avalehele

TUTVUSTUS

 

 

Milleks?

Mis on MBTI?

Sotsioonika

Lihtne näide, kuidas
kasutatakse sotsioonikat

Kasulikud lingid


Mis on MBTI?

 

 

Kas on juhtunud, et te „kaotasite pea“ lähedalasuva inimese ootamatu käitumise tõttu? Kui sageli teil tekkib soov mõista, miks inimesed tajuvad, mõtlevad ning toimivad just nii, aga mitte teisiti? Kuna kõik me elame ja töötame inimeste keskel, siis igaüks meist paratamatult juhtub olema vaimustatud, intrigeeritud või langenud meeleheitesse selle tõttu, et inimesel, kellega me suhtleme, on täiesti teistsugune iseloom. Teatud hetkedel meid paneb imestama isegi meie enda käitumine, eriti neil juhtudel, kui selline käitumine kutsub esile hämmeldust teistes inimestes. Kui me suudaksime kasvõi mõningal määral mõista ennast ning teisi, kes on meie kõrval, kes on meiega igapäevastes suhetes, siis elu, tõenäoliselt, oleks rahulikum ning kergem. 

Selle minu kodulehe üheks eesmärgiks ongi näidata, kuivõrd tugevalt erinevad inimeste aistingud, mõtlemine ja toimingud, ning millisel viisil igaühe iseärasused tekitavad rohkearvulisi arusaamatusi suhtlemisel. Lugeja saab teada, milline on tema isiklik isiksusetüüp, millised on teiste inimeste iseloomu iseärasused ning kuidas saaks ära kasutada saadud teadmised kodus, tööl ning avalikus elus. 

 

ERINEVAD ISELOOMUD 

Vaatleme mõningaid tüüpsituatsioone igapäevasest elust. 

Toomas ja Taimi suhtlevad täiesti erinevalt oma sõpradega ja tuttavatega. Toomas töötab ühes teenindusbüroos ning veedab palju aega inimeste keskel. Kuid ta vajab aega, et taastada energiat, kuna pidev viibimine inimeste keskel kurnab teda. Toomasele meeldib veeta õhtuid kodus rahulikus miljöös. Taimi on hoopis teistsugune. Tema energia taastub suhtlemisprotsessis sõpradega ja tuttavatega, aga üksindus tekitab lausa depressiooni. Seepärast, tema pöördumine abikaasa poole sõnadega: “Ma tahaksin kutsuda mõningaid sõpru õhtusele koosviibimisele sel nädalavahetusel. Tunnen, et pole igaviku kedagi neist näinud” – tekitab Toomasel lausa hämmingut. Ta ei mõista miks Taimil on tekkinud mulje, et tal pole kellegagi rääkida. Toomase vastus: “Kuidas nii? Vaid möödunud nädalal olid meid Jaan ja Sirje külas!” 

Milline elulaad teile rohkem meeldib? Kas Toomase vajadus privaatsuse järele, või Taimi soov sagedamini suhelda? 

Indrek ja Krista on juhtivad töötajad ühes firmas, mis osutab projekteerimisteenuseid. Kord päeval kohtuvad nad Krista kabinetis enne vestlust Tanel Tammega, kes kandideerib nõuniku kohale nende firmas. Krista arvates, kõneluse käigus tuleks esmajärjekorras selgitada välja üksikasju Taneli kvalifikatsiooni ning tema varasema töökogemuse kohta, selgitada välja, kus ta selle kogemuse omandas. Teisest küljest, Indrek peab vajalikumaks määrata, milliseid ideid võiks Tanel välja pakkuda ning millised on tema potentsiaalsed võimed. Teiste sõnadega, saada ettekujutuse, kuidas ta võiks ilmutada end tulevikus. Selle arutelu käigus tuli ilmsiks terav vasturääkivus Indreku lähenemise ning Krista arvamuse vahel. Krista pole rahul. Ta regulaarselt viib läbi sarnaseid vestlusi firma nimel ning alati võtab vastu otsuseid ametitaotleja varase kogemuse andmete põhjal. Talle meeldib küsitleda kandidaadilt tema eluloost, selgitades välja niipalju üksikasju kui võimalik. Kuid Indrek viib samuti läbi vestlusi, kuigi seni tegid nad seda tavaliselt eraldi. Indrekul on täiesti teine lähenemine, kuna ta on seisukohal, et minevik on minevik ning antud juhul omab tähtsust ikkagi tulevik. Tema mõistus on pigem kontseptuaalne: ta püüab maarata kandidaadi võimed uute ideede genereerimiseks ning oskust formuleerida uusi ettepanekuid eelseisvaks tööks. 

Milline lähenemine on teile lähedasem: Krista huvi faktide ning taotleja eelmise kogemuse vastu, või Indreku soov selgitada välja tema potentsiaalseid võimeid? 

Katrin ja Margit kohtusid aeroobikaklubis kolm kuud tagasi ning sõbrunesid. Katrin väärtustab Margiti täpset loogilist mõtlemist. Kuid Margitile meeldivad Katrini pehmus ning heatahtlikkus. Vahest nad kohtuvad vabal ajal ning sel laupäeval läksid koos kohvikusse. Kohvikuvestluse ajal Katrin lausus: “Ma olen täna päeva teisel poolel vaba ning kavatsen külastada Annet”. Margit on imestunud. Ta tunneb vähe Annet ning arvab, et temaga suhtlemine on tüütu. Ta teab samuti, et lõppenud nädal oli Katrini jaoks kurnav ning ta on tugevasti väsinud. Margit vastus: “Sa ju oled üsna väsinud, miks sa kavatsed teda külastada just täna?” “Annel pole kuigi palju sõpru, - seletab Katrin. - Ma elan talle kaasa sellest hetkest, kui hiljuti teda jättis maha sõber. Igal juhul ta on alati rõõmus minu külaskäigule ja ma meeleldi teda külastan”. Margit ei ütle midagi vastuseks, kuid imestab omaette: “Visiidi põhjus on küll  lausa naljakas!” 

Katrin ja Margit lähenevad situatsioonile täiesti erinevatelt. Katrin tunnetab, et kõige tähtsam on Anne suhtumine temasse, see harmoonia nende vahel, mida tema külaskäik suurendab. Kuna Annel toimus lahkuminek sõbraga, siis Katrin tunneb talle soojalt kaasa. Margiti puhul on tähtsam toimingu loogika ja ratsionalism. Kuna Katrin on hetkel väsinud, siis peab Margit ebaloogiliseks ning mõtetuks tema soovi külastada Annet, kuna külaskäik väsitab teda veelgi rohkem. Mis teile rohkem sobib: kas emotsioonidel põhinev Katrini käitumine või Margiti objektiivne ratsionalism? 

Reedene õhtupoolik Tammede  kodus. Ilmar Tamm tuli töölt koju ning abielupaar äsja lõpetas õhusöögi. Helju teatab mehele, et tema emal oli väike operatsioon ja ta peab talle helistama. Ilmar nõustub: “Hästi, ma helistan”, kuid õhtu jooksul ei liiguta ta telefonigi. Mõlemad puhkepäevad Helju tuletab talle pidevalt meelde, et oleks tarvis helistada. Kuid alles pühapäeval hilisõhtul võtab Ilmar kätte telefoni. Kõik see teeb Heljule meelehärmi, kuna kogu nädalavahetus tuli tal telefonikõnest meeles pidada. “Kui ma oleksin pidanud helistama emale, - mõtleb ta, - siis teeksin ma seda reedel õhtul”. Ta soovib, et Ilmar käituks temaga sarnaselt ning oleks helistanud emale koheselt. Siis nad mõlemad võinuks sellest unustada.

Ilmar teadis, et peab emale helistama ning tahtis seda teha, kuid ei leidnud selles midagi kiiret. Laupäeva hommikupoolikut otsustas ta veeta keeglisaalis, aga kui koju tagasi tuli, nägi, et koogikapp tuleks ära parandada. Ülejäänud aeg ta sellele pühendaski. Ilmar eelistab teha seda, mis on vajalik probleemi tekkimisel, ning talle ei meeldi, kui elu on liialt korraldatud ning organiseeritud. Ta ei suuda mõista, miks Helju terve nädalavahetuse vältel kõneleb talle sellest telefonikõnest. Pühapäeval õhtul ta niikuinii helistab emale. Milline elulaad on teile sobivam: kas hästi organiseeritud, kui kõik toimingud koheselt viiakse lõpuni, nagu Heljul, või pigem korratu, nagu Ilmaril, kes jätab toiminguid ootele printsiibil “kuidas juhtub”. 

Konfliktid ning erinevused lähenemistes juhtuvad pidevalt. Kuid alles siis, kui me mõistame selle nähtuse objektiivseid eeldusi ning selgitame välja, milles seisnevad erinevused inimeste vahel, me suudame mõista probleemi olemuse. Kõigepealt, meil tuleb õppida tunnetama ning identifitseerima omanda isiksuse erinevaid karakteristikuid ning teha sama meid ümbritsevate inimeste suhtes. Siis me suudame mõista käitumist, mis nagu ei vastaks hetkele ning nagu tunduks olema veider, mõistma, et sellel on oma loogika ja korrapärasus. 

Kõik inimesed on erinevad. See arusaamine kujunes juba tuhandeid aastaid tagasi. 450. aastal e.m.a. Hipokrates pakkus klassifikatsiooni, mille järgi isiksusetüüp iseloomu ja temperamendi poolest võis kuuluda ühte kategooriasse neljast, mis üksteisest tugevasti erinesid. Lugeja tõenäoliselt juba teab tema õpetust neljast temperamenditüübist: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Hulk sajandeid püsis see teooria. Vaid 1921. aastal, pärast Carl Gustav Jungi raamatut “Psychologische Typen” ilmumist, maailm puutus kokku inimese psühholoogia põhjalikuma analüüsiga (2005.aastal see C.G.Jungi raamat "Psühholoogilised tüübid" ilmus lõpuks ka eesti keeles!). See šveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog oma töös näitas, et igal ühel meist on olemas spetsiifilised ja hästi äratuntavad iseärasused. Kuigi see raamat oli pisike killukene C.G.Jungi teaduslikust varamust, siiski osutus see tugevaks vundamendiks edaspidisteks uuringuteks. 

Esialgu jäi C.G.Jungi raamat paljudele teadlastele mõistmatuks. Kuid nende teadlaste seas, kes mõistsid ja tunnustasid Jungi isiksuseteooriat, oli ameeriklanna Katharine Briggs. Jungi ideed langesid tema nägemusega kokku. Katharine Briggs oli juba ammu innuga uurinud erinevusi inimeste käitumises ning Jungi teooria innustas veelgi tema otsinguid. Seda meelt oli ka Katharine tütar Isabel Briggs Myers. Kuigi mõlemad polnud kutselised psühholoogid, pühendasid nad oma elu selle teaduse alale mis baseerus Jungi isiksuseteooriale. Nende järjepidev koostöö kestis ligi 40 aastat, vaatamata akadeemilise avalikkuse vastuseisule ning heasoovliku suhtumise puudumisele. 1962. aastal sai  valmis küsimustik, mille abil oli võimalik klassifitseerida ning identifitseerida 16 isiksusetüüpi. See küsimustik sai nimetuse Myers-Briggs,i tüpoloogia küsimustik (MBTI, Myers-Briggs Type Indicator). 

Alguses see küsimustik erilist entusiasmi avalikkuses esile ei kutsunud. Kuid 1972. aastal USA-s Floridas oli loodud ametlik üürimiskeskus, ehk Psühholoogiliste Tüüpide Rakenduslike Uuringute Keskus (CAPT). Keskus kogus informatsiooni ning andmed isiksusetüüpide kohta ning käesolevaks ajaks muutus võimsaks isiksusetüüpide maailmainfopangaks. 

MBTI küsimustik oli lõppude lõpuks avaldatud USA-s 1975. aastal psühholoogidest nõustajate kirjastuse poolt (Consulting Psychologists Press Inc.) ning see kirjastus avaldab seda tänaseni. See kirjastus andis välja ka Isabell Briggs Myers,i raamatu „Gifts Differing“. Küsimustik sai peale seda tunnustuse ning huvi Myers-Briggs tüpoloogia vastu möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kiiresti kasvas. Uuringud, mille alusel oli välja kujunenud selline tüpoloogia, osutusid täpseteks ja soliidseteks ning uurijad paljudest maailmamaadest täiendasid seda teooriat, kuna leiti, et tüpoloogia kehtib kõikides rahvuskultuurides.  

Tõsist panust neis uuringutes tegi ameerika professor David Keirsey. Aastakümnete vältel viis ta läbi oma uuringuid, ning tema isiksuse temperamenditeooria on tõsiseks täienduseks neile, kes peavad 16 isiksustüüpi liiga paljuks ning arvavad, et pole võimalik neid kõike meelde jätta. Oma raamatus „Please Understand Me” D.Keirsey soovitas jaotada 16 isiksusetüüpi neljaks põhitemperamendiks. Ta formuleeris täpsed ühetähenduslikud tunnused, mille alusel me võiksime need neli temperamenditüüpi ära tunda. Siiski D.Keirsey temperamenditeooria on lahutamatult seotud MBTI-ga ning olulist vahet siin ei ole. 

Selle kodulehe autori poolt loodud (mitte tõlgitud!) MBTI eestikeelne versioon asub siin.

 

INIMESE ISIKSUSE PÕHIKARAKTERISTIKUD 

Edasi me tutvuksime isiksuse põhiliste iseloomujoontega. Need iseloomujooned, mis on väljendatud kõige tugevamini, määravad isiksusetüüpi. Samuti need iseloomujooned, mis ilmnevad kõige sagedamini, on kõige tugevamad ning edaspidi nimetame neid eelistusteks. See sugugi ei tähenda, et me ei saa kasutada meie vähemarenenuid jooni. Täpsemalt oleks öelda, et me elame ja töötame paremini, kui ilmutame just need omadused, mida me eelistame. Need eelistused on seotud meid ümbritseva maailma erinevate aspektidega. 

Kui me midagi eelistame, siis meeldib see meile rohkem kui midagi muud. Samaga on tegemist isiksuse omaduste puhul, mida me nimetame edaspidi karakteristikuteks. Karakteristikuid on kokku neli paari ning igast paarist me võime valida ühte neist, selle mille suhtes on meil eelistus. Neist neljast karakteristikust, või eelistustest, moodustubki meie isiksusetüüp. Vastavalt sellele, kui te vaatlete neli paari karakteristikuid, te tõenäoliselt näete, et üks neist igast paarist sobib teile suuremal määral, kui teine. 

C.G.Jungi isiksuseteooriast lähtudes, isiksusekarakteristikute põhipaarid on järgmised: 

Esimene paar: Ekstravert (E) ja Introvert (I) – need isiksusekarakteristikad on seotud sellega, millisele maailmale me eelistame pöörduda: kas välisele või seesmisele. Sulgudes on nende karakteristikute tähised MBTI tüpoloogias.

Elle on paljude lemmik. Tööpäeva alguses ta teeb oma kolleegide seas “ringkäigu”, tundes huvi kuidas möödus eelmine päev ning jutustades omaenda uudiseid, vahetades informatsiooni. Sealsamas ta kasutab võimalust, et selgitada välja oma töökaaslaste kavatsusi eelseisvaks päevaks. Elle naeratus on nakatav ning ta väljendab loomupäraselt oma tundeid. 

Elle eelistab Ekstraversiooni või „välist fookust“. Talle meeldib vastastikku toimetada inimestega, see innustab tema tegevusi. Nagu ka enamik Ekstraverte, Elle arendab oma ideid kõneledes sellest teiste inimestega. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Ellel Ekstraversiooni. Näiteks, ta on: 

  • algatusvõimeline, ehk sotsiaalsete sidemete algataja, kes tutvustab inimesi omavahel ning on nende vahel "sideahelaks";

  • ekspressiivne, ehk tunneb rõõmu oma mõtete ning tunnete vabast arutelust teistega, kõneleb palju, innukalt ning energiliselt;

  • suhtlemisaktiivne, ehk püüab suhelda suure inimeste ringiga, vahetevahel liitudes teiste gruppidega või moodustades neid;

  • osalev,  ehk sooviv ise vahetult suhelda, sealjuures olla nii kõneleja, kui ka kuulaja;

  • entusiastlik, ehk asub seal, kus on parajasti mingi toiming, olles tähelepanu keskmes;

  • seltskondlik, ehk soovib luua sidemeid teistega ning arutada nendega kõikvõimalikke teemasid.

Irene on hinnatav töökaaslane. Hommikust alates on ta töös. Tema isoleeritud “boksis”, kuhu ei sattu ümbritsev müra, kõik on ettenähtud selleks, et kontsentreeruda kavandatud tegevusele, teha vajalikke täiendusi ning sisestada andmeid arvutisse. Talle meeldib teha seda esmajärjekorras, et päevaalgus oleks heaks tööstardiks. Eelmise päeva lõpus tal oli probleem arvutiga, ning vabal ajal mõtiskles, kuidas probleemiga toime tulla, aga praegu tal on kiusatus katsetada, kuidas see tööle hakkab. 

Irene eelistab Introversiooni, tal on „sisemine fookus“. Irenele meeldib luua omaenda ruumala ning toimida seal iseseisvalt. Nagu enamik Introvertide puhul, Irenel kõige paremini õnnestub teha otsuseid mõtiskledes nende üle ning arutledes iseseisvalt. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Irenel Introversiooni. Näiteks, ta on: 

  • järeleandev, ehk annab võimaluse aktiivselt osaleda teistele, pidades seda enda jaoks ebatähtsaks;

  • hoiab kõike endas, ehk ei jaga oma tundeid ja huve teistega, iseseisvalt lahendab erinevaid situatsioone;

  • sügav, ehk rahuldub süvasuhetest isegi ühe inimesega;

  • refleksiooniga, ehk eelistab suhelda lugemise ja kirja kaudu;

  • rahulik, ehk eelistab rahulikku ning omaette atmosfääri, jäädes ise varjus;

  • sõltumatu, ehk eelistab tegeleda mingi kindla ülesandega, mitte ilmtingimata koos teiste inimestega.

