Sotsioonika
on uus teadus, mis uurib inimese isiksust ning inimestevahelisi
suhteid. Artikli autor eeldab, et lugeja on juba kursis
sotsioonikas kasutatavate isiksuse- ehk sotsiotüüpide ning
tüüpidevaheliste suhete kirjeldustega. Sellest saab lugeda nii
interneti kodulehel
www.hot.ee/socioniko „SOTSIOONIKA: isiksusetüübid ja suhted“
kui ka
www.hot.ee/sotsioonika „Sotsiooniku ABC“.
Arhailiste igandite hulka kuulub MEHE domineerimine kõikides naise
ja mehe kooseluvaldkondades, välja arvatud ehk sööginõude pesemine.
Seni seletamata juhtumiks peetakse asjaolu, et sageli sooritavad
tüdrukud poistest paremini sisseastumiseksameid kõrgkoolidesse
ning eksamisessioone. Kõike seletatakse vaid nende püüdlikkusega
ja püsivusega.
Eksisteerib eelarvamus, et naised tulevad halvemini toime juhtiva
tööga ning ei suuda vajalikul määral organiseerida
tootmisprotsessi. Samas aga tulevad keerulise perekonnasisese
majapidamisega paremini toime just nimelt naised.
Arvatakse, et mees juhib paremini autot ja naine loob liikluses
vaid avariilisi situatsioone. Kuigi neid mehi, kes ei tea, kuidas
on ehitatud mootor, on tänapäeval arvatavasti samapalju kui
mootorit mittetundvaid naisi. Seevastu on täpselt teada, et
viimased istuvad harvemini ebakaines olekus autorooli.
On tavaks arvata, et mees on automaatselt perekonnapea, omamata
sageli selleks mitte mingit alust. Naine peab aga teesklema, et ta
austab subordinatsiooni perekonnas. Tegelikult pole tal vahest
teist väljapääsu: asetada mehe õlgadele vastutuse perekonna eest
ju ei saa, sest mees ei tule vastutusega toime, aga avalikult end
perekonnapeaks kuulutada naine ei või, sest see provotseerib
skandaali.
Antud teemal võiks arutleda lõpmatuseni. Kuigi igaüks teab, et
mehe-naise omaduste kohta väited pooltel juhtudel ei vasta
tegelikkusele, on ikkagi need vananenud dogmad senini käibel.
Kuigi see tundub veider, eksisteerivad kõrvuti nende
eelarvamustega ka vastandväited, mis toetavad naiste üleolekut elu
teatavatel tegevusaladel.
Näiteks, arvatakse, et mees pole psühholoogiliselt nii tundeline
kui naine, et ta mõistab halvemini suhteid, ei oska neid luua ega
perekonnas reguleerida. Tegelikult ei ole psühholoogiline and
seotud sooga ning kõik need ülesanded on täiesti jõukohased
eetilise (või tundeinimese) laadiga mehele. Ainult et
ühiskonnas püsimajäänud tavade tõttu ei võta ta neid enda kanda.
Veel üheks müüdiks on arusaam, et naine hoolitseb paremini laste
eest, mõistab nende ootusi ning tunnetab nende vajadusi. Kuid
veidi mõeldes leiame, et see pole samuti seotud sooga. Mees,
kellel on arenenud aistingute sensoorika, tuleb
suurepäraselt toime lapsehooldusega, sealjuures tunduvalt paremini
kui näiteks intuiidist naine.
Väga levinud on müüdid naise intuitsioonist. Nagu naised
tunnetaksid kuuenda meelega truuduserikkumist, ohtu, võimaliku
edu, lähedastega toimuda võivaid õnnetusi. Aga, nagu on
sotsioonikast teada, pole intuitsioon seotud inimese sooga.
Meestele on intuitiivsed nägemused samuti täiesti omased, kuid
ühiskond faktiliselt ignoreerib neid, lubades selliseid nähtusi
vaid teaduse valdkonnas.
Nii juhtubki, et kui perekonda sünnib laps, on tema kasvatamise
aluseks tavaliselt vanemate peituvad ootused, mis on reeglina
seotud sooga.
