Miks ühtede inimestega on mul kerge
ja meeldiv, teistega aga on raske ja ebamugav? Miks kaks inimest
- head ja targad - hakkavad kohtumisel tülli kiskuma? Miks
on õnnelikud ja õnnetud abielud? Ja mida peaksin
tegema, et vältida ekslikku valikut? Millise elukutse peaksin
valima, et töötada rõõmuga ja saavutada
edu? Nendele küsimustele vastab
SOTSIOONIKA
– teadus, mis uurib informatsioonilisi protsesse inimühiskonnas.
SOTSIOONIKA on teadus, mis avastas inimeste kokkusobivuse
seaduspärasused.
Sotsioonika - see on teadus ja tehnoloogia, mis võimaldab
prognoosida inimese, kollektiivi ning ühiskonna kui terviku
käitumist ja tegevuse stiili, määrata inimeste
kokkusobivust perekonnaelus ja äris, ning kujundada mõttekaaslaste
kollektiivide loomulikku psühholoogilist, informatsioonilist,
ideoloogilist ja asjalikku kokkusobivust.
Sotsioonika uurib informatsioonitöötluse ja -vahetuse
seaduspärasusi inimeses ja inimühiskonnas. Selle
meetodid võimaldavad prognoosida inimeste või ühiskonna
kui terviku mõtlemise ja käitumise iseloomu, suhteid
inimeste vahel, analüüsida ühiskonnas toimuvaid
sotsiaalpoliitilisi protsesse. Iga üksiku inimese mõtlemise
iseloom on määratletud tema infotöötlusviisiga.
On huvitav, et kogu ühiskond või etnos (rahvus)
võivad olla kirjeldatud sarnasel viisil. See on juba
etnosotsioonika, mis vaatleb etnoste informatsioonilisi struktuure
ja käitumist, nende ideoloogiat. Sealjuures poliitilised
liidrid võivad kokku kõlada rahvusliku mentaalsusega,
aga võivad ka sellest irduda. Sotsioonika võimaldab
efektiivselt prognoosida inimestevahelisi suhteid perekonnas,
töökollektiivis, juhatuses jne.
Sotsioonika meetodeid kasutatakse juba ajalooliste protsesside,
sotsioloogia, politoloogia, pedagoogika ja psühholoogia
analüüsil.
Sotsioonika väärtus seisneb selles, et ta näitab,
kuivõrd erinevad on inimesed ja mille poolest on nad
erinevad, võimaldab prognoosida nende reaktsioone ja
käitumist. Seepärast on sotsioonika efektiivne tootmissfääris.
Inimesi juhtida on palju lihtsam, kui mõistad, milles
on asi. Sama kehtib ka pedagoogika ning laste kasvatamise puhul
- mida teha, kui lapsed pole sarnased vanematega ja ei jaga
nende väärtushinnanguid?
Kuid psühholoogilised aspektid on vaid osa sotsioonikast.
Selle potentsiaal on midagi enamat. Kõik, mida inimene
teeb ja kõik, mis toimub ühiskonnas, on mõtlemise
tulemus ja võib seega olla analüüsitud sotsioonika
meetoditega. Paljud probleemid - tunnetuslikud, sotsiaalsed,
poliitilised - võivad olla kõrvaldatud, kui arvestada
sotsioonikute soovitusi. Sotsioonikal on kõik võimalused
muutuda XXI sajandi põhiteaduseks.
SOTSIOONIKA RAKENDUSALAD
Inimese enesetaju ja oma suhete tunnetamine.
Mõistes
oma psüühika sotsioonilist struktuuri, saab inimene
võimaluse teadvustada ning seeläbi kontrollida
oma seisundit ja tegusid. Kui Teil tekkis ärritus, ebamugavustunne,
võite Te välja selgitada selle seesmised põhjused.