Võimalikult te panite tähele, et teie enda käitumises elus ning tööl on märgatavad nii Ekstraversiooni, kui ka Introversiooni eelistused. Kuid enamiku inimeste puhul vaid üks nendest eelistustest on juhtiv, loomulik, komfortne ning tegevusele ajendav. 

Teine paar: Sensoorne (S) või Intuitiivne (N) – need isiksusekarakteristikad on seotud informatsiooni saamise iseloomuga ümbritsevast maailmast. Sulgudes on nende karakteristikute tähistused samuti MBTI tüpoloogias. Kuna täht „I“ on juba olemas, siis Intuitiivset tüüpi tähistatakse selle sõna teise tähega „N“ (iNtuitive).

Silveril on „terve mõistusega“ inimese reputatsioon. Töökaaslased alati pöörduvad tema poole, kui on tarvis saada mistahes situatsiooni objektiivset hinnangut. Ta teab, mis oli efektiivne minevikus ning mis tõenäoliselt hakkab tööle käesoleval hetkel. Vabad ressursid ning neile juurdepääs on samuti tema kompetentsuses. 

Kuna Silver kuulub Sensoorse tüübi esindajate hulka, siis osutab ta tähelepanu kõigele reaalselt eksisteerivale, mis on tõeline ning faktiline. Silver saab informatsiooni peamiselt tundeorganite kaudu. Inimesed loodavad Silveri peale, kui on tarvis teada saada „kes, mis ja kus?“ Nagu ka Sensoorset tüüpi enamik esindajatele, Silverile on tähtis ümbritsev reaalne maailm. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Silveril Sensoorikat. Näiteks, ta on: 

  • konkreetne, ehk toetub faktidele ning ilmutab ettevaatlikkust, et mitte väljuda talle teadaoleva informatsiooni raamidest;

  • realistlik, ehk võtab arvesse mõistlikke ettekäändeid ning asetab rõhku rentaablusele;

  • praktiline, ehk püüab realiseerida oma ideed praktikas;

  • empiiriline, ehk toetub omaenda kogemusele ning põhineb kogemuslikul teel kontrollitud teadmistel;

  • traditsiooniline, ehk eelistab traditsioonilisi, läbikontrollituid tegevusviise.

Neeme on kolleegide seas tuntud kui “ideede generaator”. Tema on see inimene, kellele kaastöötajad, tunnetades paigalseisu, loodavad, kui on tarvis määrata uus suund. Ta oskab näha situatsioone hoopis teisest vaatenurgast ning leiab uusi mittetraditsioonilisi probleemide lahendamisviise. Kolleegid on veendunud, et ta on kursis uute ideedega ning antud ala teooriaga ja on valmis lahkelt jagama oma teadmisi kõikidele sellest huvitatule isikutele. 

Neeme, vastavalt Intuitiivsele tüübile, eelistab osutada tähelepanu projektide, mudelite ning seoste mastaapsusele. Inimesed pöörduvad Neeme poole, et näha asju teisest vaatevinklist. Nagu ka enamus Intuitiivse tüüpi esindajaid, Neeme asetab rõhku lisavõimalustel ning teda huvitab tulevik rohkem, kui see, mis toimub praegu. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Neemel Intuitsiooni. Näiteks, ta on: 

  • abstraktne, ehk loeb „ridadevahelt“ ning pakub välja erinevaid interpretatsioone;

  • kujundeidloov, ehk mõtleb välja uusi tegevusalaseid lähenemisi;

  • infootsiv, ehk eelistab objektiivseid informatsiooniallikaid, tegeleb andmete otsinguga ja kogumisega;

  • teoreetiline, ehk põhineb teoreetilisel baasil ning esitab uusi mudeleid, kui selliseid varem polnud;

  • originaalne, ehk teda köidab kõik mis on uus ning ta tunnetab isikliku kordamatuse vajadust.

Võimalikult te märkasite, et kasutate elus ning töös nii Sensoorse, kui ka Intuitiivse tüüpi käitumismudeleid, kuid enamik inimestel vaid üks nendest eelistustest on juhtiv, loomulik, mugav ning tegutsemisele innustav.  

Kolmas paar: Mõtlejatüüp (T) või Tundeinimene (F) – need isiksusekarakteristikud väljendavad otsustuse vastuvõtmisprotsessi iseloomu. Sulgudes tähistused MBTI tüpoloogias vastavad inglisekeelsete mõistete esimestele tähtedele „Thinking – T“ ning „Feeling – F“. Sotsioonikas, mis baseerub samuti C.G.Jungi isiksusetüpoloogiale, need mõisted on vastavalt „Loogik“ ja „Eetik“.

Tiit on tuntud oma analüüsivõime poolest. Praegu ta kõneleb telefoni teel tellijaga, kes esitab pretensioone. Tiit esitab suunavaid küsimusi, süveneb probleemi olemusse. Seejärel ta pakub tellijale alternatiive, arvestades kõikvõimalikke “poolt” ja “vastu”, et aidata tal võtta vastu otsuse. Kui tellijal tekkib kahtlus, Tiit suunab tema otsustamise protsessi, mis saab olema kiireim ja efektiivsem ning vähekulukas. 

Inimesed võtavad vastu otsuseid nii objektiivse loogilise analüüsi teel (Mõtlejatüüp), kui ka situatsiooni tervikliku hinnangu abil, juhindudes isiksuslikest hinnangutest (Tundetüüp). Tiidu eelistused vastavad Mõtlejatüübile. Ta püüab distantseeruda situatsioonist ning kuulata ära erapooletu isikuna kõik mis on “poolt” ja “vastu”. Tiit paneb rõhku probleemi määramisele ning selle lahendamisele. Enamik Mõtlejatüüpi inimestele sarnaselt, Tiidule tõepoolest meeldib lahendada keerulisi probleeme (mida keerulisem seda parem) ning ta arvab, et süstemaatilisuse kriteeriumi kasutamine aitab talle leida kõige õigem lahendus. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Tiidul Mõtlejatüüpi eelistusi. Näiteks, ta on: 

  • kaalutlev, ehk võtab vastu otsuseid, kaalutledes kõike “pool” ja “vastu”;

  • arutlev, ehk otsuste vastuvõtmisel toetub loogikale ja tervele mõistusele;

  • küsitlev, ehk tunnetab vajadust esitada võimalikult palju erinevaid küsimusi;

  • kriitiline, ehk kaldub kahtlustama, püüab välja selgitada nõrkusi;

  • kangekaelne, ehk kindel oma otsuse õigsuses ning seda kaitsev.

Feliks on inimene, kelle poole kõik pöörduvad oma probleemidega. Praegu ta kõneleb tellijaga, kes on esitanud pretensioone. Feliks suunab tellijat arutlemaks  reaalseid ohtusid. Tema ülesandeks on leida kaotusevaba otsuse. Ta on valmis abistama tellijat ning firmas on näidanud end kaastöötajana, kellel õnnestub lahendada küsimusi nendega, kes pole millegagi rahul. 

Feliksi eelistused vastavad Tundetüübile.  Ta  osutub sageli situatsioonides, kus tuleb ilmutada teiste inimeste mõistmist ning osutuda neile isikliku kaasabi. Feliks asetab rõhku tellija vajaduste mõistmisele ning talle toetuste leidmisviisidele. Nagu ka enamik Tundetüüpi inimestele, Feliksile on tähtsad harmoonilised suhted ja ta sooviks, et kõik osapooled jääksid rahule. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Feliksil Tundetüüpi eelistusi. Näiteks, ta on: 

  • empaatiavõimeline,  ehk võtab vastu otsuseid toetudes peamiselt teise inimese vahetult emotsionaalsele tajule;

  • kaastundev, ehk juhindub positiivsest ning negatiivsest kogemusest, mis toetuvad isiklikele hinnangutele reaalsete otsuste vastuvõtmisel;

  • ärarääkiv, ehk arvab, et “kui see on tõepoolest teile tähtis, siis ma teid ei sega”;

  • vastuvõtlik, ehk võimaldab eksisteerida teistel seisukohtadel, püüab leida tugevaid külgi kõiges, olgu need inimesed, või nende arvamused;

  • delikaatne, ehk vaatleb küsimusi mõlema osapoole kohaselt, püüdleb konsensuse poole.

Võimalikult te märkasite, et oma elus ning töös kasutate nii Mõtleja-, kui ka Tundetüüpi käitumismudeleid. Kuid enamik inimestele on vaid üks neist eelistustest juhtiv, loomulik, mugav ning innustav tegevusele. 

Neljas paar: Otsustaja (J) või Kohaneja (elule kui sellisele) (P) – need isiksusekarakteristikud väljendavad seda, millist elustiili me eelistame: organiseeritud või vaba. Sulgudes tähistused MBTI tüpoloogias vastavad inglisekeelsete mõistete esimestele tähtedele „Judging – J“ ning „Perceptive – P“. Sotsioonikas need mõisted on vastavalt „Ratsionaal“ ja „Irratsionaal“. 

Jaak on „mitteametlik“ ekspert, kes jälgib tööefektiivsust firmas. Tööpäevahommikul on ta ametis tavalise rutiiniga, mis on seotud eelseisva päeva planeerimisega. Ta kavandab kõike, mis on vajalik teha, seejärel määrab prioriteete ning teostuse järjestust. Ta eelistab asuda oma projektide teostamisele võimalikult varem, et vältida “tulekahjude kustutamist” viimasel minutil. Kuid tagavaraks on tal alati varuvariant igaks ettenägematu juhtumiks. 

Inimesed korraldavad oma elu vastavalt plaanidele ning skeemidele (otsustamise ja hindamise alusel), või teevad seda spontaanselt ning paindlikult (tajumise alusel). Jaak annab eelistuse otsustamisele, hindamisele, rõhutab eesmärkide määramist, planeerib nende saavutamist ning tegutseb edaspidi vastavalt kavandatud plaanile. Jaagule on tahtis struktureerida oma aega enne kui algab tööpäev, et rahulikult asuda tööle. Nagu enamik Otsustajatüüpi inimesi, Jaak eelistab igas asjas õigeaegsust ning lõpetatust kõiges, mida ta teeb ning mille eest kannab vastutust. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Jaagul Otsustajatüüpi eelistust. Näiteks, ta on: 

  • süstemaatiline, ehk põhjalikult planeerib kõike mis on võimalik, luues ka varuvariante;

  • planeeriv, ehk tunneb vajadust koostada pikkaajalisi plaane;

  • varakult tegutsemaasuv, ehk alustab eelnevalt teostama kavandatu, et vältida kiirustamist viimsel minutil;

  • kavandav, ehk vaatleb planeerimist kui kõige efektiivsemat ning mugavamat viisi midagi teostamaks;

  • metoodiline, ehk töötab välja väga põhjalikke plaane ülesannete täitmiseks lähiajal.

Peeter on tuntud oma paindlikkusega situatsioonides, mis on seotud ootamatute muutustega. Tööpäeva kavandamisel ta vaatleb kõik oma päevaprojektid ning on valmis alustama sellest, mis antud momendil on tema jaoks kõige tähtsam. Peeter on kindel oma võimalustes ning planeerimises, mis aitavad talle täita kohustusi. Ta leiab pidevalt uusi lähenemisi, et tema töö pakuks talle rõõmu. 

Peeter eelistab korraldada elu tajumise alusel, paneb rõhku informatsiooni kogumisele, sealjuures teadvustades, et mistahes keeruline ülesanne ka ei oleks, tema tuleb sellega toime. Peeter toimib hetkelises suunas ning on valmis mistahes ootamatusele. Nagu enamik seda tüüpi esindajad, Peeter toetub omaenese poolsetele plaanile ja kavale. On mitmeid karakteristikuid, mis aitavad määrata Peetri  Kohanejatüüpi eelistust. Näiteks, ta on: 

  • hooletu, ehk eelistab ootamatuid pöördeid ning on “pärivoolu ujuv”;

  • arenguvõimeline, ehk on uutmiste pooldaja, negatiivselt suhtub plaanidesse, mis ei kuulu muutmistele;

  • surve all stimuleeriv, ehk viivitab toimingute alustamisega kuni viimse hetkeni ning siis tunnetab energiajuurdevoolu;

  • spontaanne, ehk vihkab rutiini ning leiab ülesannete lahendamise erinevaid viise vastavalt hetke huvidele;

  • äraootav, ehk juhindub printsiibist, et järgmine samm saab tehtud vaid siis, kui tekkib selleks vajadus.

Võimalikult, et te kasutate oma elus ning töös käitumismudeleid, mis toetuvad nii otsustamisel, kui ka tajumisel. Kuid enamik inimestel vaid üks neist eelistustest on juhtiv, loomulik, mugav, ning innustav tegevusele.

 

Ekstravert ja Introvert 

Isiksusetüüpe Ekstravert (E), või Introvert (I), iseloomustavad meie eelistused suhetes ümbritseva maailmaga: mis on meile armsam: inimeste ning esemete ümbritsev maailm, või mõtlemise ja kaemuse seesmine maailm? Olgu mistahes eelistus, ühest neist allikatest igaüks meist ammutab energiat. 

Ekstravedid (E) ja Introverdid (I) vajavad erinevat liiku situatsiooni, et stimuleerida ennast ning taastada oma energiat. Ekstraverdid vajavad suhtlemist teiste inimestega, nad on jutukad ning kergesti väljendavad oma mõtteid, on pigem avatud kui vaoshoitud. Introverdid vajavad omaette olemist. Eriliseks väärtuseks neile on aeg mõtlemiseks ja omaette arutlemiseks, nad on pigem vaoshoitud, kui avatud. Ekstraverdid avanevad ümbritseva maailma nõuete surve all, siis kui Introverte need nõuded lükkavad sellest maailmast eemale. Ekstraverdid on sotsiaalsed ning sõbralikud: neil on tarvis arutleda teistega oma ideid ning sündmusi. Introverdid on reserveeritud ning kõrvalolevad inimesed, omaenese rahu nimel vajavad rohkesti aega iseendaga olemiseks. 

Ekstravert peab olema pidevas kontaktis teiste inimestega: suhtlema, vestlema, tegema tööd. Tema tähelepanu on koondatud teda ümbritsevale maailmale. Ekstraverdid võtavad kiiresti vastu otsuseid ning toimivad, lahendades probleeme nende vahetu tekkimisel. Kui kodus või tööl Ekstravert viibib Introverdi seltsis, siis teda võib see tugevasti häirida, kuna ta vajab pidevat tagasisidet suhtlemisel teiste inimestega. 

Introvertidega on hoopis teisiti: nad vajavad aega iseenda jaoks, ilma kõrvaliste isikuteta. Sel hetkel nad mõtisklevad. Nad pole nii kiired toimingutes kui Ekstraverdid, eelistades mõelda ning arutleda iseendaga probleeme, enne kui alustada toiminguid. Nad on kannatlikumad, nende tähelepanu on suunatud enesesse. Kui Introvert viibib Ekstravertide seas kodus või tööl, siis see on talle kurnav. Aegajalt Introvert varjab teda ümbritsevate inimeste eest ka oma emotsioone. 

Seega, Ekstraverdi eelistused on suunatud väljapoole, Introverdi eelistused aga sissepoole. Järgnevas tabelis on näidatud Ekstraverdi ning Introverdi eelistused maailma suhtes.

 

Ekstravert

 

Introvert

Naudib tööd inimestega ning võib tunda end üksikuna ilma nendeta. Suurema osa vabast ajast meeleldi vestleb inimestega.

Naudib tööd inimestega vaid mingi osa ajast, kuid vajab ruumi omaette tegutsemiseks. Vajab aega selleks, et lugeda, mõtiskleda või lihtsalt rahulikult istuda.

 

Naudib viibimist inimeste grupis. Reeglina jutukas ja sõbralik. Peale pikemat aega viibimist üksinduses võib tunda end kurnatuna.

 

Eelistab kohtuda vaiksema inimese hulgaga. Paremini õnnestub suhtlemine nelja silma all, inimestekogu on kurnav.

Meeleldi kogub uudiseid igast ühest ja kõigist, huvi ümbritseva maailma suhtes on väga lai.

Eelistab oodata kuni teiste inimeste uudised jõuavad temani ise. Suurel määral huvitub oma mõtete vastu.

 

Vabalt kõneleb ja kergesti sõbruneb. Tuttav enamik inimestega.

 

Vaoshoitud, kõnelus võib olla raskendatud. Raskustega sõbruneb, kuid väärtustab sõpru.

Ammutab energiat vastastoimest teiste inimestega. Kergesti  kulutab energiat ning kurnab end.

 

Energiat ammutab seest ning eelistab säilitada energiat, mitte aga kulutada seda.

Viibides teiste inimestega meeldib väljendada oma mõtteid ning ilmutama tundeid. Reeglina sageli kasutab telefoni.

Viibides teiste inimestega, vajab aega mõtlemiseks enne kui suudab väljendada oma mõtteid. Kui teised räägivad, siis võib üldse vaikida. Võivad esineda raskused telefonikõnelustes.

 

Impulsiivne. Mõtleb sündmusest peale selle lõppemist.

Eelistab mõelda enne kui alustab toimingut. Aegajalt ei suuda üldse neid õigeaegselt alustada.