Kui tegemist on poisiga, siis eeldatakse, et ta peab olema tugev,
tark, domineeriv, edukas ja võimeline tulevikus perekonnapea rolli
enda õlgadele võtma.
Kui toimub väiksemgi kõrvalekalle sellest programmist, näiteks,
mängimine nukkudega, unelmad, lüürilised lood, tantsud, kulinaaria
jne., siis kuuleb poiss kindlasti teda ümbritsevatelt inimestelt,
et see pole meeste asi. Kui selline laps ilmutab veidi rohkem
kaastunnet teiste suhtes või hakkab nutma, antakse talle kindlasti
mõista, et sellise käitumisega on ta tüdrukusarnane.
Kui peres kasvab tüdruk, oodatakse temalt reeglina huvi oma
välimuse suhtes, emotsionaalsust, oskust alluda, kaasaelamisvõimet,
toiduvalmistamisannet. Määrdunud näoga katkistes teksastes tüdruk,
kes eneseunustamiseni ronib poistega mööda puid ja tarasid, võib
sageli kuulda, et tüdrukud ei peaks selliselt käituma.
Aga kui see kõik esineb regulaarselt, siis oleks ka õige aeg
loobuda vanadest dogmadest ning tunnistada, et nii poistel, kui ka
tüdrukutel on omadusi, mis kuidagi seotud sooliste erinevustega.
Tegelikult näitavad nii sotsioonikaalane praktika kui ka teooria,
et informatsioonilise metabolismi tüüp (IMT) ei sõltu soost.
Sensoorselt-loogilised poisid ja tüdrukud demonstreerivad
häid võimeid nii loodus- kui ka täppisteadustes, täpsust ning
kontsentreeritust, head liikumiskoordinatsiooni, jõudu, tahet,
sõltumatut iseloomu ning praktilist meelt olmes.
Intuitiivselt-eetilised
lapsed kalduvad fantaseerimisele, mõningale abstraheerimisele,
huvide laiusele, humanitaarsele suunitlusele, võimele kaasa elama,
oskusele meeldida inimestele ning ilmutavad kustumatut huvi
eluliste situatsioonide ning inimestevaheliste suhete vastu.
Sensoorselt-eetilised
tüdrukud ja poisid demonstreerivad oskust võita oma poolele
inimesi, visa iseloomu, huvi kunsti, eriti selle rakendusaspektide
vastu, kirjanduse ja teatri, elu psühholoogilise külje vastu.
Intuitiivselt-eetilised
lapsed ilmutavad end kui uurijad, on tavaliselt
õppimisvõimelisemad ning leiavad oma huvid loodus- ning
täppisteaduste valdkondades. Neid huvitab ajalugu ning
arenguperspektiivid, seega minevik ja tulevik. Nad võivad omandada
suure informatsioonimahu, seda süstematiseerida ning edukalt
kasutada.
Kui, näiteks, võrrelda loogilist tüüpi tüdrukut eetilist
tüüpi poisiga, siis esimene kahtlemata tuleb paremini toime
matemaatika, füüsika, keemia ja informaatikaga. Mistahes
vaidlustes õnnestub tal paremini argumenteerida oma seisukohti kui
poisil. Tüdrukud-loogikud on samuti reeglina
organiseeritumad ning vastutustundlikumad.
Eetikust poisi eelised on nähtavamad humanitaarala tundides. Lisaks käitub ta
paindlikumalt kontakteerudes teiste inimestega. Ta oskab
loominguliselt kasutada oma veetlevust eesmärkide saavutamisel,
oskab avaldada muljet loomuliku peensusega, diplomaatilisusega,
kaasasündinud sarmiga.
Intuitiivne
poiss tunnetab sageli raskusi sensoorikust tüdruku
juuresolekul. Esimesel on raske domineerida, sest tüdruk on
otsustusvõimelisem ning sageli ka füüsiliselt tugevam. Sealjuures
orienteerub ta paremini olmeküsimustes, omandab kiiremini
praktilisi oskusi ning seepärast tunnetab üleoleku sellise
kohanematu poisi kõrval. Tal on alati elus suurem kindlustunne.