Põhjuste mõistmine võimaldab kõrvaldada
ebamugavustunde allikat või temast eemalduda ning paljudel
juhtudel on rahunemiseks piisav vaid selle teadvustamine, mis
Teiega toimub. Suheldes inimestega võite Te eristada,
kas on tegemist pahasoovlikkusega, või on tegemist lihtsalt
personaalse mittesobivusega ja isiksuse tüübi käitumise
spetsiifikaga, mille peale ei oleks tarvis solvuda. Iseenda
ja teiste tunnetamine aitab vältida pisikonfliktidesse
laskumist, mis on seotud psühholoogilise mittesobivusega,
vaid pühenduda peamisele. Te mõistate, kuidas konkreetse
inimesega nalja võib teha, mis teda huvitab, kus võib
talle toetuda, ning kus on tarvis teda turvata. Te suudate ümbritseda
end inimestega, kellega koos on teil mugav ja rahulik olla
nii tööl, kui ka puhkhetkedel. Kui Te juhite inimesi,
siis ei teki Teil probleemi, kellele millist tööd
usaldada, et saavutada maksimaalset efekti. Sotsiooniline mõtlemine
võimaldab inimesel tunda end kindlamalt.
Juhtidele ja asjalikele inimestele.
Õppides
määrama
psühholoogilisi tüüpe, omandab ärimees
insrtumentide arsenali efektiivseks tegutsemiseks. Tüübi
sugestiivse funktsiooni tundmine võimaldab peenelt ja
väga efektiivselt veenda vestluskaaslast. Oma kaastöötajate
tugevate ja nõrkade külgede tundmine võimaldab
parimal viisil organiseerida tööd, luua ühtseid
ja töökaid kollektiive. Uurimine sotsiooniliste meetodite
abil võimaldab hinnata firma potentsiaali kui ühtset
psühhoinformatsioonilist süsteemi ja prognoosida
tema arengut. Ettevõtjatel, mänedžeridel,
ettevõtete juhtivatel töötajatel võimaldab
sotsioonika aluste tundmine:
– sügavalt mõsta partnereid ja õieti korraldada
läbirääkimisi;
–
näha ette konkurentide toiminguid;
–
olla reklaamitegevuses
efektiivne;
–
uuest vaatevinklist analüüsida poliitilisi sündmusi.
Eesmärgipäraste kollektiivide moodustamine, personalivalik.
Igal
isiksuse tüübil on oma kalduvus kindlatele tegevuste
liikidele, see on kaasasündinud kalduvus: üks on
fantaseerija ja ideede generaator, teine kaine realist ja skeptik; üks
on kui loodud muretu õhkkonna loomiseks, teine võitlejaks,
kes on asendamatu ekstreemsetes situatsioonides. Seepärast,
sõltuvalt kollektiivi ees seisvatest eesmärkidest,
on vajalik täiesti erinevate isiksusetüüpide
kandjate kombinatsioon. Sotsioonikas on välja töötatud
selliste kollektiivide moodustamise meetodid. Meeskondade puhul,
kes töötavad pikemat aega piiratud alal, näiteks
laevameeskondade puhul jne., omab suurt tähtsust personaalne
kokkusobivus. Sotsioonikas on personaalne kokkusobivus kõige
väljatöötatum ja kontrollitum ala. Just siin
on tema kasutatavus kõige efektiivsem ja kindlam.
Valimispropaganda, politoloogia ja etnosotsioonika.
Kirjeldades
poliitilisi liidreid sotsioonika meetodite abil, võib
palju öelda toimingute stiilide ja neid liikumapanevate
motiivide kohta, prognoosida nende kokkusobivust teiste poliitikutega
ja suhtumist erinevatesse ideoloogiatesse. Rahvusliku iseloomu,
etnose vaimsuse, regiooni, linna, suvaliste inimeste ja tervikliku
kollektiivi mõistmine võimaldab hinnata poliitikute šansse
ja valijate reaktsiooni valimiseelse kampaania ühtele
või teistele toimingutele. Sotsioonika on efektiivne
tööriist valimispropagandas.
Kuidas leida elukaaslane?
Perekond on kõige säravam
näide olukorrast, kus inimestel tuleb pidevalt suhelda,
sealjuures enamasti piiratud alal, kuna psühholoogilise
distantsi suurendamine on siin väga raske. Just siin määrab
personaalne kokkusobivus olulisel määral, kas partnerid
suudavad saavutada perekondliku õnne või mitte.
Sotsioonika võimaldab ära tunda inimesi, kes sobivad
Teile paljudes suhetes, kaasaarvatud psühholoogiliselt
ja seksuaalselt.
Õpetajatele ja vanematele.