 

Kergesti räägib endast ning oma vaadetest. Introverdi kõrval võib tunda end ebamugavalt, raskustega talub vaikimist.

Teda on raske tõeliselt tundma õppida, kuna parim osa isiksusest on varjus. Peab sõnakate Ekstravertide seltskonda ebameeldivaks.

USA-s läbiviidud uuringute (avaldatud, näiteks: Otto Kroeger, Janet M. Thuesen „Type Talk“ raamatus) järgi 70-75 protsenti elanikkonnast on Ekstraverdid ning 30 – 25 protsenti moodustavad Introverdid. Mehi ja naisi Ekstravertide ja Introvertide seas on võrdselt. Kuna Ekstraverte on tunduvalt rohkem, siis neil selles maailmas on ka kergem elada. Introverdid on vähemuses ning nad sageli tunnetavad enda nahal Ekstravertide survet, kes on rohkem sotsiaalsemad ja avatumad. Kuna Introverte on vähem, nad, nagu enamik vähemusi, sageli osutuvad ekstsentriliste ja üksikute inimeste rollis. Tegelikult Ekstraverte ja Introverte tuleks väärtustada võrdsel määral. Nii ühed, kui ka teised, on võrdselt vajalikud inimühiskonnale, kuigi erinevalt. 

Ekstraverdid sageli kõnelevad kiiremini ja valjumalt, kui Intrverdid, aidates kaasa žestikuleerimisega. Introverdid kõnelevad aeglasemalt ning rahulikumalt, miimikat ja žestikulatsiooni kasutavad vähemal määral. 

Ekstraverdi mõtted ja ideed osutuvad neile selgemaks, kui nad räägivad neist edasi teistele. Introvertidel mõtted ja ideed kristalliseeruvad peale seda, kui neil on võimalus mõelda omaette. 

Klassikalised Ekstraverdid, kui nad osutuvad omaette pikemat aega, muutuvad rahututeks, vajavad suhtlemist teistega. Taastades oma energiat suhtlemises, nad mõnda aega võivad jätkata oma tööd ka omaette. Klassikalised Introverdid, kes on sunnitud liiga kaua viibima seltskonnas, väsivad. Nad vajavad omaette viibimist rahus. Taastades üksinduses oma energiat, nad võivad uuesti osaleda suhtlemises. 

Kodus, kui koos elavad Ekstraverdid ja Introverdid, võivad tekkida raskused, kuna igaüks neist vajab seda, milleks teine pole võimeline. Ekstravert peab rääkima kõigest, ta kulutab Introverdi energiat. Kui Ekstravert ei kuule vastulauseid Introverdilt, siis ta kahekordistab oma pingutusi, et panna Introverdi kõnelema. Ning vastupidi, Introverdi vajadus privaatsuse järele leiab harva rahuldamist Ekstraverdi poolt. Et rahuldada oma vajadust privaatsuse järele, Introvert veelgi tõmbub endasse, sundides Ekstraverti veelgi enam nõudma suhtlemist. 

Mistahes koosviibimisel on tavaliselt esindatud nii Ekstraverdid kui ka Introverdid. Kõik ju osalevad kohtumistel või kuuluvad inimgruppidesse, mis on seotud äriga, avaliku eluga või lihtsalt sõprusringiga. Siin on mõningad näited, kuidas ilmnevad Eistravertide ning Introvertide eelistused. 

Gruppis, kuhu kuuluvad nii Ekstraverdid kui ka Introverdid, Ekstraverdid tõenäiliselt alustavad kõnelemist esimestena, et nende arvamus oleks ärakuulatud. Kõnelust jätkavad teised Ekstraverdud ning sageli juhtub nii, et Introverdid ei lausu sõnagi. See toimub tahtmatult. Ekstraverdid on kindlad, et Introverdid ilmtingimata kõneleksid, kui nad vaid sooviksid. Kuid paljud Introverdid vajavad aega rahulikkus õhkkonnas, et mõtiskleda, enne kui alusta kõnelust. Aga suuremas enamuses gruppides ning enamik kohtumistes sellist võimalust ei teki. Kui on vajadus otsust vastu võtta, siis Introverdid näitaksid end parimast küljest siis, kui neile antakse aega püstitatud probleemide rahulikuks analüüsiks ning seejärel antakse võimalus väljaütlemiseks. 

Kohtudes Introverti, tuleb meeles pidada, et kõik, mis on neil parim, peidetud nende sisemuses, ning igapäevases suhtlemises neil on raske end ilmutada. Alles peale seda, kui Introvert õpib teid tundma, tekkib tal usaldus, siis suudab ta ilmutada oma parimaid omadusi. 

Et ellu jääda ümbritsevas maailmas, kõik Introverdid püüavad arendada endas Ekstraverdi omadusi: mõned suuremal, teised vähemal määral. Kui Introverdile eesmärgi saavutamiseks, mis talle tundub tähtsana, on vajalik esineda avalikult, siis reeglina ta teeb seda. Rahuldudes sellega, et ta tutvustas ümbritsevale maailmale oma seisukohta, Introvert, täites oma ülesannet, naaseb oma sisemaailma tagasi. 

Kontrastsete iseloomudega inimeste vastastiku külgetõmme puhul, paljudel paaridel on erinevad eelistused, mis on iseloomulikud Ekstravertidele ühelt ning Introvertidele teiselt poolt. Ekstraverte paelub Introvertides rahu ja seesmine jõud, nad instinktiivselt tunnetavad, et nende elavaloomulisus vajab tasakaalustamist. Introverte paelub Ekstravertides avatus ja sõbralikkus. Kuid külgetõmme jääb külgetõmbeks, aga kooselu vajab rohkemat, kui lihtsalt sümpaatia, sest mõlemad puutuvad kokku teistsuguse lähenemisega elule. Mõistmine, miks on partneril teistsugune lähenemine, aitab kaasa mõlema kooselule.  

Sensoorne ja Intuitiivne  

Sensoorse (S), või Intuitiivse (N), isiksusetüüpide karakteristikud kujutavad endast klassifikatsiooni, mis näitab milline on ümbritsevast maailmast informatsiooni omandamise valdav viis. Saame vastuse küsimusele: kuidas me märkame inimesi, esemeid või situatsioone, mida me kõigepealt tajume loetust raamatust ning teiste inimeste kõnedest? Võimalikult, et see karakteristika on kõige tähtsam enesemõistmise vaatevinklist. Meie otsused ning nende täitmise viis sõltuvad sellest, kuidas me tajume ümbritsevat maailma, kuidas on organiseeritud selle tajumine. Just seepärast käsitlemegi eraldi sensoorset ning intuitiivset tajufunktsioone. 

Sensoorse funktsiooni puhul informatsioon saabub meile viie meeleorgani: nägemise, kuulmise, kompimise, maitse ning haistmise vahendusel. Inimene, kellel on eelsoodumus tajuda informatsiooni just nimelt  meeleorganite kaudu, suurimat tähendust omistab erilisele ja konkreetsele, toimib järjestikult, elab tänapäevas, ilmtingimata tutvub kõiksuguste instruktsioonidega ning ka täidab neid. Ta pigem mõistab kõike sõnasõnalt, osutab erilist tähendust faktidele, realistlik ning eelistab faktiliselt olemasolevaid võimalusi, eelistab alustada tegusid, mitte aga sellest arutleda. 

Sensoorikud tavaliselt viibivad tänapäeva reaalsuses, meeldib kõik mis on määratletud, mida saab mõõta, kompida ning tulevad hästi toime praktiliste ülesannetega. Probleemidele sellised inimesed lähenevad süsteemselt, kannatlikult, sammsammult teostavad täpsust nõudvat tööd. Sensoorikud sageli immutavad endasse fakte, isegi kui nad neid ei vaja. Nad rõõmuga tegelevad käsitööga, mida on juba omandanud ning tegutsevad metoodiliselt, kontsentreerudes olemasolevale. Järelikult, nad tõenäoliselt ei teadvusta hästi tagajärge, mis võivad tekkida tulevikus. 

Intuiidid on hoopis teistsugused. Nad ammutavad endasse ning tajuvad informatsiooni laiemas diapasoonis, omandades andmete massiivi kui tervikut, mitte aga üksikute faktidena. Kui inimesel domineerib intuitiivne tajutüüp, võib ta vältida fakte ja suundi. Töid  Intuiit teostab omaenda meetoditega. Aegajalt tema mõtted hõljuvad pilvedes, kuna teda rohkem huvitavad ideed ja võimalused, mitte aga tänapäeva reaalsus. Ta mõtleb pigem sellest, mis võib juhtuda tulevikus. Talle meeldib pigem omandada uusi oskusi, kui pidevalt harjutada vanu. 

Intuiidid kalduvad elama tulevikus, alati näevad asjade paremaks muutmise viise. Seda tüüpi inimene tunnetab, et kujunenud käesolevaks hetkeks situatsiooni võib muuta paremaks ning meeleldi mõtiskleb kuidas? Aegajalt Intuitiivsed inimesed halvasti orienteeruvad argipäeva reaalsuses, näiteks, võtmete, rahakoti või sõidukaarti paiknemine antud hetkel. Intuiit näeb pilti tervikuna, mitte aga selle detaile, ta võib mõista situatsiooni üldist iseloomu, tunnetada inimestevaheliste suhete iseloomu ning seoseid inimeste ja asjade vahel. Teda paelub iga uus projekt, see haarab teda, sundides töötama nõrkemiseni. Intuiit tajub informatsiooni eriti mõtlemata, omavahel seotud blokkidena. 

Järgnevalt on esitatud mõned teesid, mis iseloomustavad funktsioneerimist Sensoorse ja Intuitiivse tüübi kohaselt. Nad võimaldavad näha, kuidas need inimesed tajuvad ümbritsevat maailma. 

Sensoorne tüüp

 

Intuitiivne tüüp

On omane reaalsus, praktilisus ja mõistvus.

Tugev kujutlusvõime ning kalduvus mõtiskleda.

 

Instruktsioonide täpne täitmine, tähelepanu detailide suhtes.

Instruktsioonide ignoreerimise võimalus, impulsiivsed toimingud, hoolimatus detailide suhtes.

 

Pedantsus, töötamine äraproovitud ja kindlate meetodite abil.

 

Leidlikkus, armastus uuenduste ja mitmekesisuse vastu.

Usk et kõige tähtsam on minevik ning vajadus vastu võtma otsuseid toetudes varasemale kogemusele.

Usk, et kõige tähtsam on tulevik ning tuleks põhjendada oma otsuseid perspektiivist ning võimalustest lähtudes.

 

Maalähedus, meeldib kokku puutuda reaalsusega, naudib olevikku.

„Hõljub pilvedes“, võib puududa olevikus, olles tulevikku aimamises – ootuses.

 

Kõige tähtsamad on faktid ning vaid neist tuleb lähtuda. Seisukoht, et tulevikkuvõimalused saavad olema käest ära lastud.

Kõige huvipakkuvamad on ideed ning võimalused. Seisukoht, et tähtsad faktid jäävad arvestamata.

 

Meeldib meisterdada, tööprotsess on lõõgastuse ning puhkuse vahend.

Meeldib mõtiskleda, kuidas midagi meisterdada. Looming kõigepealt.

 

Kõigepealt kasulikkus. Märkab detaile kõikides üksikasjades. Võib mitte märgata üldpilti.

Kalduvus tajuda tervikut, mitte aga detaile. Võib olla halb tähelepanuvõime.

 

Võib tajuda Intuitiivset tüüpi inimest kui eluvõõrast, ebapraktilisena ning väljaspool reaalsust.

Võib tajuda Sensoorset tüüpi inimest kui igavat, kes ei suuda pakkuda ideid või mõista pakutavaid.

Statistika näitab, et sensoorne tajuviis on omane 75 protsendile elanikkonnast, aga intuitiivne – 25 protsendile. Arvatakse, et sensoorne ja intuitiivne taju on võrdsel määral jaotatud naiste ja meeste vahel. Kuna Sensoorikuid on tunduvalt rohkem, kui Intuiite, siis me näeme, et Sensoorset tüüpi inimesed tunnevad end paremini ümbritsevas maailmas. Intuitiivset tüüpi inimesed on vähemuses ning sageli tajuvad end väljaspool ühiskonnas toimuvaid sündmusi. 

Arusaamatused inimestevahelises suhtlemises tekkivad kõikide nelja karakteristikutepaari puhul, kuid erinevused Sensoorse ja Intuitiivse tüüpide eelistuste vahel kutsuvad esile üsna suuri häireid ning arusaamatusi. Kuna Sensoorikud vajavad teadmisi, mis on saadud läbi mistahes viie meeleorgani kaudu, siis see tähendab just seda, et neil on tarvis näha, kulda, kompida, maitsta ja haista, vastasel juhul mistahes informatsioon nende jaoks nagu ei eksisteeriks. 

Intuiitidil ümbritsev maailm õnnelikult eksisteerib tema kujutluses, “vajadust reaalsuse järele tal ei ole”. Intuitiivsed inimesed „keeravad läbi“ ideid ja kontseptsioone mõttes, sidudes üksteisega. Kui suhtlevad omavahel Sensoorikud ja Intuiidid, siis võivad tekkida raskused mõista seda, mis üks püüab teatada teisele. 

Sensoorik võib hinnata Intuiidist inimese kui tuulepead ning vastutustundetuna faktide kontrollimise suhtes, kes ei ilmuta vajalikku tähelepanu detailide suhtes. Intuiidile aga tundub, et Sensoorset tüüpi inimesel puudub kujutlusvõime ning pole võimeline nägema mõningaid samme ette. Kui Sensoorset tüüpi inimene saab oma Intuiidist ülemuselt ülesande, siis võib juhtuda nii, et ta ei saagi talle vajalike ammendavaid juhtnööre iga tegevusetapi kohta.  

Kuid Intuiit saab pigem aru mida tahab temalt kaastöötaja, kes kuulub sama tüüpi esindajate hulka. Intuitiivne inimene võib kasutada kõnes ümbritsevatega lõpetamata lauseid, sealjuures teine Intuiit mõistab, millest käib jutt. Sensoorikule, kellele meeldib, et kõik oleks detailideni määratud, selline kõne tundub salatekstina. 

Näiteks, mees on Sensoorik ning tema naine Intuiit. Nad elavad suures majas, seepärast neil tuleb sageli seletada, kus asub parajasti üks või teine asi. Sensoorikust mees ütleb: „See asi asetseb vasakul paremal riiulil sinises kapis teisel korrusel“. Intuiidist naine on kaotanud pead, - liiga üksikasjalikud juhtnöörid tekitavad tal mõttekaost ning igal juhul vajab ta teistsugust formuleeringut, näiteks: „See asub teisel korrusel sinises kapis ning on paremal riiulil vasakult“. Sensoorik liigub üksikasjadelt (eseme täpne asukoht) üldise (teine korrus) suunas, sealsamas kui Intuiit läheb üldiselt (teine korrus) üksikasjadele (eseme täpne asukoht). Sensoorset tüüpi inimesed kergemini lahendavad elu praktilisi küsimusi, kui Intuitiivsed inimesed. Sensoorikutel paremini õnnestub kodutöö, neil on paremini korraldatud igapäevane elu. Elu pisiasjad ei võta neilt palju energiat. 

Intuitiivsetel inimestel igapäevane elu on raskendatud. Kuna elu kulgeb reaalses ja praktilises maailmas, siis Intuiit peab pidevalt õppima kuidas selles elada. Mõned omandavad seda kunsti teistest paremini, kuid Intuiit peab kulutama rohkesti energiat, et toime tulla pisiasjadega. Igapäevased ülesanded võtavad Intuiidilt rohkesti aega ja jõudu. Nende jaoks olmetöö on kurnav. Aegajalt Intuiit ei suuda mõista, miks ta tunnetab end niivõrd väsinuna, kuigi näeb, et tehtud pole sugugi palju. Sageli see toimub seetõttu, et ta kulutab suurt energiat pisikeste praktiliste probleemide lahendamisele, nagu kodu korrashoid, reisid, auto juhtimine, toidu valmistamine, ostud, õmblemine, võtme otsimine, vajadus jõuda vajalikku kohta õigeks ajaks. Kõik see nõuab neilt jõupingutusi. Kui Intuiidid peavad järgnema keerulistele juhtnööridele, nad on pidevas häireseisundis, - kuidas mitte unustada seda, mida neile on öeldud. Nende probleemide lahendamiseks Intuiidid on sunnitud pöörduma oma nõrgalt arenenud sensoorsele osale. Loomulikult, et ka Sensoorset tüüpi inimesed väsivad tegeledes olmetööga, kuid tunduvalt vähemal määral, kuna neil töötab nende isiksuse arenenuim osa.  

Sensoorset tüüpi inimesel on suurem potentsiaal selle maailma füüsiliste rõõmude nautimiseks, kuna ta viibib reaalsuses täiel määral. Intuitiivset tüüpi inimestel on kalduvus muretsemisele, nad püüavad kiiresti üle minna järgmisele momendile, mis segab neil nautida olemasolevat. 

Kõneluses Sensoorik sageli pöördub faktidele minevikust, isegi sel juhul, kui seda ei nõua situatsioon. Intuiidi jaoks minevik on minevik, ja kui Intuitiivne inimene pöördub mineviku poole, siis sellel peab olema otsene seos tulevikuga. 

