeks on tunnetuslik mõtlemine mis aitab talle mõista erinevate nähtuste olemust, näha uute algatuste perspektiive; oskus loogiliselt põhjendada oma teooriaid, võime üldistada eraldiasetsevaid ideid ja fakte. Talle on vajalik loominguline töö ilma milleta kaob võimalus oma võimete rakendamine.

Ilmarile sai soovitatud pöörduda tagasi teadusliku tegevuse juurde, ja selleks et saavutada seal edu, sai antud talle terve rida praktilisi soovitusi. Et tõsta kompetentsust organisatsioonilistes küsimustes tuleb perioodiliselt leidma aega asjalikele dokumentidele, rohkem huvituma konkreetsete asjade vastu mille mittetundmine raskendab mistahes tasandi juhi tööd.

Lisaks Ilmaril olid puudujäävate eluaktiivsuse ning tahteliste omaduste tõttu esiletekkinud probleemid. Talle on vahest raske ennast kokku võtta, selle tõttu lükkab ta edasi oma asjaajamisi. Tagajärjena tekkivad avraalsituatsioonid mille tõttu kannatavad kaastöötajad. Sai soovitatud treenida oma tahet regulaarse sporditegevusega.

ENTP (Otsijal) on veel üks probleem – halb oskus säilitada õiget distantsi inimestega suhtlemisel: kas liigne familiaarsus, või siis ootamatu upsakus ning enesekindlus; kas liigne usaldus nende vastu kes seda ei vääri, või kinnisus isegi lähedastega; kas soov olla kõikidega heades suhetes, rahuarmastavad tendentsid, või taktitundetusega piirnev familiaarne käitumine.

Ilmarile poleks liigsed ka D.Carnegie soovitused ning hästi valitud kirjanduse lugemine, kus on esitatud inimsuhete analüüs. On ju hea läbisaamine inimestega – kohustuslik nõue neile kes tahab milleski edu saavutada. Kuid mitte kõikidele on see anne antud looduse poolt. Paljud isegi ei aima kuivõrd nõrgalt on neil see arenenud, kuid just nemad vajavad kõige enam oma diplomaatiliste omaduste arendamist. Sageli suuremat edu saavutavad need kes on teadvustanud enesele oma sellist puudujääki ning rohkem kontrollivad end selle aspekti lõikes. Teine näide.

...

Mulle kirjutas K., tema isiksusetüüp – INTP (Kriitik). Rahulolematuse oma töö pärast kannatad tal tugevate depressioonide all. Ka varajasem meditsiiniline ravi ei andnud tulemust. Ta soovis mõista ennast, määrata endale kõige sobivamat tegevusvaldkonda. K. töötas olmeelektroonika remondikojas. Perioodilised konfliktid tellijatega traumeerisid tema psüühikat. INTP (Kriitiku) isiksusetüübile on omane haiguslik reaktsioon hingelisele diskomfordile, seepärast pidev töö inimestega tekitas K-l emotsionaalset kurnatust.

Arvestades tema isiksuseomadusi, eriti head loogilist mõtlemist, põhjalikkust ning täpsust töös, ma soovitasin talle omandada arvutiprogrammeerija või raamatupidaja elukutset. Viimane soovitus meeldis talle. Osutus et ta lapsest saadik armastas matemaatikat, nii et arvude ning faktide maailm – väga huvitav tegevusvaldkond tema jaoks. Loodame et uus elukutse aitab K-l lahti saada rõhutud seisundist ning võimaldab olla kasulikum ühiskonnale omandades oma tõelist kutsumust.

...

Matemaatikaõpetaja Anne H., kes osutus isiksusetüübi poolest ISTJ (Inspektor) ning seega talle omase kaine realismiga, oli pidevalt koormatud sisemise probleemiga: „Kas ma töötan ikka oma õigel kohal?“ Sellest probleemist me pidasimegi kirjavahetust. Paraku traditsioonilised psühholoogiaspetsialistid andsid talle üsna laialivalguvaid soovitusi, aga seda tüüpi inimesed on häälestatud vaid konkreetsele informatsioonile.

Anne pole saanud juba pikemat aega rahuldust oma tööst. Ta tunnetas et õpilased ei armasta ei teda, ega ainet mida ta õpetab, kuigi üritas teha oma tööd hästi. Ka lastevanematega sageli juhtusid arusaamatused ja konfliktid hinnete pärast. Ma ütlesin Annele, et ta on sattunud tema jaoks kõige ebasobivasse – humanitaarsesse tegevusvaldkonda. Siin on vajalikud sellised omadused mis on temal just kõige nõrgemini arenenud. See on oskus hästi näha iga õpilase võimeid, nende loomingulisi võimalusi ning oskus leida individuaalne lähenemine igale õpilasele.