Sotsioonika esitab pedagoogidele
alused koolilaste ja üliõpilaste individualiseeritud
ja profiiliseeritud õpetamise edukaks juurutamiseks
praktikas. Õppegrupid, mis on moodustatud vastavalt
sotsioonika meetoditele, ületavad õppeedukuse poolest
tavalisi gruppe. Sotsioonika võimaldab vanematel paremini
oma lapsi ja lastel vanemaid mõista. Te saate juba väga
varajases eas näha lapses tema talente ja võimeid,
et neid arendada ja realiseerida.
Kutsevalik.
Kui inimene toimib vastavalt oma tugevatele funktsioonidele,
siis laabub tal kõik efektiivselt ja ta töötab
rõõmuga. Kui tema tegevus nõuab peamiselt
tema nõrkade funktsioonide kasutamist, siis sellel juhul
ta väsib kiiresti, kujunevad neuroosid, eluga rahulolematus
ja isegi psühhosomaatilised haigused. Sotsioonika võimaldab õieti
orienteerida noori inimesi elukutse valikul, mille puhul nad
ei ole ainult rahul, vaid suudavad saavutada erakordseid tulemusi.
Töövahetus ja ümber kvalifitseerumine küpses
eas - see on sageli tragöödia. Stereotüübid
ja psühholoogilised hoiakud raskendavad inimesel leida
uut tegevust. Sotsioonika aitab inimesel leida hingelähedast
tööd.
Leiutajatele.
Sotsioonika võimaldab moodustada loomingulisi
leiutajate gruppe, kus loomulikul teel toimub "ajurünnak".
Te suudate lahendada suvalisi probleeme.
Sotsioonika meditsiinis.
Informatsioonilise metabolismi tüübile
mõjuvate toimemehhanismide tundmine võimaldab
oluliselt tõsta mitmete sisendamisega seotuid raviprotseduuride
efektiivsust. Näiteks kasutatakse sotsioonikat juba efektiivselt
alkoholismi ravis. Haigete valikuline paigutus haiglates, sanatooriumides
jt. palatides vastavalt sotsioonika metoodikale, võimaldab
oluliselt tõsta ravimise efektiivsust ja kiirendada
paranemisprotsessi.
SOTSIOONIKA - see on:
–
iseenda ja teiste tundmine;
–
oskus lahendada konflikte ja luua
suhteid;
–
edu töös ja äris;
–
uus poliitiliste ja rahvusprotsesside
nägemus.
SOTSIOONIKA KOHT TEADUSTE SÜSTEEMIS
Nagu kõik uued teadused, on sotsioonika välja kujunenud
vanade teaduste piirimail, ning konkreetselt - kolmnurgas psühholoogia
- sotsioloogia - informaatika. Nendest teadustest ning teistest
inimest käsitlevate piirnevate teaduste reast, neid kriitiliselt
lahti mõtestades, on sotsioonika palju laenanud: kogutud
teadmisi inimesest, põhiterminoloogiat, uurimismeetodeid.
Sotsioonika - see pole ainult teadus ja tehnoloogia. See on
ka filosoofia ja maailmavaade. Sotsioonika tutvumise protsessis
tunnetate Te ükskord, et hakkate märkama nähtusi,
mis varem libisesid Teie pilgu eest. Te avastate ootamatult
seoseid ja seaduspärasusi, mille olemasolust Te ei osanud
undki näha.
Sotsioonika, disain, arhitektuur ja mood.
On üldteada,
et üks ja sama stiil disainis või arhitektuuris
on täiesti erinevalt tajutav erinevate inimeste poolt.
Sotsioonika võimaldab hinnata ühe või teise
isiksuse tüübi vastuvõtlikkust teatud stiilile
ja pakkuda kõige sobivamad disaini- ja arhitektuurilahendusi.
Väga sageli peegeldavad moestiilid, mida pakutakse üleüldise
näidisena, väheste isiksusetüüpide maailmataju
iseärasusi. Teiste tüüpide inimesed tunnevad
end mõneti ebamugavalt, pakutavad lahendused ei rahulda
neid. Sotsioonika võib pakkuda sellelegi probleemile
lahendusteid.
Sotsioonika, küberneetika ja kunstliku intellekti
probleem.