Mõlemad tüübid on võrdse väärtusega, milline on neist parem, sõltub sellest, millist informatsiooni me vajame. Kui on vajalik vastu võtta tähtis otsus, poleks paha arutada probleemi mõlema tüübi esindajatega. Pole välistatud, et tähelepanu osutatakse informatsioonile, millest ühe või teise tüübi esindaja pole eraldi mõelnud. Seega, maailmataju saab olema rohkem tasakaalustatud, andmed probleemi kohta saavad olema esitatud laiemalt ning täpsemalt ning see võimaldaks vastu võtta õige otsuse. 

Kui inimene tunneb, et ta oma tüübi poolest ei kuulu ei Sensooriku, ega Intuiidi esindajate hulka, vaid asub kusagil “keskel”, siis on see halb. Teadvustades, et meis domineerivad kas Sensooriku, või Intuiidi jooned, me teame, mida võiksime eneselt oodata ning elame, kasutades oma tüübi kõigi parimaid eeldusi. Kui te osutusite ei siin, ega seal, ehk “keskel”, siis pole teada millised on teie eelistused ning vastavalt ka milles seisneb teie jõud. Konkreetse töö tegemisel pole arusaadav, milline funktsioon on ülekaalus. 

Kui te tunnete, et asute “keskel”, siis aegajalt on teil elus raskusi. Loomulikult on põhjused, mille tõttu teil jäid väljaarendamata loomulikud eeldused, ning üks neist põhjusest isegi peitub selles, et üks või teine eeldus oli allasurutud lapsepõlves ja täiskasvanuna teil puudus võimalus arendada oma õiget funktsiooni. Kuid midagi ette võtta selles oma MINA suunas pole kunagi hilja, isegi kui need sammukesed osutuvad tillukesteks.  

Mõtleja- ning Tundetüüpi inimesed. 

Need karakteristikud, mis kuuluvad otsustusfunktsiooni juurde, kõnelevad meile sellest, millisel viisil me jõuame kindlale otsusele. Et võtta vastu mistahes otsus, me vajame informatsiooni, mida saame vastavalt kas Sensoorse, või Intuitiivset tüüpi tajufunktsioonile. Nii Sensoorik, või Intuiit, tajuvad informatsiooni vastavalt oma isiksusetüübile ning võtavad vastu otsuseid selle põhjal, mis on omandatud. Me ei saa võtta vastu otsuseid sellise informatsiooni alusel, mida me pole omandanud ning peame mõistma, et inimesed mitte ainult ei võta vastu otsuseid Mõtleja (T) või Tundeinimese (F) tüüpide kohaselt, vaid võtab otsuseid vastu kas Sensoorse või Intuitiivse tüüpide kohaselt omandatud erineva informatsiooni põhjal.

Nii nagu Sensoorse või Intuitiivse tüüpide tajufunktsioonide puhul, me vastavalt oma loomulikele eelistustele valime otsuste vastuvõtmiseks erinevaid viise ning tunneme end komfortsemalt, kui see valitud viis vastab meie eelistustele. 

Mõtlejatüüpi eelistustega inimesed tavaliselt on suutelised hindama situatsiooni nagu väljastpoolt, abstraheerides sellest, tunnetamata end isiklikult sellega seoses. Mõtlejatüüp sageli ei ilmuta oma emotsioone, kuigi tema tunded võivad olla väga tugevad. Nad on reeglina objektiivsed. Olles tugevad analüütikud, on nad tavaliselt tugevalt kinni oma arvamusest ning ei võimalda emotsioonidel mõjutada otsuste vastuvõtmist. 

Tundetüüpi inimesed osutavad suurt tähendust harmooniale inimvahelistes suhetes. Neile on tähtsad vajadused ning olud, isiklikud tunded ning lojaalsus. Tundetüüpi inimesed mõistavad teiste inimeste tundeid, nende otsused põhjenduvad sellel, kuidas nad mõjutavad inimesi, kas hästi või halvasti. Mõtiskledes mistahes asja üle, Tundeinimene esitab enesele küsimuse: “Kuidas see avaldub teistel?” 

Mõtlejatüüpi inimesed suuremal määral usuvad austusse, õiglusse, avatusse ning ebaausus ja ebaõiglus tekitavad neis raevu. Kui on vajalik arutada eelseisvat otsust, Mõtlejatüüp teeb seda metoodiliselt ning jaheda peaga. Pehmendavaid asjaolusid Mõtlejatüüp tavaliselt ei vaatle, kuna väärtustab traditsioone ja printsiipe. 

Tundeinimesed omistavad otsuse vastuvõtmise protsessile isiksuslikku värvingu, nad on rohkem subjektiivsed, neile avaldab mõju inimese vajadused ning situatsiooniolud. Tundeinimesed reeglina ilmutavad avatult oma tundeid ning avaldavad sümpaatiat. Erinevalt Mõtlejatüüpi inimestest, nad tunnetavad end isiklikult seotud enamik otsuste vastuvõtmisel ning võivad palju teha, et pakkuda teisele head meelt. 

Näited, mis iseloomustavad neid kahte isiksusetüüpi. 

Mõtlejatüüp

 

Tundetüüp

Reeglina võtab vastu otsuseid mõtlemise alusel, valikut teeb objektiivselt ning erapoolikult.

 

Reeglina otsused tulevad südamest, allub isiklike ja subjektiivsete väärtuste mõjule.

Näeb reaalsust loogilisuse ning ratsionaalsuse vaatevinklist.

Näeb inimeste vajadusi kui otsust määravat aspekti.

 

Tugev analüütik, järgib rangelt printsiipe.

Peab sümpaatiat ning harmooniat kõige tugevamateks oludeks.

 

Reageerib emotsionaalselt sama tugevalt kui Tundetüüp, kuid reeglina varjab oma tundeid, seetõttu paljud peavad teda tundetuks.

 

Oma tundeid ei varja.

Truu oma firmale. On suuteline nägema situatsiooni kõrvaltvaatajana ning olema mõõdukalt erapoolik.

Töötab firma kaastöötajate heaks. Enamik juhtudel tunnetab end isiklikult seotuna ning püüab seada ning säilitada harmoonilisi isikutevahelisi suhteid.

 

Reeglina on oma ideedest kinni.

Reeglina teda võib pehmeks rääkida enamik küsimustes, viidates isiklikele oludele.

 

Võib tajuda Tundetüüpi inimest kui ebatarga ning ebaloogilist isikut.

Võib tajuda Mõtlejatüüpi inimest kui külma, kalgisüdamelist isikut.

Mõtlejatüüp ja Tundeinimene võivad avastada, et nad mitte niivõrd ei mõista teineteist, kuivõrd ei ole omavahel nõus. Mõtlejatüüp võib tajuda, et Tundeinimene on amorfne ning ebapüsiv oma otsustes. Tundeinimene aga võib mõelda Mõtlejatüübist kui südametust ning külmast inimesest. 

Saades teada ebameeldivast situatsioonist Mõtlejatüüp tõenäoliselt kergitab õlgu ning ütleb: „Halvasti!“, sealjuures kui Tundetüüp kogu oma olemusega väljendab kaastunnet ning ütleb: „Vaeseke!“. Samas Mõtlejatüübil on samad tunded, mis Tundetüübilgi, kuid püüab neid mitte näidata. Tundetüübi inimese tunded on sageli täiesti ilmekad, on loetavad tema näol ning ilmnevad žestikulatsioonis. 

Vastavalt uuringuandmetele, inimesed selle karakteristiku poolest jaotuvad pooleks. Poolel on Mõtlejatüüpi ja poolel Tundetüüpi eelistused. Soolise kuuluvuse järgi see on ainus karakteristika, kus on täheldatud ebavõrdsus: Mõtlejatüüpi inimeste hulka kuuluvad umbes 65 protsenti mehi ja vaid 35 protsenti naisi, sealjuures 65 protsenti naisi eelistavad Tundeinimese käitumist, kusjuures seda tüüpi käitumist eelistavad 35 protsenti mehi. Selline erinevus meeste ja naiste vahel võimaldab oletada, et näiteks, ameerika ühiskonnas meest juhib peamiselt pea, aga naist – süda. 

Tüüpiline stseen. Mõtlejatüüpi mees püüab sundida Tundetüüpi naist: “Proovi kasvõi kord olla loogiline”, sealjuures Tundetüüpi naine võib lausuda Mõtlejatüüpi mehele: “Proovi kasvõi kord jagada minuga minu tundeid”. Selline situatsioon on tavaline, kuna Mõtlejatüüpi mehi on enamuses, aga enamus naisi on Tundetüüpi. Aga kui sooline kuuluvus vahetub, mis juhtub harvemini, situatsioon väljub antud ühiskonna kultuuri traditsioonidest. Ühiskonnas ei lepita alati Tundetüüpi ilmutustega mehes, nagu ka Mõtlejatüüpi naises. Ühiskond endiselt peab selle paari puhul loomulikuks vaid traditsioonilist käitumist. 

Nii Mõtlejatüüpi meestel, kui ka naistel, on suurem eelistus öelda näkku ebameeldivaid asju. Nad reeglina on ausad isegi neil juhtudel, kui ausus on seotud taktitundetusega ning vähemal määral muretsevad selle üle, et olla alati meeldivad. 

Teisest küljest, Tundetüüp kogu oma olemusega püüab mitte sattuda sellisse olukorda kus on tarvis öelda välja midagi ebameeldivat. Nad võivad olla häbelikud alateadlikult varjates tõde, et mitte ilmutada taktitundetust. Tundeinimesed püüavad alati meeldida teistele inimestele, paljud neist otsivad võimalusi, kus nad saavad käituda vastavalt Tundeinimese tüübile, pälvides sellega ümbritsevate inimeste sooja suhet ning heakskiitu. 

Näiteks, Mõtlejatüüpi inimene sobib rohkem selleks, kes teatab teisele inimesele tema vallandamisest töölt. Kuigi ei saaks öelda, et niisugune ülesanne pakuks sellele inimesele rõõmu, kuid ta sellest eriti kurvastama ka ei hakka. Tundeinimese jaoks selline ülesanne on raskeks katsumuseks ning ta püüab iga hinnaga kanda seda üle kellegi teise õlgadele. Kui sellist ülesannet vältida ei saa, siis Tundeinimene tunnetab end kaasosalejaks ning täiel määral jagab vallandatava inimese tundeid ning läbielamisi. Mõtleja- ja Tundetüüpi inimesed võivad elada ja töötada koos üsna pingevabalt, kui igaüks neist suudab seletada teise tüübi partnerile oma nägemuse. Mõtlejatüüp tunnetab, et Tundetüüp võib mõista ning õigustada tema loogilisust, aga Tundetüüp mõistab, et ka Mõtlejatüübil on sügavad tunded, isegi kui ta ei ilmuta neid avalikult. Kui Mõtlejatüüp on valmis arvestama teiste inimeste tunnete ja soovidega ning Tundeinimene on valmis vaatlema vastuvõetava otsuse loogilisi tagajärge, siis šansid omavaheliseks nõusolekuks on üsna suured. Siis mõlemad tunnetavad, et vastaspoole vaatevinkel on võetud tähelepanu alla. 

Otsustajad ja Kohanejad.  

See isiksusekarakteristikute paar võimaldab mõista inimese ellusuhtumise veel üht aspekti. Nad on lahutamatult seotud inimese eelisustega: kas Sensoorse või Intuitiivse tajutüübi funktsioonile (isiksus, mis tajub seda mida pakub elu – Kohaneja (P)), või inimese kalduvus Mõtleja- või Tundeinimese hindamistüübi funktsioonile (otsustav ning organiseeriv isiksus – Otsustaja (J)). 

Millele inimesel kulub rohkem aega ja energiat: kas informatsiooni omandamisele ning meid ümbritseva maailma tajumisele, või sellele, et vastu võtta otsuseid ning teha järeldusi maailmast? Inimene, kellel on kalduvus otsustada maailma üle (Otsustajatüüp), on reeglina õnnelikum, kui elu on planeeritud ning hästi organiseeritud. Seda tüüpi inimene kergesti võtab vastu otsuseid ning pingevabalt nõuab nende täitmist, muutusi sisse kandmata. Hommikul üles ärgates, ta peab teadma, mida hakkab tegema. Kui eilsed plaanid järsku muutusid, ta on häiritud ning “kaotanud pea”. Otsistajatüübile meeldiks, et tema elus oleks püstitatud eesmärk, ning raskustega kohaneb ootamatu ning muutuva situatsioonile. 

Inimene, kellel on kalduvus tajuda seda, mida pakub talle elu (Kohanejatüüp), sammub kergemini mööda elu, vähemal määral vajab organiseerivaid piiranguid ning võtab vastu otsuseid vaid tungiva vajaduse puhul. Otsuse vastuvõtmine sageli lükkub tal edasi lisainformatsiooni kogumise ajendil või printsiibil: “Hiljem, esialgu vaatan, kuidas asjad kulgema hakkavad” ning võib sellega venitada kuni viimase kriitilise momendini. Selline lähenemine kutsub Otsustajatüübi inimesel esile ääretut häireseisundit. Ärgates hommikul, Kohanejad on õnnelik tajudes, et tema ees avaneb päev mis võimalik, et toob mitmeid üllatusi. Kui eluteel tekkib ootamatu käänak või muutub situatsioon, Kohanejatüüp suurepäraselt reageerib sellele. 

Need on kaks erisuhtumist ellu. Otsustajatüüpi ning Kohanejatüüpi inimestel on erinev elulaad. Kõrgeltorganiseeritud Otsustajatüüpi inimene planeerib kõike eelnevalt, valmistab ette ning lõpetab projekte õigeaegselt. Päevad kulgevad konstruktiivses ning loomingulises töös ja harva raiskab asjatult aega. Otsustajatüüp töötab sageli tundega, et tarvis lisada kiirust ja alati liigub otse töölõppu suunas, olgu see siis toidu valmistamine või ettekande koostamine. Lõpetamata töö ei jäta Otsustajatüüpi inimest rahule. Ta ei saa olla õnnelik ning tunda rahu, kui püstitatud ülesanne pole veel täidetud. 

Vähem organiseeritud ning paindlikum Kohanejatüüpi inimene harva koostab endale kindlaid plaane, aga kui plaan on siiski olemas, siis võimeline seda kergesti muutma. Erilisi ettevalmistusi eriti ei korralda. Kohanejatüüp eelistab lahendada probleeme siis kui nad tekkivad. Kohanejatüübil et tekki eriti sageli vajadust kiirustada. Tavaliselt ta kogub tunduvalt rohkem infot, kui seda on reaalselt tarvis töö lõpetamiseks. Tulemusena Kohanejatüüp tavaliselt tegeleb mitme tööga paralleelselt, sel ajal kui Otsustajatüüp eelistab lahendada üht ülesannet teise järel järjestikku. Kohanejatüüpi inimesed tunnevad rõõmu elust endast ning vähemal määral on mures mistahes resultaatide saamise pärast. 

Sel ajal kui Otsustajatüüp tunneb rahutust seni kui töö pole lõpetatud, Kohanejatüüp võib olla ärevil peale töö lõppu tunnetades, et elu peamine raamat on kinni pandud lõplikult ning midagi muuta pole enam võimalik. 

Umbes 55 protsenti ameerika elanikkonnast kuulub Otsustaja- ning 45 protsenti Kohanejatüüpi inimeste hulka. Mehed ja naised jagunevad selle karakteristiku lõikes pooleks. 

Otsustajatüüp

 

Kohanejatüüp

Eelistab, et kõik oleks korraldatud.

Eelistab ebamäärasust printsiibil: “las kõik kulgeb nagu kulgeb”, läheb voolujärgselt.

 

Määrab tähtaegu ning järgib neid, eelistab kindlaksmääratud korda.

Püstitatud tähtajad on meeldetuletuseks, et on aeg tööd teha, kergesti muudab paikapandud korda.

 

Tunneb ennast paremini, kui otsus on vastu võetud, sel juhul võib jätkata tööd.

Võib otsuse edasi lükata, et koguda lisainfot. Kui lõppotsus on vastu võetud, tunneb end häirituna.

 

Töötab usinalt ja kindlalt. Valmistub tööks ning koristab enda järgi peale selle lõpetamist. Harva lõõgastub enne, kuni töö pole lõpetatud.

Töötab usinalt, kuid eelistab töötada meeleolu järgi. Erilisi ettevalmistusi tööks ei tee. Meeleldi mängib ja lõõgastub, isegi siis, kui on tarvis teha tööd.

 

Planeerib ja organiseerib elu ning meeldib, kui teised teevad sama. Kurvastub, kui on vajadus muuta plaane.

Paindlik, ei meeldi, kui teda millegagi seotakse, hästi adapteerub, ükskõik mis poleks ka juhtunud.

 

Sageli kiirustab, ei meeldi mahajäämised ning püüab olla “tasemel”.

Tavaliselt arvab, et aega on veel piisavalt, meeleldi ootab ja vaatab ringi.

 

Peab Kohanejatüüpi inimest otsustusvõimetuiks ning ilma nii üldiste, kui ka konkreetsete eesmärkideta.

Peab Otsustajatüüpi inimest eesmärgikindlaks ning paindumatuks.

 Otsustajaid ja Kohanejaid paelub teineteise poole, kuigi sealsamas igaüks neist võib sundida oma vastandit lausa “seinapidi ronida”. Otsustaja võidab Kohaneja elurõõmust ning sundimatusest. Otsustajatüüp pole tavaliselt sundimatu, kuna kuulub organiseeritud inimeste hulka ning Kohanejatüübile on sobilik Otsustaja võime viia ellu organeseeritust ja korda. Siin suhted on ülesehitatud järgmisel printsiibil: Kohaneja toob kaasa lõbu ning kohanemist suhetes, aga Otsustaja organiseerib elu mõlema eest. 