Siin tuleks mõista, et intuiidist poisi eelis seisneb mitte
jõus, vaid kiiruses, millega ta orienteerub olukorras, mistahes
probleemi ruumilises, terviklikus nägemises, läbinägemises ning
leidlikkuses, oskuses ette näha situatsioonis peituvaid võimalusi,
märgata ootamatut pööret ühe või teise ülesande lahendamisel.
Ning need on ühed eredamad näited reaalse elu lahknevustest ning
traditsioonilistest ootustest, millega me kokku puutume, kuid
loomulikult kaugeltki mitte kõik näited.
On positiivne, et tänapäeva kultuuris sellised jäigad raamid on
mõneti pehmenenud. Tänapäeval omandavad paljud noored naised
kõrgema tehnilise hariduse ning kaitsevad teaduslike kraade
traditsioonilistel „meeste“ aladel ning see on nagu loomulik. Kuid
eelarvamused on siiski säilinud veel paljude inimeste teadvuses.
Seega esitatakse lastele ebaadekvaatseid nõudeid nende tüüpe
arvestamata, mis enamikul juhtudel tekitab neis lausa
alaväärsuskomplekse.
Möödaniku mõju tänapäeva kultuurile seostab ühe või teise
informatsiooni tajumise edukuse sooliste erinevustega. Tegelikult
aga, nagu on teada sotsioonkast, ei emotsionaalsus, ei loogilised
võimed, ei tahe ega intuitsioon pole seotud sooga.
SOOPARTNERITE VASTASTIKUD OOTUSED
Veel üks pseudokultuuri traditsioonide tahk ilmneb erinevates
ootustes partnerlike suhete valdkonnas. Eeldatakse, et tõeline
mees peab paarissuhetes ilmutama järgmisi omadusi:
· aktiivsust,
kontaktsust, ekspansiivsust (ekstraversioon; E);
· jõudu ja
autoriteetsust (sensoorika; S);
· tarkust ja
ettevõtlikkust (loogika; T);
· stabiilsust ja
ettearvamatust (ratsionaalsus; J).
Kui kõik need omadused tõlkida sotsioonika keelde, siis saame
Administraatori (ESTJ) (et lugejale teha lihtsamaks
sotsiotüüpide mõistmist, kasutan kõrvuti nii Myers-Briggs
metoodikas kui ka sotsioonikas - pseudonüümid - kasutusel olevaid
tähistusi) tüübi kirjelduse.
Naisele kirjutab traditsioon ette aga järgmisi omadusi:
· keskendatus
sisemaailmale ja perekonnasuhetele (introversioon; I);
· peensus ja
järeleandlikkus (intuitsioon; N);
· südamlikkus ja
kaastundeoskus (eetika; F);
· paindlikkus ja
kuulekus (irratsionaalsus; P).
Kõik need ootused sotsioonikas vastavad Lüüriku (INFP)
tüübile.
Mõnikord arvatakse, et need mõlemad tüübid abielus õnnelikult
täiendavad teineteist. Kuid sotsiooniline analüüs näitab, et nende
tüüpide vahel eksisteerib informatsiooniline konflikt ehk
konfliktsuhe. Vastastikune mõistmine on siin kõige enam
raskendatud.
Inimesed, kes sattuvad informatsioonilise konfliktsuhtesse,
puutuvad kokku valikuga:
· kas suruda alla
oma isiksust;
· kas suruda alla
partneri isiksust, andes voli omaenda ilmingutele.
Tegelikult informatsioonilisest konfliktist väljumine, isegi
sotsioonikat tundvatel inimestel, toimub suurte raskustega. Aga
kui inimene pole üldse sotsioonikaga kursis, siis ilma kaotusteta
pole sellist konflikti võimalik lahendada. Sealjuures kultuur,
nagu me näeme, tõukab meid just nimelt selliste partnerlike
rollide suunas. Pole midagi imestada, kui perekonna suhtes
eksisteerib palju negatiivset folkloori ning põhjendatuid kartusi.
Suurel määral need raskused on sisseprogrammeeritud tõenäoliselt
just nimelt nende sotsiaalsete „maskide“ poolt.