Sotsioonikas
on välja arendatud efektiivsed mudelid, mis
kirjeldavad inimese psüühika struktuuri ja informatsiooni
töötlemise mehhanisme. Sotsioonika mudeli kasutamine
kunstliku intellekti ja teiste informatsiooniliste süsteemide
välja töötamisel võimaldab parandada
nende efektiivsust, töötlust, ning sarnasuse astet
inimese intellektile. Sotsioonika meetodid võimaldavad
lahendada keeruliste informatsiooniliste süsteemide ülesehitamise ülesandeid,
mis võivad olla korraldatud konkreetsete inimeste järgi,
kes nendega töötavad (operaator - süsteem tüüpi ülesanded).
Sotsioonika, kulturoloogia, antropoloogia.
Sotsiooniline analüüs
võimaldab tungida ühtede või teiste kultuuriliste
vaadete ja traditsioonide olemusse, mis on omased uuritavale
rahvusele. See puudutab uuritava ühiskonna funktsioneerimist
nii isiksuslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.
Sotsioonika, juhtimine ja personalivalik.
Sotsioonika poolt
leiutatud inimeste vastastoime seaduspärasuste tundmine
võimaldab kujundada efektiivseid juhtimis- tootmis-
ja teisi kollektiive, mis sobivad imehästi nii psühholoogilisel,
informatsioonilisel kui ka asjalikul tasemel. Sotsioonika tehnoloogia
võimaldab hinnata iga töötaja potentsiaali,
olukorda kollektiivis tervikuna, osutuda nõrkadele kohtadele,
potentsiaalselt ja reaalselt eksisteerivatele konfliktsetele
situatsioonidele, neid efektiivselt kõrvaldada, vabastada
kollektiivis varjatuid reserve, tõsta tema kasutegurit,
parandada tema juhtimist. Kollektiivi moodustamisel või
reorganiseerimisel arvestatakse juhi psühholoogilisi omadusi
ja kollektiivi ees seisvaid ülesandeid.
Sotsioonika politoloogias ja ajaloos.
Politoloogid ja ajaloolased
on väga sageli oma raskustes ühtede või teiste
poliitiliste, ning ajalooliste tegelaste toimingute põhjuste
ja motiivide, ning nende toime uurimisel ühiskonnale,
ning ühiskonna reageeringute, sootsiumi ideoloogiate ja
psühholoogiliste hoiakute vahetuse põhjuste hindamisel.
Sotsioonika ja etnosotsioonika võimaldavad vastata nende
küsimustele, ning osutada reale antud ühiskonna psühhoinformatsioonilise
dünaamika arengu varjatud seaduspärasustele.
Sotsioonika meetoditega võib prognoosida konkreetse
riigi arengu dünaamikat. Sotsioonika raames on formuleeritud
psühhoinformatsiooniliste süsteemide arengu seadused
(näiteks, kvaadrite vahetatavuse seadus), mis sotsiumi
puhul kasutades annavad ühiskonna, tema poliitika ja ideoloogia
ajaloolisele arengule uusi seaduspärasusi. Üksikute
poliitiliste tegelaste käitumise iseärasused on
sotsioonika meetoditega kergesti kirjeldatavad ja prognoositavad.
Sotsioonika ja psühholoogia.
Sotsioonika avastas inimese
infotöötluse struktuuri. Sotsioonika raames on välja
arendatud psüühika mudelid, mis võimaldavad
piisavalt detailselt kirjeldada inimese kui psühhoinformatsioonilise
eritüübi maailmataju, mõtlemise ja käitumise
iseärasusi. Sotsioonika raames eksisteeriv tüpoloogia
on C.G.Jungi tüpoloogia edasiarendus, mis on täpsema
mudeli ja paremate prognoosivõimalustega. Sotsioonika
osaks on tüüpidevaheliste inimsuhete teooria, mis
võimaldab piisavalt efektiivselt prognoosida kahe inimese
vahel vastastikuste toimingute ja suhete iseärasusi (abielus,
sõpruses, tootmis- ja muus tegevuses) tingimusel, et
eelnevalt määratakse nende psühhoinformatsiooniline
(sotsiooniline) tüüp. See asjaolu võimaldab
efektiivselt kasutada sotsioonika meetodeid erinevate kollektiivide
moodustamisel.
Sotsioonika, psühhoteraapia, psühhoanalüüs,
psühhiaatria ja narkoloogia.