Näide elust. Sirje, kes on Otsustajatüüp, saades teada, et lähimal nädalavahetusel meest ei ole kodus, üritab planeerida oma puhkepäevad, organiseerides oma kahe sõbranna külaskäiku enda juurde. Mõlemad sõbrannad on aga Kohanejatüüpi. Sirje järjekindlalt palub neid määrata visiidi kindlat aega, soovides seda kanda oma kalendermärkmikku, kuid mitte ükski sõbrannadest pole valmis eelnevalt siduma end kindlate kohustustega. Üks ütleb, et „ei tea“ kuidas ta veedab nädalavahetust, teine aga teeb ettepaneku: „Ootame ning vaatame siis kui saabub nädalavahetus“. Sirje on tujust ära, kuna mõlemad sõbrannad kulutasid rohkesti aega, arutades kõikvõimalikke variante, mida teha vabal nädalavahetusel.  

Otsustajatüüpi inimesed tavaliselt võtavad kiiremini vastu otsuseid ja teevad kõikvõimalikku sündmuse korraldamiseks. Just seepärast sõbrannad kurvastasid Sirjet, näidates oma otsustusvõimetust ning jättes teda omapäi täpset kinnitust saamata plaaniga. Aga Otsustajatüüpi inimese jaoks see on seotud tugeva rahutusetundega. 

Kohanejatüüpi inimesed, kes on kohustatud töötama range distsipliiniga organisatsioonis, kus on vajalik täpne töö teostus algusest lõppuni, osutuvad situatsioonis, kus vaid õhtuti ja puhkepäevadel tekkib šanss olla avatud ja painduv. Tööl nad võivad välja näha kui Otsustajatüüpi inimesed, kuid näiteks koduses miljöös on nad hoopis teised, lõõgastunud ning sundimatud. 

Näide. Kui Piret, kes on Otsustajatüüp, valmistub kohtuma oma sõbraga, Kohanejatüübist Alariga, siis võtab ta välja kalendermärkmiku ning püüab koostada nende kohtumiste kava nädalapäevad, kuu, või isegi pikemaks ajaks ette. Alarile on see liig mis liig: ta on sunnitud käima organiseeritud tööl, seepärast tööväliselt ei ehita ta mingeid plaane. Mida rohkem Piret üritab teda kohustada, märkides tema aega oma märkmikusse, seda tugevamini püüab Alar sellest kõigest kõrvale hoida. Talle meeldib, kui tööst vabal ajal on tal vaba valik. Valikuvõimalus, - see on Kohanejatüübi inimese jaoks kõige tähtsam. Lõppkokkuvõttes, Alaril tekkib tunne, et talle surutakse peale midagi kohustuslikku, aga Piretil läheb tuju halvaks, kuna iga tema samm tekitab vastuseisu. Nad jõuavad järeldusele, et nad pole võimelised vastastikku nõustuma Otsustaja- ning Kohanejatüüpi tugevate külgedega ning neil oleks parem lahku minna. Kui nad mõistaksid teineteise käitumise põhjusi, suudaksid nad säilitada suhet. 

Otsustajatüüpi inimesel on kalduvus piirata end edaspidisest informatsioonist niipea, kui otsus on vastu võetud. Aegajalt see võib olla ekslik käitumine, kuna on võimalik üsna olulise info lisamine. Teisest küljest, Kohanejatüüpi inimene võib aga jätkata informatsiooni kogumist, mis osutub kasutuks. 

Niisiis, vastavalt C.G.Jungi isiksusetüpoloogiale, meil on neli paari dihhotoomiat: 

Ekstravert ja Introvert kõnelevad maailmale lähenemisest: kas inimene on suunatud välja-, või sissepoole. Ekstravert on suhtlemisaktiivsem, palju räägib ning meeldib suhelda teiste inimestega. Introvert on vaoshoitum, vähem kõneleb, vajab privaatsust, kasvõi aegajalt.

Sensoorne ja Intuitiivne kõnelevad ümbritseva maailma tajumise, kui  funktsioneerimisviisi iseärasusest. Sensoorne elab tänases päevas, toetub faktidele ning tuleb hästi toime praktiliste toimingutega, meeldib, et kõik oleks määratletud ja mõõdetav. Intuitiivne on pigem loominguliste kalduvustega ning on suunatud tulevikku. Eelistab kujutleda võimalusi ning töötada täiustamise kallal.

Mõtleja- ja Tundeinimene kõnelevad sellest, kuidas inimene võtab vastu otsuseid. Mõtlejatüüp võtab vastu otsuseid loogika ja erapooletu analüüsi põhjal. Peamine on tal mõistus, mitte aga süda. Tundetüüp suuremal määral orienteeritud teda ümbritsevatele inimestele, võtab arvesse inimeste vajadusi. Peamine on tal süda, mitte aga mõistus.

Otsustaja- ja Kohanejatüüp kõnelevad sellest, millist funktsioneerimisviisi inimene eelistab: kas pigem otsustada või tajuda. Otsustajatüüp on organiseeritud, töötab kuni töö jõuab lõppuni. Kohanejatüüp on hea kohanemisvõimega, avatuid muutustele, kogub niipalju infot, kui on suuteline.

............ 

Kui inimene teab oma eelisusi, siis ta teab, milline on tema isiksusetüüptüüp. Kui ta on, näiteks, rohkem Ekstravert kui Introvert, rohkem Sensoorne kui Intuitiivne, rohkem Mõtlejatüüp kui Tundetüüp ning rohkem Otsustajatüüp kui Kohanejatüüp, siis on ta Ekstravert – Sensoorne – Mõtleja – Otsustaja (ESTJ) tüübi esindaja.

Kui inimene on aga rohkem Introvert kui Ekstravert, rohkem Intuitiivne kui Sensoorne, rohkem Tundetüüp kui Mõtlejatüüp, rohkem Kohanejatüüp kui Otsustajatüüp, siis on ta Introvert – Intuitiivne – Tundeinimene – Kohaneja (INFP) tüübi esindaja. 

Need neli paari karakteristikuid, kombineerides omavahel, annavadki kokku 16 isiksusetüüpi.

 

 

 

 

ENFJ

 

Ekstravert - Intuitiivne - Tundetüüp - Otsustajatüüp 

Inimeste vastu soesüdamlik, tähelepanelik suhtlemismaneer, võime pakkuda välja uusi ideid ning korraldada töö, teevad ENFJ isiksusetüübist populaarset grupiliidrit. Kui ENFJ tüüp juba midagi usub, siis temast võib kiirata entusiasmi, aga suurepärane kõne- ning pehmeksrääkimise oskus inimestele lähenemises aitavad kaasa idee kiirele omaksvõtmisele ümbritsevate inimeste poolt. ENFJ tüüp on vastutulelik teiste inimeste soovidele ning see teeb teda samuti populaarseks. 

Need omadused soodustavad paljus eduka karjääri tegemisel. ENFJ tüüp valib reeglina sellist tööd, kus on vajalik isiklik kontakt inimestega. Raadio, televisioon ning teised maasiinformatsiooniga seotud alad köidavad ENFJ tüüpi. Temast võib saada suurepärane müüja, kes toob müügiprotsessi isikliku elemendi. Mistahes taseme õppeprotsessis ESFJ tüüp tavaliselt sümpatiseerib nii õpetajatele kui ka õpilastele. Temast saab hea neuropatoloog ning psühhiaater. ENFJ tüüpi võib huvitada religioon ning vaimsust puudutavad küsimused, ta võib olla nende aladega seotud aktiivne grupiliige. Mistahes töö praktilist, administratiivset osa ta peab igavaks ja kurnavaks, aga detailse töötlemise vajadus ning eriline tähelepanu detailide suhtes demoraliseerib teda. Seepärast ENFJ tüüpi harva köidab raamatupidamis-, kindlustus-, või pangandusalane töö. 

ENFJ tüübi elu on alati sisustatud. Ta on kaasatõmmatud suhetesse paljude inimestega ning osaleb mitmesugustes projektides, alati osutab kõikidele ja kõigele tähelepanu ning seepärast elab pidevalt kiirustades. Kiirustamine vahetevahel võib olla esile kutsutud sellega, et kõikide projektide ning inimeste jaoks ei jätku tal aega. Igaüks on kutsutud ENFJ tüübi maja, kus teda kostitakse ning osutatakse kõige soojemat vastuvõttu. ENFJ tüübil ei vaiki telefon ning telefoniarved on tavaliselt üsna suured. 

Omaette olemine ei köida ENFJ tüüpi, kuna parim ajaviide on tema jaoks suhtlemine. Üksinduses viibimine võib mõjuda talle rusuvalt ning ENFJ tüüp püüab täita aega, korraldades kohtumisi inimestega. ENFJ tüüp on kõige suhtlemisaktiivsem kõikidest teistest isiksusetüüpidest. Konfliktid ning disharmoonia kodus või tööl häirivad teda niivõrd, te ta püüab neid vältida. ENFJ tüüp mõtleb harva kellestki halvasti. 

Kuna tema väga head suhtlemisomadused ilmnevad isikutevahelises suhtlemises, siis on ka loomulik, et ENFJ tüüp osutub meeldivaks teistele inimestele. ENFJ tüüp tunnetab rõõmu ümberringi asetsevatest inimestest, kuid see tähendab samuti, et nad ka kurnavad teda oma probleemidega. Iseloomu emotsionaalsus ning empaatiavõime, mis aitavad kaasa teiste inimeste vahetu mõistmisele ja kaasaelamisele nende langenud meeleolude ning ebaõnnestumiste puhul, võivad viia ENFJ tüüpi emotsionaalsele kurnatusele teiste muredele sügava kaastunnetamise tõttu. Kuigi sel juhul ENFJ tüüp vajab puhkust hingelise tasakaalu taastamiseks, kuid sügav kaasosalemistunne võõra saatuse pärast võib seda mitte võimaldada.

 

INFJ

 

Introvert - Intuitiivne - Tundetüüp - Otsustajatüüp 

INFJ tüüpi inimesele on iseloomulikud väga sügavad tunded. Ümbritsevate suhtes on ta alati hoolitsev ja tähelepanelik. Tal on alati tugev soov aidata kaasa teiste inimeste isiklikule täiustamisele. INFJ tüüp võib osutuda innustaja rollis teistele inimestele, kuid suure inimhulga puhul ära kasutada seda omadust pole võimalik, kuna tal puudub kalduvus avada end teistele inimestele, kui välja arvata väga häid tuttavaid, keda ta võib usaldada. Ümbritsevad inimesed peavad INFJ tüüpi pigem jahedavõitu inimeseks, kuigi ta pole sugugi selline ning temal on väga tugevad tunded. Tal on rohkesti väga sügavaid, keerukaid sisemisi mõtteid ja emotsioone ning ta kunagi ei avane end ümbritsevatele. Teine Ekstravert-Intuiit, kes on INFJ tüübi mõistev inimene, võib instinktiivselt tunnetada tema rikkaliku sisemise maailma olemasolu ning seega võimaldada INFJ tüübile avada end teda ümbritsevate inimeste heaks. 

Inimesed võivad alati loota INFJ tüübile, kui on vajadus õigeaegselt lõpetada töö. INFJ tüübile ei meeldi lõpetada projekte "tulekahjude kustutamise" meetodil viimasel minutil. Talle ei meeldi oma sõnu tuulde loopida ning on valmis tegema kolossaalseid jõupingutusi, et seda ei juhtuks. INFJ tüübile on omane kõrgendatud südametunnistus ning on visa töös. Aegajalt tema tahe lõpetada õigeaegselt töö satub konflikti vajadusega mõtiskleda, anda voli kujutlusvõimele ja unistusele.

Vahetevahel ilmutab INFJ tüüp üliloomulikku vaistu sellele suhtes, mis peaks juhtuma inimestega ja tavaliselt osutub see õigeks. Seletada, miks INFJ tüübil tekkib selline eelaimus on võimatu, kuid paljud seda tüüpi inimesed omavad üliundlikke psüühilisi omadusi. INFJ tüübi "tarkvara" tavaliselt kihiseb võimalikke võimaluste "edasi läbikerimisest". INFJ tüüp on väga tundlik kriitika ja konfliktide suhtes ning rakendab kogu oma jõudu, et neid vältida. 

INFJ tüüp vajab tegevust, mis võimaldab tal täiel määral ilmutada võimet tuua esile parimaid omadusi teistes inimestes. Õpetamine on, näiteks, üks selline elukutse, mis seotud hoolitsemisega teiste inimeste eest. Paljudel juhtudel see ala ideaalselt sobib seda tüübi inimesele ning õpilased teavad, et nad saavad alati toetust ning abi sellelt õpetajalt, täiel määral realiseerides oma potentsiaalseid võimeid. INFJ tüüp on reeglina ise väga hea õpilane ning ilmutab ka võimeid akadeemiliseks tegevuseks. Samuti võib ta huvituda kunstist ning muusikast. Võimalus mõista teisi inimesi väga tugevasti paelub INFJ tüüpi ning tema sageli spetsialiseerub psühholoogi või psühhiaatri tegevusalale. Teda võib samuti huvitada religioon ning vaimsus, millele kaasned töövalik neil aladel. 

INFJ tüüpi esindajate seas on, näiteks, palju kirjanikke. Just sellisel viisil viivad nad inimesteni mõningaid oma sügavuses peidetuid mõtteid ja tundeid. Neil võivad olla raskused väljendada oma tundeid verbaalselt, kuid kirjalikus kõnes ilmutavad nad imepärast väljendusrikkust ja jõudu. Loomulikult, et mitte kõik INFJ tüüpi esindajad teenivad sellisel viisil oma leiba, kuid paljud kirjutavad omaenda rõõmuks või ametialaselt, võttes enda kanda mure avaliku elu pärast. Mõned valivad endale töö toimetustes.

 

ENFP

 

Ekstravert - Intuitiivne - Tundetüüp - Kohanejatüüp 

ENFP tüüp elab enamasti sisustatud ja mitmekesist elu ning tal on tavaliselt mitmeid karjäärivõimalusi eluea jooksul. Oma tegevustesse ENFP tüüp lisab soojust ja entusiasmi. Tema loomupärane rikkalik kujutlusvõime, leidlik mõistus suunab ta võimeid peaaegu kõigele, mis teda paelub. Teisi inimesi köidab ENFP tüübi selline rõõmurohke ning sügavalt inimlik suhtumine, mis teeb seda isiksusetüüpi üsna populaarseks. 

Mistahes tegevuses ENFP tüüp vajab teiste inimeste osalust. Omaette ta kuigi pikalt ja viljakalt töötada ei suuda. ENFP tüübile meeldib esitada töö käigus uusi ideid ning projekte, kusjuures kõneleb neist niivõrd veenvalt, et ümbritsevad inimesed nakatuvad tema entusiasmist ning toetavad ettepanekut. Sellele tavaliselt järgneb suur töö projekti esitamiseks nii verbaalsel, kui ka kirjalikul kujul. Samuti toimuvad läbirääkimised arvutu inimhulgaga, keda võiks kaasata projekti. Aga siis, kui projekt hakkab teostuma ning tekkib vajadus detailse, nokitsemist nõudva praktilise töö järele, ENFP tüüp muutub rahutuks ning tal kaob entusiasm. Kui ei leidu sensoorse tüüpi kaaslast, kes võtaks enda kanda suurepärase ENFP tüübi algatuse detailse läbitöötluse, projekt võib vaikselt välja surra. Iseloomu poolest ENFP tüübile on parem alustada uut toimingut, aga mitte seda lõpetada. Rohkem organiseeritud inimesed sageli imestuvad, miks tema poolt hästi alustatud projekt jõudis lõppudelõpuks tupikusse. Kuigi ENFP tüüp tuleb mingi aeg edukalt toime konkreetse praktilise tööga ning võib olla edukas tänu kohanemisoskusele ning improviseerimisvõimele, teda suuremal määral köidab töö, kus on vajalik aktiivne inimestevaheline koostöö. Kaubanduses ja reklaamis  töötab ta suurepäraselt. Teda huvitab samuti psühholoogia ja pedagoogika. ENFP tüübi talendid soodustavad näitlejakarjääri. Äris tema stiiliks on kolleegide ja kaastöötajate ergutamine. Seda tüüpi inimest harva saab nõudlik ning range juht. Partnerina ENFP tüüp on meeldiv, pehmeloomuline, järeleandlik ning sümpaatne. ENFP tüüpi mehed ja naised pingevabalt panevad imetlema inimesi. Naeratus, pilk, suunatud hetkesuudlus, ning olete juba tema võrgus! Elu ENFP tüübiga võib Kohanejatüübile olla üsna kerge, kuid inimesel, kellel on Otsustajatüübi eelistus, võib tekkida temast ettearvamatu inimese mulje. Võib impulsiivselt kulutada raha lubamatute kallite luksusesemetele. 

ENFP tüüp tunnetab end sageli kurnatuna, kuna argielu pisisündmusi  tajub ta täismõtestatuna ning erilisest tähendusrikastena. ENFP tüübi mõistus on pidevas pingsas töös, omandades ning kõrvutades järjest saabuvat informatsiooni, mis võib tekitada ülepinget sellele järgneva depressiooni. Kuna seda tüüpi inimene on pidevas töös, kuhu tal kulub kogu energia, siis oma töö jätkamiseks vajab ta toetust ning teiste inimeste poolset kaasamõistmist. Reeglina ENFP tüüp on väga vastuvõtlik teiste inimeste meeleolude suhtes, kuid mõnikord võib ta jõuda valedele otsustele oma tundlikkuse tõttu. ENFP tüübil on palju sõpru ja kolleege, tema telefonimärkmik on täis nimesid. Teda ümbritsevad inimesed teavad, et juhtudel, kui neil on tarvis kellegagi kontakti astuda, nad võivad alati pöörduda tuttava ENFP tüübi esindaja poole kontaktandmete saamiseks.