Siin sattutakse tõelisse lõksu. Kui inimesed vastavad kirjeldatud
Administraator (ESTJ) – Lüürik (INFP)
tüüpidele, siis eksisteerib nende vahel reaalne informatsiooniline
konfliktsuhe. Aga kui nende reaalne elu ei vasta
kirjeldatud tüüpidele tavateadvuses omistatud suhtestandarditele,
siis jõuavad nad paratamatult mõttele enda mittevastavusest
ühiskondlikus teadvuses kehtivatele normidele. Siit tekib ka
süütunne enda või partneri „jõuetuse“ pärast.
Ühiskonna poolt ettekirjutatud rollide range järgimine toob kaasa
paarisiseseid suhetemoonutusi. Aga traditsiooni ignoreerimine
tekitab partneripoolset pettumust ning enda sotsiaalsetele
mallidele mittevastavuse tunnet.
EALISEST DÜNAAMIKAST
Naise puhul lisanduvad veel ettekujutused, millistele normidele
peab ta vastama oma elu erinevatel perioodidel.
Lüürik (INFP) tüübile omane kergemeelne, romantiline, liikuv ja veetlev
kujutlus on tegelikult lubatav vaid kurameerimise ja mesinädalate
vältel.
Tegelik koduperenaine aga assotsieerub hoopis teise kujutusega.
Selge, et Lüürik (INFP) tüüpi naise oma see ei ole.
Eeldatakse, et perenaine ja laste ema peab ülal nii kodumajandust
kui ka kasvatab lapsi ning loeb raha. Tema õlgadele langeb
hoolitsemine varude eest, sinna võib kuuluda ka aiatöö ning
võimalik hoolitsemine koduloomade eest, rääkimata pesupesemisest,
koristamisest, ravimisest, lastekasvatamisest ning abikaasa
alkoholipudelist eemalehoidmisest. Kuid väga sageli, lisaks
sellele, langeb talle ka rahateenimise kohustus. Ja kõigeks peab
tal jätkuma jõudu ja tarkust. Siin tuleb kahtlemata esile
sensoorselt-loogilise tüübi kujund. Meie kiiresti muutuvas
maailmas, kus tuleb võidelda oma pere eksisteerimisõiguse eest,
sealjuures sageli erinevat laadi “lahingutes”, tuleb kõne alla
kõigepealt Marssal’i (ESTP) tüüp.
Kui aga suurem osa eluteekonnast on läbitud, lapsed suureks
kasvanud ning lapselapsed sündinud, on naine nähtav jällegi uues,
õrna ja hoolitseva vanaema rollis. Ta peab oskama mängida
lapselapsega, rõõmustada teda muinasjuttudega ning naljadega,
hellitada, lohutada, pudruga sööta, õigeaegselt tuvastada haigusi,
ilmutada lõpmatut kannatust ja hoolitsust. See on klassikaline
Vahendaja (ISFP) tüübi kujund.
Kuna inimesele on kogu eluks looduse poolt antud vaid üks
informatsioonilise metabolismi struktuur ehk tüüp, siis on
selge, et üks ja sama naine ei suuda esindada erinevaid tüüpe
erinevatel eluperioodidel ilma olulise vägivallata oma isiksuse
informatsioonilise struktuuri suhtes. Sellega on võimalik ka
seletada, et erinevad naised on erinevalt edukad erinevates
elufaasides. Ühel naisel tuleb kergemini välja lõbutsemine ja
kergemeelsus, ta on „igavene pruut“. Teine naine võtab parema
meelega enda peale koduperenaise rolli. Kurameerimise staadiumil
võib ta „peletada kavalere“ oma otsustusvõime ja kindlameelsusega,
aga kui rääkida vanadusest, siis tundub, et tal on eeldus muutuda
tõelisteks kodutüranniks. Kolmas naine on pigem hoolitsev ja
lõpmatult kannatlik ning ei sisenda meestele kindlustunnet, et
talle võiks usaldada perekonnaelu keerulise majapidamise.
Nagu näha, võivad ühiskonna poolt ettekirjutatud normid siin jälle
lahku minna konkreetse naise reaalsest loomusest. Seega
provotseerib sootsium tüüpide moonutusi, sest keegi ei suuda end
loomulikult kehastada neis kõigis rollides oma elu vältel.