Psüühika struktuurne
kirjeldus sotsioonika raames võimaldab efektiivselt
kasutada teda nii individuaalses kui ka grupi psühhoteraapias.
Sotsioonika mudelid kirjeldavad nii psüühika teadvuslikke,
kui ka alateadvuslikke sfääre, seepärast täiendab
nende kasutamine praktikas (sotsioanalüüs) efektiivselt
psühhoanalüütilisi metoodikaid. Psühhiaatrite-sotsioonikute
poolt on välja toodud ühtede või teiste isiksuse
tüüpide eelsoodumusi aktsentuatsioonidele või
psüühilistele haigustele. Sotsioonilisi metoodikaid
kasutatakse alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse ravimiseks.
Sotsioonika ja reklaam.
Sotsioonika poolt leiutatud inimese
taju seaduspärasuste alusel on võimalik uute reklaamistrateegiate
loomine ühe või teise toote müügi edendamiseks.
See kehtib ka valimiskampaaniate puhul.
Sotsioonika, etnosotsioonika ja sotsioloogia.
Sotsioloogia
meetodid ühiskonna arvamuse analüüsil ei anna
kaugeltki mitte alati ühiskonnas toimuvast täielikku
pilti. Sageli on see seotud ebamääraste valikueelistustega
vastajate poolt. Sotsioonika meetodid võimaldavad üles
ehitada uuritava kollektiivi või ühiskonna psühhoinformatsioonilisi
mudeleid, mille abil saab selgeks, millisel viisil on võimalik
ebamäärasust vähendada ja reaalselt tõsta
sarnaste uuringutulemuste tõenäosust.
Sotsioonika ja sotsiomeetria.
Sotsiomeetria võimaldab
hinnata olukorda ja inimeste suhteid juba kujunenud kollektiivis.
Sotsioonika võimaldab lahendada nii selle, kui ka vastupidise ülesande,
mis ei ole sotsiomeetria meetoditega lahendatav. Ta võimaldab
vastata küsimustele: mida võiks endast kujutada
uus kollektiiv ja kuidas muutuks kollektiivis atmosfäär
kui sinna lisanduksid uued liikmed?
Sotsioonika, tehnika, inseneripsühholoogia.
Inimese-tehnika
vastastikune toime erineva keerukusastme tehniliste seadmetega
võib olla kirjeldatud sotsiooniliste informatsiooniliste
mudelitega. Sealjuures ilmneb, et erinevate isiksuse tüüpide
jaoks on eelistatav vastastikune toime täiesti erinevate
tehniliste seadmetega tootmisprotsessides. Sotsioonika võimaldab
uuest vaatevinklist vaadelda probleemi "operaator - masin".
Sotsiooniliste seaduspärasuste arvestamine võib
kaasa tuua olulise panuse inseneripsühholoogiasse.
Sotsioonika, Jungi ja Myers-Briggs'i tüpoloogiad.
Sotsiooniliste
tüüpide kui informatsioonilise metabolismi tüüpide
idee on välja arenenud Jungi vaadetest psüühika
struktuurile. Sotsiooniline tüpoloogia on Jungi tüpoloogia
otsene edasiarendus ja laiendus. Kuid võimalused, mida
esitab psüühika sotsiooniline informatsiooniline
mudel on palju rikkalikumad kui pakutud C.G.Jungi poolt. Näiteks
on sotsioonikud leiutanud inimeste kokkusobivuse seadusi. Teiseks
Jungi tüpoloogia haruks on Myers-Briggs'i tüpoloogia.
See on mõneti teine tüpoloogia, ta ei kattu täielikult
Jungi tüpoloogiaga ja vaid osaliselt kattub sotsioonika
tüpoloogiaga, kuna baseerub veidi erinevatel vaadetel
psüühika struktuurile. Seepärast ei ole psüühika
struktuur sotsioonika vaatevinklist seal piisavalt täielikult
kirjeldatud ja puudub tüüpidevaheliste suhete teooria.
Sotsioonika, filosoofia ja religioon.