 

INFP

Introvert - Intuitiivne -  Tundetüüp - Kohanejatüüp 

INFP tüüpi inimest reeglina eristab tugev tundlikkus ja intuitsioon. Tema panus ühise tegevusse on sageli üsna oluline ning ta väga lahkelt jagab oma laialdasi teadmisi nii verbaalselt kui ka kirjalikult. Ulatuslikud teadmised, läbinägemisvõime ning potentsiaalsete võimaluste pidev hindamine, on peaaegu alati omased sellele tüübile. Igapäevases suhtlemises võivad mõned inimesed pidada teda enesesulgunuks ning vähesuhtlejaks, luues seega sellest inimesest eksiarvamuse.                                                                                           

INFP tüüp usub sügava veendumisega omaenda panuse vajadusse ühiskonna ja kõikide maailmarahvaste hüvanguks. Võib kohusetruult töötada erinevatel aladel, tunnetades pidevalt vajadust õigeaegselt lõpetada kord alustatut toimingut. Seda tüüpi inimene sageli osutub situatsioonis, kus ta terve päev on ajanappuses. INFP tüüp on puudulikult organiseeritud inimene oma aja halva organiseerimisoskuse tõttu, mis on vajalik iga ülesande täitmiseks. Rahulikud inimesed harjuvad INFP tüübi pideva hilinemisega, kuid rangetele ja hästiorganiseeritutele see tavaliselt ei meeldi. 

INFP tüübi kõrged ideaalid sattuvad vastuollu igapäeva elu realiteediga. Kui seda tüüpi inimene leiab enda kõrvale maise ja realistliku partneri, siis  jälgib partner olme praktilisi pisiasju. Kui on partneri iseloom sarnane, siis tähendab see mõlemapoolset olmeasjadest möödavaatamist. Aeg kuulub kõnelustele ideedest ja kontseptsioonidest ning ei järgne ühtegi liigutust nende ellu rakendamiseks. 

INFP tüüp lapselikku loomulikkusega omandab informatsiooni ning kõiksuguseid teadmisi. Tavaliselt seda tüüpi inimene hästi õpib. Talle sobib uurimustöö, kannatlikult kogub massiliselt fakte ning meeleldi tajub kõike, mis oleks seotud inimese täiustamisega. Huvitub psühholoogiast, psühhiaatriast, teda köidab religioon ja vaimsuse sfäär. Palju INFP tüüpi inimesi on muusikute, näitlejate ning kunstnike seas. INFP tüüp sageli ilmutab võimeid keelte, sealhulgas arvutikeele, vastu. Kui saatus viib teda kommertsmaailma, siis kõige täielikumalt ilmutab ta ennast töös, mis on seotud vastutusega personali heaolu eest. 

INFP tüüpi inimese usk headusesse ning haritusse omab kerget melanhoolia värvingut. Ta tajub väga teravalt elu tumedate külgede olemasolu ning seega võib langeda sügavasse depressiooni, mille ajal ümbritsevatel inimestes on raske leida temaga kontakti. Et mõista INFP tüüpi inimest, on vajalik tark ja süvatundeline partner. 

Kuigi elu INFP tüübi jaoks on katkestamatu mõtteotsing, aegajalt tunnetab ta end üksikuna ja võõrana maailmas, kuna endasarnast tüübi inimest kohtab ta harva. INFP tüübil on sisemine tunne, et ta on suuteline tooma maailmale kasu, sealjuures sellist, nagu mitte keegi teine. Kuid selle realiseerimise ebaõnnestumisel kaasneb pettumus.

 

ENTJ

Ekstravert - Intuitiivne - Mõtlejatüüp - Otsustajatüüp 

Seda tüüpi inimene on avalik ja avatud, oma mõtteid väljendab otsekoheselt ning ilma keerutamiseta. Ümbritsevatel inimestel reeglina ei teki kahtlust selles millest ta mõtleb. Pehmeloomuliste inimestele selline käitumismaneer võib tunduda mõneti agressiivsena, kuid ENTJ tüüp kasutab seda ilma varjamiseta, et seletada inimestele asjade sisu. ENTJ tüübil on erakordselt suured organiseerimisvõimed, eriti tema ajakasutamise oskus ning oskus korraldada teiste inimeste tööd nii, et kulutused oleksid minimaalsed. Just seepärast teda võib sageli näha juhtivtöötaja rollis. Elu ENTJ tüübi jaoks on töö, ning ta heldelt kulutab selleks oma energiat, oodates sama ka teistelt. Kui ümbritsevad inimesed veavad ENTJ tüübi alt rohkem kui üks kord, ilmutab ta nende ning üldise avaliku arvamuse vastu kõrgendatud tähelepanu. 

Jutukas, oskusega väljendada end ning reeglina enesekindel ENTJ tüüp näeb sageli välja kui maine ja praktiline inimene. Ümbritsevad inimesed avastavad imestusega, et kõige enam ENTJ tüüp püüdleb loomingu poole, unistab teostada midagi uut, teha seda, mida pole varem tehtud. Rutiinne administreerimine ning pisidetailid ei paku ENTJ tüübile huvi, kuid ta sunnib end sellega tegelema, kui see viib teda soovitud eesmärgile. 

Kuna ENTJ tüüp võib tõusta kiiresti juhtimisredelil, ta üsna peatselt saab oma alluvusse teisi inimesi, võimalik et ka inimgruppe. Reeglina liidriroll on tema jaoks loomulik ning ta meeleldi käsundab ja esineb publiku ees. Kuid ümbritsevatel inimestel võib tekkida mulje, et ta liiga armastab käsundada. 

Kui ENTJ tüübilt küsitakse arvamust, siis tema vastuses esineb loogika. Kui vastus pole loogiline, siis pole see tema jaoks mingi vastus. Inimestele, kes on harjunud vastama emotsionaalselt ning ebaloogiliselt ENTJ tüüp tavaliselt tähelepanu ei osuta. Kui aga kõnes esineb lisaks emotsioonidele ka mõnel määral loogikat, siis ENTJ tüüp osutub nii mõistvaks, kui ka kaasatundvaks. 

Oma loomult sõltumatu ENTJ tüüp püüab kõike planeerida ning toimida teadvustatult, kontrollides mida ta teeb ja millal teeb. Rahumeelsetel, tundlikel ning vähem organiseeritutel inimestel võib tekkida mulje, et ENTJ tüüp surub neile jõuga peale oma tahet, seepärast nende inimeste suhtes ENTJ tüüp peaks käituma pehmemalt. 

ENTJ tüüpi mehed on paremini tajutavad ümbritsevate inimeste poolt, kui naised. Kodus nii ENTJ tüüpi mehed, kui ka naised ootavad oma teistelt pereliikmetelt organiseeritust ning kohusetunnet. Kui pereelu ning olme on liialt sidunud ENTJ tüüpi suurte nõudmistega, siis on ta ärritatud, kuna see tüüp vajab nišši loomingulisteks algatusteks. 

 

INTJ

Introvert - Intuitiivne - Mõtlejatüüp - Otsustajatüüp 

INTJ tüüp on loominguline, kaldub kõigele uuele ning eesrindlikule, tal alati leidub väljatöötamisel mingi uus projekt. Isegi siis, kui asjad kulgevad siledalt, on INTJ tüüp harva täielikult rahul ning kindlasti leiab viisi, kuidas täiustada projekt ning parandada situatsioon. Esimesel võimalusel püüab rakendada oma plaanid ellu. 

Tööl INTJ tüüp võib olla uuendajana, kes on võimeline ette näha tulevikku ning planeerida seda. Võimsaks stiimuliks seda tüüpi inimesele on tema soov muuta ning täiustada töö kõikidel tasanditel. Selline stiimul põhineb suurepärastele organiseerimisvõimetele, mis võimaldab INTJ tüübil teostada toiminguid algusest lõpuni. Kõiksugused triviaalsused, pere ning maised küsimused INTJ tüübile huvi ei paku, ning avalike ürituste raames pole tal reeglina midagi sõnata. Ümbritsevad inimesed võivad mõista seda kui eemaletõrjuvat ning ebaviisakat käitumist. Kuid INTJ tüüp on ükskõikne vaid argielu pisidetailidesse, kus sõna võttes võib ta, näiteks, pakkuda välja midagi originaalset elu parandamiseks, kusjuures tõenäoline, et ümbritsevad inimesed peavad seda ideed rumalaks ja veidraks. Põhjuseks võib olla see, et nad ei suuda jälgida INTJ tüübi mõttearengu originaalsust. 

Paljud INTJ tüübi mõtted jäävadki väljaöelduks tagasihoidlikkuse tõttu ning tema loominguline protsess on alati seesmine. Tema jaoks on tähtis ratsionaalsus ja kõik, mille kallal töötab INTJ tüüp, põhineb loogikale, isegi meelelahutused ning mängud. Kui miski tundub olevat loogiline, ning INTJ tüüp teadvustab, et see võib olla ka realiseeritud, siis seda tüüpi inimene annab oma parimat selle idee teostuse nimel. 

Peamiselt sõltumatu inimene, INTJ tüüp rahulikult liigub oma teed, luues süsteeme, mis baseeruvad klassifitseerimisel ja deduktsioonil ning reeglina võimeline demonstreerima mida ta väärt on. Kuigi ta eelistab juurutada omaenda ideid, omab ka vaistu teiste inimeste ideede suhtes. Tajudes uut ideed, ta võib seda pakkuda, esitades lihtsalt ja arusadavalt. 

Tööl INTJ tüüp on tavaliselt väärtustatud, kuna seda tüüpi inimesi on vähe ning ta võib töötada väga erinevatel aladel kus on tegemist perspektiivse planeerimisega. INTJ tüüp on sageli kriitiliselt meelestatud ning kangekaelne. Tal on hea kokkusobivus arvutiga ning võib luua uusi süsteeme. 

Kui INTJ tüübil on Intuiidist partner, siis viimane tavaliselt jagab tema ideed ja mõtted. Kuid praktilisema meelega partner võib mitte mõista INTJ tüüpi, kuigi annab talle nõu, kas tema ideed on teostatavad või mitte praktilises plaanis.

 

ENTP

Ekstravert - Intuitiivne - Mõtlejatüüp - Kohanejatüüp 

ENTP tüüp osaleb rohkearvulistes tegevustes ning tal on rohkesti huve ning projekte realiseerimisprotsessis. Ta on lõpmatute ideede allikas ning seda tüüpi inimene ilmutab uuemeelsust lausa kõiges, millega kokku puutub. Ideed tekkivad tal mistahes hetkel ning on pidevalt hõivatud nende üle mõtisklemisega. ENTP tüüp pidevalt algatab uusi ja uusi projekte ning nende väljaarendamise käigus algne idee muutub uue saabuva informatsiooni mõjul. 

Teised, eriti Otsustajatüüpi inimesed, võivad aegajalt pidada sellist käitumist hirmuäratavaks. On nagu alustatud mingi toiming, kuid ENTP tüüp pakub uue alustamist, kuna tema mõtted muutusid juba teistsugusteks. Ta on erakordselt leidlik, tema mõtte liigub niivõrd kiiresti, et vaid vähesed suudavad sellega sammu pidada. 

ENTP tüüp esitab meisterlikult oma ideid ning võib pehmeks rääkida ümbritsevaid inimesi nii, et nad entusiasmiga võtavad neid vastu. Kuid ENTP tüübil pole aegajalt ettekujutust, kas pakutav idee on praktiliselt teostatav või mitte ning selle realiseerimist ta eelistab üle kanda teiste inimeste õlgadele. Niipea kui idee on jõudnud realiseerimiseni, mis tähendab, et tuleks nüüd tegeleda pisiargiprobleemidega, ENTP tüüp kaotab huvi selle vastu, või teda haarab uus idee. Kui algse ideega hakkab keegi tegelema, siis on lootus, et asi jõuab lõpule, vastasel juhul sureb see välja tähelepanu puudumise tõttu. Kuna iga projekti praktiline realiseerimine eeldab pidevat süstemaatilist tähelepanu pisidetailide suhtes, kaob see ENTP tüübi vaateväljast ning seega  paljud tema suurepärased ideed kaovad unustusse. Kuid seda tüüpi inimene suurepäraselt ilmutab end, kui on vajalik esitada mõni julge ja mittestandardne projekt. 

Kui kodus või tööl ENTP tüüp on sunnitud teostama rutiinseid korduvaid protseduure, siis võib ta enesele teadvustamata laskuda meeleheitesse ning depressiooni. Oma elus ENTP tüüp vajab pidevalt väljakutseid ning mitmekesisust, et tal oleks üheaedselt mitmeid toiminguid. Teiste tüüpide inimesed võivad seda mitte mõista ning pidada ENTP tüüpi inimest ebakohusetundlikuks ning pillavaks.  

Tööl, avalikel üritustel ENTP tüüp on lõbus ja meeldiv vestluskaaslane tänu oma suhtlemisaktiivsusele ning pidevalt heale tujule. Tänu oma loogilisusele, võib ta tõestada mistahes seisukohta, mis on parajasti kõne all. Keegi ei suuda vastu seista tema argumentatsioonile. 

ENTP tüüpi inimest vaevalt saab pidada korra ja organiseerivuse eeskujuks, kuid ta loob elavat atmosfääri teistele pereliikmetele. ENTP tüüp, vaatamata huvide puudumisele olmepisiasjade suhtes, oskab hästi innustada teisi inimesi koostööks. Seda tüüpi lapsevanem on alati täis ideid järeltulijate vaimse arengu suhtes, seepärast tema laste elu pole kunagi igav. ENTP tüübil on samuti talent kõikvõimalike abivahendite konstrueerimisel.

 

INTP

Introvert - Intuitiivne - Mõtlejatüüp - Kohanejatüüp 

INTP tüübi seisukohad on alati loogilised ja ratsionaalsed ning tavaliselt tekkib mulje, et intellektuaalselt ta ületab ümbritsevaid inimesi. Selle põhjuseks on see, et ta suudab koheselt tajuda informatsioonivoogust seda, mis puudutab käsitlevat küsimust, elimineerides seda, mis asjasse ei puutu. INTP tüüp osutub sageli sammujagu ees ümbritsevatest inimestest, kes ei jõua pidada sammu tema keerukatele põhjendustele. 

Tajudes uut informatsiooni, või ideed, INTP tüüp otsekoheselt kohaneb sellega. Tema esialgsed mõtted ning otsused muutuvad niivõrd, et nad vastaksid uutele andmetele. Teeb ta seda meeleldi, õigustades sellega, et kõik elus muutub ja laieneb. Tavaliselt vaatleb probleeme hinnates nende vastavust situatsioonile, kui miskit arenevad, mitte aga püsimajäänud olude kogumit. 

Kuid ideede rakendamine ellu on juba teine küsimus, kuna need võivad olla kauged reaalsusest või lihtsalt ebapraktilised. Tõenäosus, et INTP tüüp suudab viia oma ideed praktilise teostuseni, on väike, kuna tema mõtte juba ruttab järgmise idee suunas. Seega teised inimesed, kes on suutnud õigeaegselt tabada INTP tüübi poolt varem pakutuid ideid, võivad sageli omistada endale esmaavastajate loorbereid. 

Kuna INTP tüüp elab peamiselt abstraktsete mõtete ning ideede maailmas, siis ta võib paista inimestena, kes on süvenenud iseendasse, eemalehoituna ning ekstsentrilistena. Ta on sageli aktiivne lugeja, kes neelab raamat raamatu järele. Sageli ümbritsevatel inimestel tekib küsimus, et kas ta üldse külastab aegajalt reaalset maailma? INTP tüüp laseb reaalsel maailmal kogu oma pisidetailidega endast mööda minna, elades omaenese teoreetilises maailmas. 

Tööd, kus avaneksid INTP tüübi paremad küljed on raske leida. Kõige sagedamini INTP tüüp ilmutab end uuringutes, alal, kus ta võib alatasa lisada uut informatsiooni oma leidudele. Ranget distsipliini ning tähelepanu detailidesse nõudev töö pole tema jaoks ning vaevalt, et ta saab seal edukas olla. Mistahes töö peab INTP tüübile võimaldama hoidma kontrolli all absoluutselt kõik, mis on sellega seotud, sealjuures kohene kontrollitulemus pole oluline. Traditsiooniliselt INTP tüüpi mehed on paremini mõistetavad, kui sama tüüpi naised, kellele võidakse vaadata kui nonkonformistile.  

Perekonnas INTP tüüp kipub kodusest ning seltsielust kõrvale hoiduma, erinevalt ESFJ tüübist, kes on talle vastandtüüp. Kuid INTP tüüpiga on ümbritsevate inimestele tavaliselt kerge ning ta meeleldi võimaldab kodusele elule sujuvalt kõrvuti kulgeda, laskmata end häirida korralagedusest ning regulaarse toitumise puudumisest, mis tema kodus võib esineda. Pidevalt ning metoodiliselt kontrollida kodust elu seda tüüpi inimesele ei meeldi. Lisaks, INTP tüüp ei näe selles vajadust. Kui perekonnas on lapsed, siis INTP tüübile meeldiks kui nad arendaksid pigem oma vaimsust, mitte aga oskusi ning püüab seda neile igati võimaldada.