Selliste nõrkade omaduste tõttu Anne antud juhul ei suutnud saavutada taset mis on vajalik sellise loomingulise ning vastutusrikka töö jaoks. Vaevalt et ta saab olla rahul sellega millega tegeleb. Seepärast sai soovitatud talle vahetada humanitaar objekt-juhtimisalase (tootmis) tegevusvaldkonda vastu mis on seotud organisatoorliku tööga, kvaliteedikontrolliga või statistikaga. Tema matemaatika tundmine oleks kasulik ka sellise töö jaoks. Loomulikult tuleks läbida vastavad kursused, õppida tulevastelt kolleegidelt, kuid selle pingutuse eest saab olema varem tundmatu tähtsustunne, eneseaustus ning hingeline tasakaal.


Kuidas muuta elu paremaks

Reeglina saavutab elus edu see kes hästi teadvustab end, oma ettemääratust, mõistab ümbritsevaid inimesi, oskab õigesti nendega vastastiku toimida, oskuslikult arendab omaenda ning võõraste tugevaid omadusi suunates neid õigele teele. Sealjuures on tähtis õppida säästma partnerit ning kompenseerida tema puudusi, kasutades teiste inimeste tugevaid omadusi. Vaid nende tingimuste täitmise puhul võib mitte karta et ühed või teised takistused nurjavad kavandatu saavutamist, isegi kui on olemas talent ning edušansid. Elus võib ju leida hulgalisi näiteid kus inimesed saavutades eesmärki järsku kaotasid kõik mõttetu juhuse tõttu.

Et mõista oma probleemi ning vastu võtta õige otsus, teile aitavad sotsioonika meetoditega kursis olevate psühholoogide nõuanded. Sotsioonilise analüüsi meetodid võimaldavad korraldada mitte ainult vahetult isikulisi vaid ka “kaugteekonsultatsioone” (näiteks, kirjavahetus elektronposti vahendusel), sealhulgas kliendile tuttavate inimeste isiksusetüüpide diagnostikat.

Kirjeldades sotsioonikust konsultandile teid huvitava inimese välimust, iseloomu, käitumist, mõningaid harjumusi, te võite kindlaks teha tema sotsiotüüp ning saada palju informatsiooni temast ning soovitusi kuidas temaga õigesti käituda ja mida võib temalt oodata. Kas on tegemist fantastikaga? Ei, see on reaalsus. On erinevaid sotsioonika diagnostikameetodeid mis võimaldavad määrata sotsiotüüpi pikki teste kasutamata. Vahest piisab kogenud sotsioonikaspetsialisti viieminutilisest vestlusest inimesega või sellega, kes teda hästi tunneb, et koostada tema enda, talle huvipakkuva inimese iseloomustuse ning mõista nende suhetes tekkinud probleemide olemust.

Firmajuht V. oli vaimustuses oma uuest asetäitjast. Vastastikumõistmine oli täielik, asjad laabusid hästi, kuid saabusid “ajutised raskused” mis olid esilekutsutud firma tegevuse laienemisega ja mis tõi kaasa mõningaid finantsraskusi. Ja järsku asetäitja andis lahkumisavalduse keeldudes sealjuures nimetama põhjust. Soovides mõista situatsiooni V. kirjutas mulle.

Tehes kindlaks firmajuhi ning tema asetäitja sotsiotüübid sai jõutud järeldusele, et juhi tüüp oli ENTJ (Ettevõtja), aga tema asetäitja – ISFJ (Hoidja). See on duaalsuhe paar, kuid nagu selgus, neil juhtusid olema tõsised arusaamatused.

Ega mitte keegi ei suuda paremini kui duaal avaldada meile toimet kutsudes esile täieliku usalduse. Aga see on saavutatav läbi niinimetatud sugestiivse funktsiooni, või „sisenduspunkti“. Igal sotsiotüübil on see vaid talle omane. ISFJ (Hoidjal) on selleks asjalik kasum millest talle meeleldi kõneleb duaal. Aga kuna ISFJ (Hoidja) jaoks peamiseks stiimuliks on heaolu, siis ajutised materiaalsed raskused õõnestasid tal usku ettevõtmise edusse. Perspektiivide nägemine on ISFJ (Hoidja) nõrkus. Selle eest see aga läheb korda tema duaalil – ENFJ (Ettevõtjal). Kui tema, askeldades ning kiirustades, oli lihtsalt ära unustanud põhjalikult informeerida oma asetäitjat sündmuste edasisest arengust firmas ning selle võimalustest. Kuid ISFJ (Hoidjale) sõnalised kinnitused pole piisavad. Oli tarvis leida rahalisi vahendeid et mitte kitsendada usaldamatu ning konservatiivse au ja kohuse mõistmises asetäitja materiaalseid huve.

V-le sai tehtud ettepanek vabandada kolleegi ees ning parandada vastaval viisil toimida lastud vigu. ENTJ (Ettevõtja) võib endale pikemat aega mitte lubada kõiges suuri võite uues ebatavalises ettevõtmises. Tema jaoks on ju stiimuliks – unikaalsus, ning ka teistelt ootab ta samasugust ideelist innustust.