Sotsioonika, mis avab
inimese mõtlemise universaale, võimaldab uutmoodi
heita pilku filosoofiliste süsteemide tekkele ja klassifikatsioonile,
ning erinevate filosoofide vaadete kujunemisele. Sotsioonika
võimaldab efektiivselt kirjeldada religioossete süsteemide
ja institutsioonide suurt osa, klassifitseerida nende ideoloogilist
sisu kulturoloogiliste ja antropoloogiliste uuringute raames.
Sotsioonika ja ökoloogia.
Sotsioonika võimaldab
välja tuua kaks ökoloogilist teemat: inimese ja ühiskonna
keskkond ümbritsevas maailmas, nende vastastikune toime
tehnika ja loodusega, ning ühiskonna sotsiooniline keskkond
kui liikumine harmooniliste suhete loomise poole ühiskonnas.
Sotsioonika aine temaatiline sisu
Siin on esitatud
näidiskava, mille kohaselt traditsiooniliselt viiakse läbi
sotsioonikaalane koolitus.
Sissejuhatus sotsioonikasse.
Sotsioonikateaduse tekkimise sotsiaalne ja teaduslik
esilekutsumine. Sotsioonika teaduste süsteemis. Sotsioonika ja
inimese elu. Ajalooline ülevaade. C.G.Jungi psühholoogilised
tüübid. Myers-Briggs tüpoloogia. Tüüpidekäsitlus.
Sotsioonika maailmavaatelised ning loodusteaduslikud alused.
Mudelid ja reaalsus. Modelleerimise kunst. Mudelite ülesehitus ja
verifikatsioon. Süsteemid, süsteemsed printsiibid, süsteemne
lähenemine. Eesmärk kui maailmavaateline ning süsteemitekkitav
kategooria. Inimese psüühika ning somaatika (kehalisus). Inimese
psüühika informatsiooniline metabolism.
Süsteemne lähenemine inimpsüühikale.
Psüühika ja süsteemsed vastastoimed. „Juhtimise ja alluvuse
moodul“. Inimese psüühika struktuur ja funktsioneerimine
süsteemsuse vaatevinklist. Struktuuri elemendid, blokid ja rõngad.
Rõngaste, blokkide ning elementide seos ja vastastoime. Struktuuri
elemendid ning psüühilised funktsioonid. Inimene kui indiviid ja
isiksus.
Psüühika funktsioneerimine kommunikatsiooniprotsessides.
Inimese individuaalsuse ning isiksuse kommunikatiivne ilming.
Inimese ideoloogia kui mõtlemise ja loomingu printsiipide süsteem.
Psüühilised funktsioonid kui psüühika elementide struktuursed
parameetrid. „Funktsionaalsed ruumalad“ kui psüühiliste
funktsioonide mõõtmelisus. Psüühika informatsiooniline täituvus
kui reaalse inimese individuaalsuse ning isiksuse
karakteristikud.
Inimene ümbritsevas maailmas. Psüühika
informatsioonilise vastastoime välise maailmaga subjektiivne
iseloom. Maailma informatsiooniline struktuur subjektiivsest
vaatevinklist. Makroaspektid („maailma esmareaalid“). Infovoogu
aspektid. Psüühika informatsioonilise vastastoime ümbritseva
maailmaga aspektide subjektiiv-psühholoogiline mõtte (semantika).
Aspektide sümboolsed ning tähelised märgistused.
Ümbritsevast maailmast kujutluste ülesehitus ning inimese psüühika
neuropsühholoogiline struktuur.
Aistingud, tajud, kujutlused ning reaalsuse mudelid. Psüühika kui
„makroprotsessor“. Mõtlemise kategooriad. Kujundid ja tähendused.
Terviklik-kujundlik ning diskreetselt-mõistelik mõtlemine.
„Ratsionaalsuse-irratsionaalsuse“ skaala.
Psüühika informatsioonilise metabolismi tüüp (IMT).
Psüühika struktuur ning psüühika subjektiivse vastastoime
maailmaga infovoogu aspektid. Psüühika mudel (A-mudel). Mudeli
formaalne ülesehitus ning süsteemne mõtte. Psüühika IMT mudel ning
reaalne, konkreetne inimene. Mittejuhuslikke inimgruppide
antropomorfsus, sotsietaalne psüühika ning sotsietaalse psüühika
integraalne IMT (IIMT). Tüpoloogia sotsioonikas. Psüühika IMT
teaduslikud nimetused, sümboolsed ning tähelised tähistused,
pseudonüümide süsteemid.