 

ESTJ

Ekstravert - Sensoorne - Mõtlejatüüp - Otsustajatüüp 

ESTJ tüüp on maine inimene, kes tugevalt seisab maapeal ning seega ääretult praktiline. Ta on alati kursis sellega mis toimub maailmas tema ümber, osaliselt juba seetõttu, et on ise kõike toimuva keskel. Ta on otsekohene ja avameelne ning inimestele on alati teada tema seisukohad. Teenistuses ESTJ tüüp loodab, et ümbritsevad inimesed töötavad kindlalt ja produktiivselt. Sellel tüübil on kõrgendatud nõuded ning ta ootab neile vastavust ka ümbritsevatelt inimestelt. 

ESTJ tüüp peab kasulikeks vaid neid ideid ning teooriaid, mis tema arvates on teostatavad praktikas. Kui tema tunnetab, et ettepaneku tulemusena võib olla kasulik lõppresultaat, siis ta seda ka toetab. Vastasel juhul selle idee ta lükkab ümber kui teostamatu. 

ESTJ tüübi suhtlemisaldis natuur võimaldab tal mistahes asjalike ja kohalike uudiste ning kõneluste kaudu olla kõigega "kursis". Inimesed peavad ESTJ tüüpi informatsioonikaevuks, sest tal on alati ning koheselt esitada massiliselt asjasse puutuvaid fakte. Sellega ta paistab välja teiste inimeste seas, andes teateid sujuvalt, kogelemata ning asjatundlikkusega. 

ESTJ tüüp on tavaliselt pedantne ning otsustusvõimeline inimene ning soov viia toiminguid lõppuni reeglina viib ta edule kommertstegevuses. Ta töötab hästi rahanduses ning ärialadel, sageli teenib suurt raha ning mõistlikult seda paigutab. Juhtivtöötajana selline inimene enamasti jõuab kaugele karjääriredelil, saavutades kõrget kohta, kuna on suuteline teostama suure töö selleks ettenähtud aja jooksul ning organiseerima töö alluvatega, olles hea ning range administreerija. Inimesed teavad, et kõik nende toimingud saavad olema viidud lõpuni. 

Elu ESTJ tüüpi inimesele on suhteliselt selge ja lihtne asi ning ta ise on lihtsameelne ja avameelne. Esoteerilised doktriinid ning kontseptuaalsed teooriad tekitavad tal hämmeldust ning ta tunneb end seal nagu mitte "oma taldrikus". Teiste tüüpide inimesed, kes on keerulisemad ja idealistlikumad, võivad pidada ESTJ tüüpi inimest kergelt rumalana. Inimeste tunded asuvad ESTJ tüüpi inimesel teisel plaanil, sõltumata sellest, kas on tegemist tööga või koduga. Mistahes komiteedes ESTJ tüüp asub tõenäoliselt esimehe toolis ning inimesed nõustuvad sellega, et ta on grupiliider. Vastutustundetud inimesed seda tüüpi esindajaga koos kaua tööta ei saa, kuna tal jääb puudu kannatust nendega tegeleda. 

Kodus ESTJ tüüp esineb suhtlemisaktiivse ning stabiilse partneri või lastevanema rollis. Kõik pereliikmed teavad täpselt mida temalt võib oodata. ESTJ tüübile meeldib, et kodus alati valitseks kord, kõik oleks organiseeritud ning teised pereliikmed oleksid samasugused nagu tema. Piirkonnas, kus elab ESTJ tüüp, ta tavaliselt osaleb kohalikes algatustes ning alati mängib neis aktiivset rolli.

 

ISTJ

Introvert - Sensoorne - Mõtlejatüüp - Otsustajatüüp 

ISTJ tüüpi inimest kohtab sageli sellistel erialadel, nagu pangandus, kindlustus, jurisprudents ning raamatupidamine. Need alad nõuavad inimeselt iseseisvust, loogilisust, informatsiooni täpset ning detailset töötlemisvõimet ning suutlikust pidada kinni rutiinsest korrast. ISTJ tüüp domineerib paljudes kaitsejõudude allüksustes ning hästi kohaneb korrastatud reglementeeritud eluviisiga. Ta on ka selgrooks paljudele traditsioonilistele riiklikele institutsioonidele. Töös rahulik, alati teab oma kohustusi ning täidab neid. Temast on hea tööandja. Teised inimesed võivad mitte piisavalt tunnustada ning alahinnata ISTJ tüüpi, kuna see inimene võib tunduda neile lihtsameelsena ning igavana. ISTJ tüüp meeleldi kulutab aega pisiasjadele, milleks teistel inimestel puudub kannatus. Kõrge südametunnistusega, nokitsev ISTJ tüüp keskendunult ning täpsusega kontrollib fakte. Enamik osa elust ISTJ tüüp tegeleb just nimelt selle tööga, eriti siis, kui tunneb vastutust oma töö eest. Näha välja vastutust tundva inimesena, see on üks ISTJ tüübi prioriteete. 

Seda tüüpi inimene elab sisemise kontsentreerituse seisundis ning tavaliselt on ametis sammude läbimõtlemisega, mis on vajalikud püstitatud ülesande täitmiseks. Kui ta on veendunud oma õigsuses, siis miski ei kõiguta tema tegevust. Kui ISTJ tüüp on sunnitud avalikult esinema, siis teeb ta seda raskendatult, sundides end kõnelema. Ümbritsevatele inimestele ISTJ tüüp tundub vahest olema kätesaamatu, kuna ta pole reeglina suhtlemisaktiivne. Kuid tavaliselt inimesed saavad kiiresti aru, et seda tüüpi inimene on kindel ning temale võib loota. Informatsiooni ümbritsevast maailmast ISTJ tüüp hangib tavaliselt ajalehtedest, mida loeb esimesest kuni viimse veerguni, samuti televisioonist, raadiost ning internetist. 

Avalikel üritustel ISTJ tüüp seltskonnahing ei ole, see on omane pigem tema vastandile ENFP tüübile. Ideed, meelelahutuslikud perspektiivid erilist rolli ISTJ tüübi puhul ei mängi. Kui küsitleda teda tööd või huviala puutuvatest üksikasjadest, väljastab massiliselt tõepärast informatsiooni iidsetest aegadest kuni tänapäevani. Mõnede teiste tüüpide esindajad võimalikult ei näe vajadust faktide kogumises omavahel seostumata üksikasjadest, kuid ISTJ tüüp kogub selliseid fakte. Kuuldes või lugedes neist, jätab ta neid fakte meelde. 

Töötab ISTJ tüüp tavaliselt regulaarse kava järgi. Rutiin on tema elu tähtis koostisosa. Vaba aega veedab ta traditsioonilistes klubides ning gruppides. Esoteerilised grupid vaevalt et huvitavad ISTJ tüüpi. 

ISTJ tüüpi naine on tavaliselt rahul traditsiooniliste naise ja ema rollidega, kuid võib tunda end maha jäätuna ning tarbetuna keskeas, kui lapsel lahkuvad kodust. Selline naine väiksema tõenäosusega väljub maailma, et jätta oma jälg. ISTJ tüüp on perekonna stabiilne liige, millele võib loota.

 

ESFJ

Ekstravert - Sensoorne - Tundetüüp - Otsustajatüüp 

ESFJ tüüpi inimene on soojahingeline, suhtlemisaktiivne, maine ning hästi organiseeritud, meeldiv teistele inimestele. Tal on loomulik suhtlemine erilises maneeris. Inimesed tunnetavad, et nad pole ükskõiksed seda tüüpi inimesele, milles see poleks ka avaldunud. Ta aitab mantli seljast maha võtta majja sisenemisel, valmistab erilise retsepti järgi toidurooga, huvitub elukäigu järele, või süveneb igapäevastesse probleemidesse. Naised on rahul oma perenaiserolliga kodus, sageli püüavad seda laiendada, püüdes hoida perekonda koos, kiirustades koju peale pikemaajalist väljasviibimist. Mehed on tavaliselt hoolitsevad lastevanemad. 

ESFJ tüüp on väga suhtlemisaktiivne ning jutukas. Tal on millest rääkida perekonnaelu pisiasjadest ning klatšida kontoris. Kui ESFJ tüüpi naisel puuduvad lapsed, siis elab ta seda eriti sügavalt üle. 

Enamik inimestele meeldib ESFJ tüüp ja nad on soojalt suhtuvad temasse. Kuigi ESFJ tüüp jätkab oma haridusteed, tema tegelik kutsumus on praktiliselt teenida inimesi. Ta eelistab valida sellist elukutset milles esineb see komponent. Tavaliselt ta valib endale ametit, mis on seotud hoolekandega inimeste eest, õppetööga või tööga portjeena. Teiste sõnadega, mistahes ametit, mis on seotud praktilise abiga inimesele. Temast saab suurepärane müüja, kuna lisab isikupärasust müügiprotsessi. 

ESFJ tüüp on sageli mõne kohaliku komitee liige, kus teda peetakse heasoovlikuna ja aktiivsena. Nii kodus kui ka tööl ta võib olla alahinnatud, kuna ümbritsevad inimesed sageli tajuvad tema voorusi kui iseenesestmõistetavateks. Kuna ESFJ tüüp on alati heas tujus, heasoovlik ning hoolitsev, inimesed võivad unustada, et selliseid omadusi tuleks väärtustada. ESFJ tüüp vajab oma tegevuse väärtustamist, saavutades seda, jätkab endiselt kõike toetama ning kõikide eest hoolt kandma. Just selles peitub ESFJ tüübi inimeste elumõtte ning teda vähe huvitavad keerulised teooriad, mis on peavaluallikas, näiteks, INTP tüüpi inimesele, kes on ESFJ tüübile vastand. ESFJ tüüpi naised tavaliselt arvavad, et abstraktne mõtlemine on meeste pärusmaa.  

ESFJ tüüpi pereliige tuletab alatasa kõikidele meelde vastuvõtuaegadest, kohtumistest ning toimingute kavadest, sageli eskortides teisi, et nad jõuaksid õigeaegselt. Pereelu on täidetud koduste töödega ning pereasjadega. Hiljem sellest tegevusest põnevusega räägib edasi sõpradele, sealjuures, igast sündmusest peensuseni. Sageli ESFJ tüüpi inimese perest räägitakse kui ühtsest ja suurepärasest, võimalikult seepärast, et ESFJ tüüp hoiab kokku kõiki pereliikmeid ning jälgib neid. 

Elu alternatiivsed stiilid ESFJ tüübi puhul pole kombes, sest ta kalduvad arvama, et teine elustiil ohustab tema harjumuspärasust.

 

ISFJ

Introvert - Sensoorne - Tundeinimene - Otsustajatüüp 

Rahulik, tõsine, usin, töökas, - nii võib iseloomustada ISFJ tüüpi inimest. Seda tüüpi inimene on harva juhtival positsioonil ning ümbritsevad inimesed harva õiglaselt väärtustavad tema tööd, tavaliselt lihtsalt seetõttu, et ei kujuta enesele ette tema panust. ISFJ tüüp aitab sageli teisi, jäädes ise tahaplaanile. 

ISFJ tüüp võib töötada hulk aastaid ühes ja samas organisatsioonis, rahulikult ning kannatlikult tehes tööd, mis paljude teiste tüüpide esindajate jaoks tunduks igavana. ISFJ meeldib, et tema töö oleks seotud inimeste teenindamisega. Kui ta tegeleb raamatupidamisega, pangandusega või kindlustusalaga, siis meeleldi kontakteerub inimestega. ISFJ tüüpi naisi paelub meditsiiniõe, kasvataja, sekretäri, ettekandja ning administratiivne töö meditsiinis. Oma tööd ta teostab tähelepanelikult, hoolikalt ning täpselt. 

ISFJ tüüp ei vaja kuulsust ega tuntust, kuid seda tüüpi inimese panus peab olema tunnustatud ja õiglaselt väärtustatud. Ta ei taotle liidrirolli, ei püüa parandada maailma, ja kui on sunnitud kamandama, siis tunneb end mitte eriti mugavalt, kuna seda tüüpi inimesel on raskusi ülemuse rolliga. Seda võib juhtuda, kui ISFJ tüüp edutakse tööl. Olles täiesti rahul alluva rolliga, ta võib juhi rolliga mitte toime tulla, kuna seda tüüpi inimesel on raskusi käsundamisega. Ümbritsevaid inimesi võib see viia segadusse, nad ootavad juhilt teistsugust käitumist. 

Lapsena ISFJ tüüp on tavaliselt tõsine ja sõnakuulelik, võib öelda, et eeskujulik. Lapsevanemana ISFJ tüüp peab kinni traditsioonidest, õpetab oma lastele praktilisi asju ning elureegleid. Inimesed võivad tunnetada  ISFJ tüüpi sageli asendamatuna, andes talle tööd, millest teised tavaliselt keelduvad. ISFJ tüüp kaldub võtma enda kanda suuremat koormust kui võib ise taluda, tunnetades alati, et see on tema kohus. Sageli selle inimese ülemäärast pingutust lihtsalt ei märgata. 

Vaevalt, et ISFJ tüübilt võib oodata midagi dramaatilist, üldist tähelepanu äratavat. Tema elu reeglina kulgeb rahulikult. Seda tüüpi inimene on vaoshoitud, ei meeldi liialt lobiseda sellest millega tegeleb ning on üsna usaldav. Sellised omadused, nagu leidlikkus, süttiv mõtteteravus ning kiire kohanemisvõime pole talle omased, neid ilmutab tema vastand, nagu ENTP tüüp. Partnerina ISFJ tüüp on truu ning sõltuv, kuid mitte kiirustav. ISFJ tüüp ei suuda koheselt pakkuda välja idee kuidas tulla välja ootamatult kujunenud olukorrast. Kui sellisele inimesele sattub ettearvamatu ning muutlik partner, siis ISFJ tüüp meeleldi loob paarile püsiva elu praktilise aluse. Kui lapsed jätavad maha kodu, mittetöötav ISFJ tüüpi naine tunnetab end mahajäänuna, kuna ta on end tervenisti pühendanud hoolitsemisele kodu ja laste eest. 

Peale laste lahkumist kodust, tal hakkab prevaleerima oma mittevajalikkuse tunne. Abielulahutuse puhul nii seda tüüpi mees kui ka naine elab partneri kaotust vaga teravalt üle, sealjuures kannatused süvenevad veel abikaasa rolli kaotusega.                               

ISFJ tüüp on suuteline teostama rohkesti pisitöid lühikese aja vältel, kui teda keegi et katkesta või ei takista, siis ta hästi käsitleb oma aega.

 

ESTP

Ekstravert - Sensoorne - Mõtlejatüüp - Kohanejatüüp 

Inimesed tavaliselt märkavad ESTP tüüpi inimesi, kuna tal on alati mistahes koosviibimise keskel, tal on reeglina tagavaraks eriline lugu. ta oskavad jutustada dramaatilisi ning huvitavaid juhtumeid nii omaenda, nii ka kellegi teise elust ning püüab oma elu teha seiklusrikkaks ning mitmekesiseks. Rutiin ja kodusus igapäevases elus muutub kiiresti igavaks ESTP tüüpi inimesele ning ta varsti leiab viisi sellest kõrvale hiilida. Mehele see õnnestub kergemini, kuna tal on võimalus luua vaheldus töö ning reisimiste kaudu, mis on talle väga meeltmööda. ESTP tüüp vajab aktiivsust.                              

Kui töö nõuab rohkeid ning sagedasi kordamisi, ESTP tüübil langeb meeleolu ning sel juhul tal on vaja teha vabal ajal midagi ootamatut. Meeldib teha midagi praktilist. Soovi puhul ESTP tüüp teeb hästi käsitööd, meeldib joonistada realistlikus stiilis, tegeleda skulptuuriga või puulõikega ning nautida tööd tööriistakomplektiga. ESTP tüüp võib olla musikaalne, ja kui ta oskab mängida muusikainstrumendil, siis meeldib tegeleb muusikaga ansamblis. Armastab sportida. 

Filosoofia ja psühholoogia seda tüüpi inimest ei huvita. Ideed ja teooriad kuuluvad kategooriasse, mis teda ei köida. Talle pakub rohkem huvi konkreetne ning reaalne ümbritsev maailm. Just hetkemaailm äratab ESTP tüübi tähelepanu. ESTP tüüp elab hetkes, mille muutmisega muutub ka tema reaktsioon sellele. Teiste tüüpide inimestele  võib ta tunduda muutlikuna, võimalik isegi ebakindlana, kuid tema käitumine on vaid tundlikkuse tagajärg pisimuutustele elus. 

Vaevalt, et ESTP tüüpi võib kohata enesetäiendamise gruppides, kuna omaenese sisemaailm teda ei huvita. Ta kahtlustavalt suhtub esoteerilistesse harrastusse, hingemaailma, võimalikult et eriti mõistmata mis see hingemaailm on. 

Olles üsna jutukas, ESTP tüüp avalikel üritustel otsib pigem toiminguid ning tal pole kalduvust "hingelisteks" kõnelusteks. Maine, viibides tervenisti hetkelises reaalsuses, ESTP tüüp toetub oma otsustes faktidele, otsuseid võtab vastu kergelt, loogiliselt ning kainelt, vaadeldes kõikvõimalike variante. Kui seda tüüpi inimene alustab tegevust, siis uurib selle teostamise kõikvõimalikke teid ja ei tunne muret, kui mõned variandid liiva jooksevad. Selle tõttu ESTP tüüp on alati tegevuses, energiliselt midagi taotleb, sageli reisib selleks, kauaks peatumata ühes kohas. ESTP tüüpi mehel isegi tänapäevases maailmas on kergem pidada sellist eluviisi, kui samatüüpi naisel. ESTP tüüpi naine, kes tegutseb vaid kodus ning traditsioonilises naise või ema rollis, pole sellise eluga tavaliselt rahul, kuna puudub mitmekesisus ning teravus. 