Mehele on kogu selle aja jooksul kultuuri poolt ettekirjutatud
täita toitja, koordinaatori, perekonnapea, ehk Administraator
(ESTJ) tüübi roll.
Aga nüüd arutleme, kuidas sootsiumi poolt heakskiidetud naise „maskid“
võiksid toimida Administraator (ESTJ) tüübiga.
Vastavalt sotsioonika seadustele Lüürik (INFP) on
konfliktsuhtes Administraator (ESTJ) tüübiga.
Marssal (ESTP) on ebasamasussuhtes Administraator (ESTJ)
tüübiga. Siin on võimalik vastastikune mõistmine, ühine
sotsiaalsete positsioonide vallutamine ning eestseismine,
orienteeritus staatusele ja prestiizhile ning ühised raskused
asjalike algatuste perspektiivide ning inimsuhete olemuse
hindamisel. Need tüübid on head partnerid töös, kuid nad pole
suutelised omandama eksistentsi eetilist külge, mis on eriti
tähtis perekonnas nii komfortsete suhete alalhoidmiseks, kui ka
selle oskuse edastamiseks lastele.
Vahendaja (ISFP) on Administraator (ESTJ) tüübi suhtes
kontrollialune. Ta kutsub esile lõpmatut kriitikat viimase
poolt, etteheiteid oma taibutuse ning laiskuse kohta. Sageli
kontrollialune tundub kontrollijale vähetähtsa
inimesena, kellega pole tarvis arvestada. Kuigi on teada, et
kontrollsuhte abielud võivad olla püsivad, kui mõlema partneri
teadvuses domineerib kohusetunne perekonna ja teineteise suhtes.
Nagu näeme, sootsiumis väljakujunenud traditsioonilised mehe ja
naise rollid ei garanteeri õnne isiklikus elus. Sotsiooniline
teadmine võimaldab edukamalt ehitada suhteid ning jaotada rolle,
et konkreetse paari loominguline potentsiaal saaks kõige
efektiivsemalt ära kasutatud.
Muidugi on ülalkirjeldatud partnerliku käitumise erinevad kujundid
vaid pealiskaudne lähenemine reaalsetele, keerulistele ning
peenetele vastassuhetele mehe ja naise vahel. Sotsioonika eeldab,
et partneri valikul võivad realiseeruda mistahes suhted
kuueteistkümnest võimalikust. Sealjuures mitte ükski neist
suhetest pole halvem kui Administraator (ESTJ) ja
Lüürik (INFP) tüüpidevaheline konflikt, mida
pakub meile traditsioon. Sotsiooniliselt kirjaoskuslik partnerlus
ei sunni inimesi mängima võõraid rolle, näiteks, esitama
konfliktsuhteid kui ideaalseid.
Kõik isiksuse arengu kontseptsioonid eeldavad teatud eesmärki,
isiksuse etalonset malli, mille poole tuleks püüelda. Sotsioonikas
see on dualiseeritud isiksus. Vulgaarses tõlgenduses on
antud juhul tegemist inimesega, kes on leidnud teisest soost enda
suhtes täiendava partneri ning mis nagu automaatselt kindlustaks
talle komfortse ja õnneliku elu.
Tegelikult see pole päris nii. Dualisatioon on selline oma
sotsioonilise tüübi mõistmine, kus on kujunenud välja tolerants
teise tüübi suhtes, kus on võimalik produktiivne
kooseksisteerimine täiesti vastandlaadiga inimese ehk duaaliga,
sealjuures omavahel rivaalitsemata ja nii enda kui ka teise
isiksust alla surumata.
Sageli ei saabu selline seisund automaatselt. Selle saavutamine
nõuab mitte ainult sotsioonikaalaseid teadmisi, vaid ka
hulgaliselt hingelist tööd. Ja loomulikult tuleb siin ilmutada
tagasihoidlikust ja lugupidamist oma duaali ehk meid
täiendava partneri, kes eksperdi tasemel mõistab just meie jaoks
keerulisi küsimusi, suhtes.
 tagasi algusesse
|
types@hot.ee