Psüühika mudeli analüüs. Inimese
ideoloogia ning psüühika elementaarne mudel, psüühika IMT
erinevate ideoloogiate võrdlevad karakteristikud. Inimese
psüühilise tegevuse orientatsioon, „ekstravertsus-introvertsus“
skaala. Psüühiliste funktsioonide tähistused. Psüühilised
funktsioonid kui spetsialiseeritud informatsioonilised
„protsessorid“. Psüühilised funktsioonid ning infovoogu aspektid.
Psüühiliste funktsioonide sümboolsed ning tähelised tähistused.
„Programmilise tagamise“ struktuur ning funktsioonide
informatsiooniline täitumine. Psüühika IMT arengu ning mudeli
psühholoogiliste funktsioonide täitumise ealised iseärasused.
Sotsietaalse psüühika IIMT struktuur ja iseärasused.
Psüühika informatsioonilise metabolismi tüübi sotsioonilise
identifitseerimise meetodid. Psüühika
IMT identifitseerimine kui konkreetse inimese psüühika struktuuri
ning funktsioneerimismehhanismi kuulumine kindla psüühika tüüpi
(klassi, gruppi) hulka, mis on esitatud ühe mudelina
kuueteistkümnest. Identifitseerimisetapid: IMT hüpotees – mudel –
verifikatsioon (IMT mudelile vastavuse tõendamine).
Identifitseerimismeetodid: vestlusmeetod (intervjuu), andmete
kogumismeetod (informatsiooni kogumine ning tekstide analüüs),
testimeetodid. Laste, täiskasvanute ning vanurite
identifitseerimine. Mittejuhuslikke gruppide (perekond,
kollektiiv, rahvus jne) sotsietaalse psüühika IIMT
identifitseerimise iseärasused. Ekspertiiside, konsulteerimise,
soovituste väljatöötamise jne protsessides erinevate metoodikate
kasutamise metoodilised ning tehnoloogilised iseärasused.
Identifitseerimise usaldatavus.
Reaalsete inimeste psüühika IMT identifitseerimine reaalsetes
tingimustes. Kommunikatiivsed mudelid
inimpsüühikas, nende tekkimispõhjused, funktsioneerimise struktuur
ja mehhanism, mõju identifitseerimisele. Reaalsete inimeste
psüühika IMT moonutused, informatsioonilise täituvuse mõju,
funktsioonide ja blokkide domineerimine. Psüühika IMT
identifitseerimine ning psüühilised kõrvalekalded. Metoodilised
ning tehnoloogilised identifitseerimisvõtted keeruliste juhtumite
puhul.
Tüüpidevahelised suhted. Süsteemne
lähenemine. Mudelite, rõngaste, blokkide ning mudelites
psüühiliste funktsioonide vastastoime. Psüühiliste funktsioonide
märkide, mõõtude ning täituvuse mõju. Suhete tüpoloogia,
kanoonilised nimetused ning suhete karakteristikud. Suhete
modelleerimine, modelleerimisprintsiibid, suhete funktsionaalne
tähendus ning praktiline kasutamine. Tüüpidevaheliste suhete
tabel.
Grupilised vastassuhted sotsioonikas.
Diaadid, kvaadrid, oktaavid. Funktsionaalne orientatsioon ning
funktsioneerimismehhanismid. Sootsion, selle fraktaalne struktuur
ning süsteemsed vastastoimed.
Areng ning evolutsiooniprotsessid ühiskonnas.
Kvaadrite vahetuvus, „sotsiaalse progressi rõngad“. „Väikegrupid“
sotsioonika vaatevinklist, nende morfoloogia, analüüsimeetodid
ning ülesehitustehnoloogia vastavalt etteantud eesmärgile.
Rakendussotsioonika. Rakendussotsioonika
suunad. Mudelite, meetodite ning sotsioonika humanitaarsete
tehnoloogiate kasutamise spetsiifika erinevatel kutsealadel.
Sotsioonika arengusuunad ning perspektiivid.
Tänapäeva sotsioonika hüpoteesid ning probleemne temaatika.
Sotsioonika kui erinevate teadus- ja praktikaalade
„uurimisinstrumendi“ kasutamisperspektiivid.
 tagasi
algusesse
|
types@hot.ee