Tundlikud inimesed tunnetavad raskusi tihedalt suheldes ESTP tüübiga ning lähisuhe pikaajaline toime võib isegi kurnata neid. Mida rohkem nad haaratud sedalaadi suhtega, nii füüsiliselt, kui ka emotsionaalselt, seda enam püüavad nad eralduda. Kuid igapäevaselt tekkivad juhuslikud sõbrunemised ning seltskond on ESTP tüübile meeltmööda. Ta võib kergesti sõbruneda ning on alati sõbralik. Partnerina seda tüüpi inimene võib erutada ja olla ettearvamatu, kuid ta toob suhetesse tugevat realismitunnet. Argipäevased pereelu pisiasjad ei köida ESTP tüüpi ning tema pidev püüd uudsuse poole võib tähendada, et ta  võib ignoreerida perekonnaelu.

Elu jooksul ESTP tüüp tavaliselt vahetab mitmeid tööalasid, kasutades oma talente paljudes suundades. Sageli ta sõbruneb töö kaudu. ESTP tüüp armastavad tööd, mis on seotud ettevõtlikkusega, ta suurepäraselt peab läbirääkimisi. Seda tüüpi inimeste ?"nina on alati pärituult" ning uued võimalused teda erutavad. Masinad, kõik mehaaniline ning kõik, mis on seotud transpordiga, - laevad, lennukid, autod, köidavad ESTP tüüpi, kuna kõik see liigub ja vajab juhtimist. Kui äri on pankroti lävel, et seda taastada, on vajalik ESTP tüüpi inimene. Seda tüüpi inimene on suurepärane kandidatuur uue asja arendamiseks, aga kui see on käiku lastud, siis ESTP tüüp võib viia seda krahhini, kuna nad ei osuta enam sellele piisavalt tähelepanu.

 

ISTP

Introvert - Sensoorne - Mõtlejatüüp - Kohanejatüüp 

ISTP tüüp on tavaliselt vähejutukas, kuna sõnadele eelistab tegusid, kuid hästi orienteerub ümbritseva maailma praktilises reaalsuses. ISTP tüüp on tähelepanelik, märkab pisemaidki üksikasju, mis on väga tähtis omadus asjalikkus maailmas. Kui tekivad võimalused, ISTP tüüp koheselt märkab neid ning tavaliselt teab, kuidas antud hetkel tuleb asjale kallale asuda ning alustada toiminguid. Ta ei kuluta vajaduse puudumisel asjatult energiat toimingutele. Kuna seda tüüpi inimene harva lobiseb niisama või klatšib, ümbritsevad inimesed tavaliselt ei teadvusta, kuivõrd läbitungiv ning informeeritud ta on.  

ISTP tüübi võimed praktilisteks töödeks ulatuvad ka mõistmisele ja oskusele käsitleda mehhaanilisi seadmeid, masinaid ja tööpinke, autod ja mistahes transpordivahendeid. Sellisele inimesele piisab vaid näha masinat, et mõista, kuidas see töötab. Ta sageli kasutab sedalaadi talente. Võimalus lahti võtta masin, mõista kuidas see töötab, remontida ning kasutada seda rahuldab ISTP tüübi praktilise töö vajadust oma kätega. Mistahes töö, kus on vajalikud osavad käed, või töö mehhanismidega ning tööriistadega sobib ISTP tüübi jaoks. Rahuldust sellega võib tagada lennuki või auto juhtimine. Kuid selle tüübi lapsevanemad ning õpetajad võivad sattuta meeleheitesse, kuna tal puudub kalduvus akadeemiliseks õppetööks. 

Realism ja maisus annavad seda tüüpi inimestele kindlust ja turvatunnet igapäevases elus. Seega ISTP tüübi meeleolu võib kadestada mistahes teise tüübi inimene. Kui töö erutab ISTP tüüpi ning annab vajalikku mitmekesisuse, siis ta on õnnelik. Siis ta võib töötada järjest palju tunde suure innuga ning kannatlikkusega, isegi mittekomfortsetes tingimustes. Kui aga seda tüüpi inimene on seotud tavalise, traditsioonilisega või formaalse tööga, siis ISTP tüüp üsna varsti hakkab tundma igavust, võib luua draama või kriisi, et vaid tekitada "soos tormilaineid". Töö peab eeldama ISTP tüübilt meisterlikkust, täpsust ümbritseva keskkonna muutumisel. Tõusud ja langused äris ning kommertstegevuses kunagi ei häiri ISTP tüüpi, ta kergesti kohaneb nendega tänu oma teravale tajule ning kiirele mõistusele. 

Rahulik elu pole tema jaoks, traditsiooniliselt rutiinne töö peab olema kasvõi millegagi kompenseeritud vabal ajal. Vahetu taju, impulsiivsus ning tegude vabadus on vaga tähtsad asjad ISTP tüübile, mis teist tüüpi inimesele võib hoopis muret tekitada.

Kuigi ISTP tüüp võib olla seotud partneriga kodus või tööl, ta pigem hoiab seda seotust minimaalsel tasandil, kuna kõige enam ta vajab vabadust. Kuna ISTP tüüp koheselt tajub pisemadki muutusi, mis toimuvad päevast päeva, siis ta eelistab jääda vabana. See võimaldab ISTP tüübil võtta vastu otsuseid situatsiooni arenemisel. 

ISTP tüüpi mehe iseloomu võtab avalikkus paremini vastu kui sama tüüpi naise. Naise integreerumisel ühiskonda võimaldab tal töötada kunstnikuna, dekoraatorina, ehitustööstuses ning isegi teenida armees.

 

ESFP

Ekstravert - Sensoorne - Tundetüüp - Kohanejatüüp 

ESFP tüüp on reeglina populaarne, inimesed meeleldi viibivad tema seltsis. Sõbralik kõikidega, isegi täiesti võõraste inimestega. ESFP tüüp on jutukas ning võib pehmeks rääkida keda tahes. Nii kodus, kui ka tööl tal on alati hulgaliselt projekte üheaegselt ning ta kergesti lülitub ühelt teisele. 

Teooria ja analüüs köidab teda vähe, kuna ta eelistavad olla sündmuste keerises, aktiivsete toimingute keskel, aga mitte mõelda neist. tal võib olla mitu praktilist asja korraga tänu talendile lülitada vajadusel oma tähelepanu ümber ühest ülesandest teisele. 

Kodus ESFP tüüp võib alustada mitu asja korraga, lõpetama neist ühtegi. Toimingud tööriistadega köidavad ESFP tüüpi, kuid ta võib neid poolepeal maha jätta, kui tema tähelepanu äratab miski muu. Lõpetamata toimingud reeglina ei häiri ESFP tüüpi, kuna teda rahuldab protsess ise, kuid selline lähenemine võib ärritada, näiteks, Otsustajatüüpi partnerit, kes leiab, et iga tegevus peab olema viidud lõpuni. ESFP tüüp on alati külalislahke, kuigi kodus võib valitseda täielik korralagedus, tema loob heasoovliku ning südamliku õhkkonna, kostitades maitsvat toiti ning lõbustades huvitava vestlusega. ESFP tüübi riietus on sageli ergas ning ülimoodne ning võib julgelt arutada tegumoodidest, kuidas ja millised riietuselemendid omavahel sobivad. ESFP tüüp eelistab mitte jätta nägemisväljast ning püüab haarata korraga hulk toiminguid lühikese aja jooksul. Kuna ta hästi kohaneb ning on edukas paljudel tegevusaladel, pidevalt lülitudes ümber ühest tegevusest teisele, siis tema partneritel ning lastel võib tekkida soov veidi rahulikuma elu järele. 

ESFP tüüp võib harrastada üheaegselt mitu spordiala, temast võib saada hea treener, kuna ta on üsna tundlik oma hooldealuste kiiresti muutuvatele soovidele.  Kehalise kasvatuse õpetamine koolis samuti hästi õnnestub seda tüüpi inimestele, ta tavaliselt püüab järgjärgult mitmekesistada tunnid, ning seepärast õpilased meeleldi külastavad grupitreeninguid, mida ta juhendab. 

Oma loomult ESFP tüüp on heasüdamlik inimene. Mõni võib olla loomupärane koomik ning kasutab oma talenti oma elukutses. Kui töö vajab pidevat reisimist, ta meeleldi reisib ning vestleb inimestega, keda enam iialgi ei näe. Tavaliselt naeratav ESFP tüüpi inimene võib tõsta tuju ka ümbritsevatel. See on väga kasulik sellistel tegevusaladel, mis on seotud laste ja inimeste hooldusega. Kuigi see  inimene raskustega talub otsest kontakti murega ning kurbusega. Ta teeb kõik mis temast sõltub kriisi momendil. 

Rutiinne päevaplaan ning reeglid rõhuvad ESFP tüüpi niivõrd tugevalt, kuivõrd ta ise soovib reageerida neile oma tegevuse antud hetkel. ESFP tüüp kaldub toimima, mõtlemata sellest mida teeb. Talle meeldib töötada avalike suhete osakondades, temast võib sada väga head müüja, eriti neil juhtudel, kui ta tegeleb mistahes  praktiliste abivahendite müümisega või teenuste osutamisega. Äris ja kaubanduses seda tüüpi inimene õitseb, täpselt teades, mida on vaja öelda iga antud hetk. ESFP tüübile meeldib ka teater, kuna teda köidavad erutavad kired ja draama.

 

ISFP

Introvert - Sensoorne - Tundetüüp - Kohanejatüüp 

ISFP tüüpi inimest sageli ei mõisteta lõpuni, kuna ta on rahulik, pehmeloomuline ning tagasihoidlik, harva kõneleb rõhutavalt. Ta on tähelepanelik, märkab detaile mistahes antud hetkel, kuid ei suuda valjult kõneleda sellest, mida on märganud. Ta elab hetkes ning kui ISFP tüüp naudib toimingut antud hetkel, teda on raske sundida minna üle teise toimingu juurde. Teistele võib tunduda, et seda tüüpi inimesel elus puudub määratlus, kuid faktiliselt ta väga hästi teadvustab iseennast ning ümbritsevat maailma. 

Loomulik suhetes lastega ja loomadega, ISFP tüübile väga meeldivad loodus ja maa. Tema lipukirjaks on: "Ela ise ja anna teistel elada", ning ta harva püüab muuta teisi inimesi, uskudes, et inimesed ja lodus peavad elama harmoonias. Tema võime tunnetada end osana loodusest võib samuti olla osa soovist töötada vabas õhus, võimalikult et loomadega, huvist tegeleda põllutööga ning keskkonnakaitsega. 

ISFP tüüp sageli on hea näitlejameisterlikkusega inimene, võimalikult tantsu, kujutava kunsti või muusika alal. Just sellisel viisil, mitte aga kõne kaudu, ta väljendab end teiste inimeste silmis. Proovide või harjutuste pikad tunnid ei kurna teda, kuna harjutused kujutavad ennast "toimingut" erinevalt tegevuse ettevalmistusest või planeerimisest. Kui need treeningud kulgevad rahulikult ning spontaanselt, siis tema energiatase paljus ületab nende energiat, kes sunnivad end töötama. 

Peenetundeline ja alati koostööks avatud, erakordselt heasüdamlik ning kaasaelav ISFP tüüpi inimene on teravalt tundlik teiste inimeste vajaduste suhtes ning on õnnelik, osutades teistele abi. Aegajalt on ta niivõrd innustunud käesoleva hetke pisiasjadega, et unustab tulevikust. Tööl ta reageerib hetkenõuetele, aga kodus ta hoolitseb külaliste eest, tähelepanelikult jälgides nende meelolusid. ISFP tüüp on vaga tähelepanelik ümbritsevate suhtes, alati mõistab nende vajadusi ning kostitab kogu südamest tehtud toiduga. Tema lapsed on ümbritsetud praktilise hoolega ning seda tüüpi lapsevanem on alati teadlik, mida vajab laps. 

ISFP tüüp vajab tegevust mis on seotud inimeste teenindamisega, kuid ei ole huvitatud aladega, mis võivad teha teda avaliku tähelepanu keskpunktiks. Suurem osa tööst, mida teeb ISFP tüüp, võib olla varjatud ümbritsevatest ning ta võib osutuda märkamatuks ning väärtustamata. ISFP tüüpi meesele sageli öeldakse, et ta ei ole piisavalt tarmukas. Hoolitsus inimeste eest ning sotsiaaltöö võivad osutuda just selleks, mida vajab ISFP tüüp, nagu ka näitlejaomaduste realiseerimine või töö vabas õhus. ISFP tüüp võib olla edukad religioonis ning praktilises töös, mis tagab  mitmekesisust. 

ISFP tüüp võib õppetöös olla mahajäänute hulgas, ning mõned neist huvi puudumisel akadeemiliste õppeainete vastu, ei saagi järgnevat haridust. ISFP tüüpi talendid koolis võivad jääda märkamatuteks ning väärtustamata, kuid hiljem nende õppekaaskased võivad olla üllatatud tema saavutustega.

.......

Peale tutvumist isiksusetüüpidega, teil on võimalik üsna täpselt määrata, kuhu tüüpi kuulub üks või teine inimene ning üsna reaalsuselt ennustada nii omaenda, kui ka teise inimese käitumist. Te suudate teadvustada iga tüübi esindaja positiivseid aspekte, mis aitab mõista, millised omadused on tugevamad  teis ning teistes inimestes. Teadmine, millise isiksusetüüpi esindajate hulka te kuulute, aitab teil suunata oma jõupingutusi teis peituvate paremate omaduste arendamisele.

Kuidas siis kasutada isiksusetüüpide tundmist oma tegevustes? 

Isiksusetüüpi tundmine aitab tõsta tööviljakust, arendada oma vilumusi ja võimeid. Selleks on tarvis: 

  • tundma oma tugevaid külgi ning leidma võimalusi saada sellest võimalikult rohkem kasu;

  • teadvustada, et mitte kõik, mida te teete, tuleb välja ühtlaselt hästi ning määrata need alad, kus te tunnete oma nõrkusi, teete kõige enam vigu ning talute raskusi;

  • määrata viise ja võimalikke suundi, aga samuti leida inimesi, kust saate abi ületamaks teie nõrkusi ning arendada vilumusi.

Sellel kodulehel te leiate ulatuslikumat informatsiooni erinevate tüüpide eelistustest ning tüüpide kombinatsioonidest, vaadeldes teatuid tegevussülesandeid ning sotsiaalseid rolle. 

Psühholoogiliste tüüpide eripärade tundmine saab olema kasulik suheldes lähedaste inimestega, kolleegidega ja juhtkonnaga. Psühholoogiliste tüüpide tundmisest lähtuvate põhiprintsiipide kasutamine teeb koostööd efektiivsemaks, kui: 

  • mõistate, et teistel võivad olla täiesti teised perspektiivid ning ülesanded, kui näiteks teil (on ju teada, et me kõik oleme erinevad!). Teistel inimestel on õigus oodata, et nende lähenemistega arvestatakse ning neid kasutatakse samal viisil, nagu ka teie endi omi;

  • tunnistate, et teie töö saab olema efektiivsem, kui arvestate teiste inimeste seisukohti. Nad võivad teid aidata välistada tõsiseid vigu ning tulla toime keeruliste situatsioonidega, arendada uusi võimeid;

  • leiate erinevuste konstruktiivseid kasutamisviise.

Selle kodulehe materjalidega (neid materjale tuleb edaspidi veelgi juurde) tutvumisel te võite leida, et mõned iseloomustused võivad tugevalt meenutada teie enda tüüpi, sel ajal kui teised iseloomustused tunduvad teile ebasobivatena. Seda informatsiooni on lihtsam kasutada, kui te suudate identifitseerida inimesi, keda tunnete, teatud kindla tüübiga.  

Ärge palun unustage, et iga psühholoogiline tüüp on suuteline lisama koostegevusse oma kordamatut panust. Ei eksisteeri „häid“ ja „halbu“ tüüpe, on vaid erinevad vaated ning loomupärased tugevad küljed. Alustage oma eelistuste objektiivsest hindamisest (loomulikult, et seda suudaksid teha ikkagi kvalifitseeritud asjatundjad!). Seejärel tundke huvi informatsiooni vastu oma kolleegidest. Ärge imestuge, kui mõned sama tüüpi esindajad võivad erineda teistest. Tüüp on vaid inimese üks isiksuslikest teguritest. Ning, lõpuks, kasutage oma teadmisi psühholoogilistest tüüpidest regulaarselt igapäevases praktikas.

MBTI tüpoloogia seletab eelisusi ning käitumismudeleid. Paljud teised tegurid samuti mõjutavad kujunenud käitumist ja vilumusi. Teadmine isiksusetüüpidest ei pea kuidagi takistama teie tegevust. Mistahes tegevusala võib seostada ühe kuueteistkümne tüüpiga. Kuid MBTI ei hinda teie vilumusi ning selle abil pole võimalik määrata, kuivõrd hästi te kasutate oma eelistusi. Sensoorset tüüpi inimese eelistus ei garanteeri, et tema aistingud on absoluutselt tõesed, samuti nagu Intuitiivse inimese eelistus veel ei tähenda, et tema intuitsioon ei veda teda iialgi alt. 

MBTI tüpoloogia kasutamine aitab ikkagi paremini mõista ennast ja teisi, et efektiivsemalt (koos) tegutseda.

Veidi põhjalikumate isiksusetüüpide kirjeldustega saab tutvuda siin.

Veel mõned antud teemat illustreerivad lingid (ingl.):

www.capt.org

www.qualifying.org

www.tri-network.com

www.type-resources.com

www.aptcentral.org

www.typetalk.com

 

tagasi algusesse

 

types@hot.ee
viimati muudetud: 17.11.05