On kolm põhilist praktilise sotsioonika poolt inimese abistamisesuunda:

1) isikuline nõustamine: sisaldab endas tervet probleemide spektrit mis on seotud inimese enesehinnanguga, tema tegevuse suunitlusega, omaenese ning elus oma koha otsinguga, isiksusevaheliste probleemide (asjalikest kuni intiimseteni) analüüsiga; soovitused vanematele lastekasvatuse küsimustes;

2) pedagoogiline nõustamine: laste tugevate ja nõrkade külgede iseloomustused, nende võimete, vanematega, omakaaslastega ja õpetajatega suhete analüüs; kutseorientatsioon koolitamise varajasel etapil ning vanemates klassides; profiilsete klasside kujundamine; soovitused laste kasvatamise ning õpetamise asjas, arvestades individuaalseid ning tüpoloogia eripärasusi;

3) tootmisalane nõustamine: üldised ja asjalikud iseloomustused, vastavus töökohale, töötajaskonna komplekteerimine, suheteanalüüs, arenguprognoos ning soovitused juhile.

Sotsiooniline nõustamine on efektiivsem võrreldes olemasolevate traditsiooniliste juhtimisalaste konsulteerimise meetoditega tänu sotsioonilise analüüsi aparaadile mis toob välja erinevate struktuuride infovahetuse seaduspärasusi. Siia kuuluvad protsesside olemuse mõistmine mis toimivad kaht erinevat teed mööda või, teiste sõnadega, sotsiaalse progressi suunadega – evolutsiooniline (järgjärguline) ning involutsiooniline (kiirendatud). Iga protsessi iseloomu ühes või teises asjas määratakse juhtide poolt, kes oma sotsiotüübi poolest alati kuuluvad kas ühe või teise suunda. Juhi valik määrab tulevast tootmissuunda. Sõltuvalt sellest ta võib olla stabiilne ja traditsiooniline või hakkab püüdlema pideva dünaamika ning arengu suunas.

Sotsiooniline analüüs võimaldab kujundada konsulteeriva firma konkurentsivastupidavust, kirjeldada tema arenguperspektiivi ning väljastada vastavaid soovitusi firma struktuuri optimeerimiseks, personali valikuks ja paigutuseks mis tagaks soodsat psühholoogilist kliimat firmas.

Personalivalikul võetakse aluseks eesmärgipäraste gruppide teooria, kus mistahes tasemega juhtimistuumik formeeritakse miinimum kolmest inimesest, kelle funktsionaalsed rollid jaotatakse järgmise printsiibi kohaselt: liider- kriitik- erudiit. Need on tuntud traditsioonilises psühholoogias rollid mida inimesed täidavad teatud eesmärgipärases grupis. Sotsioonikas need rollid jaotatakse kõige efektiivsemalt sõltuvalt isiksusetüüpide õigest valikust nende rollide täitmiseks igas antud eesmärgipärases grupis. Selline grupp on asümmeetriline konstruktsiooni poolest ning moodustatud järgmiste tüüpidevaheliste suhete alusel – duaalsuhe, tellimussuhe ning kontrollisuhe.

Grupid, mis on moodustatud sellisel printsiibil, tagavad firma progressiivset arengut, selle toodangu edukat väljapääsu turule, alustades ideede esitamisest, nende läbitöötamist, proovinäidise valmistamist ning kauba käivitamist seeriatootmisesse. Sõltuvalt konkreetsete ülesannete lahendamisest on vajalik valida spetsialiste kelle sotsiotüübid kõige paremal viisil vastavad antud töö spetsiifikale.

Näiteks, kui kõne all on pikkaajaline planeerimine, protsesside prognoosimine, selline ülesanne on efektiivselt lahendatav sotsiotüüpide poole kellel on tugevdatud ajaintuitsiooni funktsioon – ENTJ (Ettevõtja), INTP (Kriitik), ENFJ (Kasvataja).

Kui on tarvis kindlustada toodangu seeriatootmine, tagada selle kvaliteedi, tehnilis-majanduslike tingimusi, kauba kõrget tehnoloogilisust ning tarbimisomadusi, on vajalikud sotsiotüübid arenenud aistingute sensoorika funktsiooniga – ESTJ (Administraator) ning ISTP (Meister). Panna paika täpne tootmisprotsess, täitmisdistsipliini suudavad sellised sotsiotüübid nagu ESTP (Marssal), ISTJ (Inspektor) kellel on tugevdatud tahtelise sensoorika funktsioon.

Vajalike kommunikatsioonide seadmine, usaldusväärse atmosfääri firma personali seas võib olla tagatud tänu sotsiotüüpidele ISFP (Vahendaja), ning INFJ (Humanist). Veel üheks firma töö stabiilsuse tähtsaks tingimuseks on selline töötajaskonna suhe kus mitte vähem kui 60% koosseisust kuuluksid sotsiaalse progressi üheks suunaks.

Siin ma pean lugeja ees vabandama veel tundmatu sotsioonikaalase terminoloogia pärast. Aga sotsioonika teoreetiliste aluste tundmaõppimine ei mahu enam antud artikli raamidesse.

Toetudes sotsioonika tundmisele, selle praktilise psühholoogia valdkonda kuuluvatele metoodikatele ja käsitlustele, ning töökogemusele, sotsioonikust nõustaja saab osutada abi paljude isikuliste ning ametialaste probleemide lahendamisel.

tagasi algusesse
 
types@hot.ee
viimati muudetud: 03.10.03