avalehele

ARTIKLID
   
Väikegrupid
Kool ja suhted
Perekonnasuhted
Mees ja naine
Inimsuhetest
Ärijuhtimine
Töömotiveerimine
Kutseorientatsioon
Mida teha juhiga?
Stress
Mis on sotsioonika?

PEREKONNASUHTED

– sotsioonika valguses

 

 

Sotsioonika on uus teadus, mis uurib inimese isiksust ning inimestevahelisi suhteid. Artikli autor eeldab, et lugeja on juba kursis sotsioonikas kasutatavate isiksuse- ehk sotsiotüüpide ning tüüpidevaheliste suhete kirjeldustega. Sellest saab lugeda nii interneti kodulehel www.hot.ee/socioniko „SOTSIOONIKA: isiksusetüübid ja suhted“ kui ka www.hot.ee/sotsioonika „Sotsiooniku ABC“.


Peale tüüpidevaheliste suhete olemusega üksikasjalisemat tutvumist peaks lugejal olema selge, miks suhted abikaasade vahel ei kujune alati soodsateks, miks vanematel pole sageli lastega vastastikust mõistmist jne.

Ühed minu tuttavad, kes on mõlemad ratsionaalid (otsustajatüüpi), koostasid oma pojale päevaplaani ning riputasid selle tema kirjutuslaua kohale ning nõudsid, et laps järjekindlalt peaks kinni päevare˛iimist. Paraku osutus poeg irratsionaaliks (kohanejatüüpi) ning tema jaoks oli see lausa mõnitamine. Ei saa muuta inimese tüüpi, see üritus on lootusetu ning ka väga valuline. Ja nõuda irratsionaalilt ratsionaali käitumist on sama, mis muuta inimtüüpi. Sama võimatu oleks kujundada introvertist ekstravert.

Teine minu tuttav, kes on oma tüübilt ESFP (Poliitik), vedas väsimatult oma viieaastast ISTJ (Inspektor) tüüpi poega (et lugejale teha lihtsamaks sotsiotüüpide mõistmist, kasutan kõrvuti nii Myers-Briggs metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid sulgudes) kasutusel olevaid tähistusi) kõikvõimalikele üritustele, soovides muuta teda seltsivamaks ning kontaktsemaks. Poisil oli tugev introversioon ning talus kogu teda ümbritsevat müra ja lärmi suurte raskustega.


Loomulikult võib ju proovida reserveeritud last aidata olla enesekindlam ja suhtlemisjulgem või siis lõtva käitumist veidi organiseerida. Kuid väga tähtis on sellega mitte üle pakkuda. Tuleb meeles pidada, et katsed tüüpi muuta viivad paremal juhul protestideni ning teiste negatiivsete reaktsioonideni lapse poolt, aga halvemal juhul isegi lapse haigestumiseni.

Üks tüüpiline näide. Lapsel on humanitaaralased võimed ning koolis ei lähe tal reaalained hästi. Selle asemel et arendada lapse humanitaarvõimeid, nõuavad vanemad temalt aga kõrgeid hindeid matemaatikas või viivad ta maleringi. Loomulikult ei pea laps õppima halbadele hinnetele, kuid nõuda temalt vaid eeskujulike hindeid ei ole samuti õige.

Kui laps on liiga hajameelne, siis te tõenäoliselt ergutate teda tähelepanelikumaks muutuma, kuid ärge pakkuge üle, te niikuinii ei suuda kujundada intuiiti sensoorikuks. Ja miks on seda üldse tarvis teha? Igal tüübil on ju nõrkade kõrval ka omad tugevad küljed.

Ebaharmoonilised tüüpidevahelised suhted laste ja vanemate vahel mõjutavad perekonna psühholoogilise kliima kõrval ka laste tervist. Seepärast on vanematel kasulik tunda sotsioonikat ning selle abil üritada lahendada konflikte lastega. Kui vanematel ja lastel on ühised tugevad funktsioonid, siis tasub leida lastega ühine tegevus nende funktsioonide kohaselt. Näiteks, INTJ (Õiglane) tüüpi poeg ja ESTJ (Marssal) tüüpi isa võiksid veeta aega malelaua taga, aga ENFJ (Kasvataja) tüüpi ema minna teatrisse ISFP (Vahendaja) tüüpi tütrega.

Olen märganud, kuidas traditsioonilised psühholoogid soovitavad vanematele, kellel ei laabu suhted lastega, läheneda oma võsukestele, süveneda nende sisemaailma, elada nende huvidega jne. Pole midagi imestada, kui sarnased soovitused ei ole tulemuslikud ning mõnikord lõpeb nende rakendamine veelgi suuremate konfliktidega. Mõned ebasoodsad tüüpidevahelised suhted avalduvad teravalt just siis, kui psühholoogiline distants väheneb.

Kui suhted lastega pole head, annavad sotsioonikud esimesel pilgul paradoksaalset nõu: parem mitte vähendada distantsi, vaid seda hoopis suurendada. Kui vanematel on lastega halvad tüüpidevahelised suhted, ei tohi vanemad mingil juhul tungida lapse seesmisse maailma. Vanemad peavad, nii nagu seda võimaldab situatsioon, võimaldama lapsel elama oma elu ning laskma tal minna oma teed. Sealjuures lapse valikuid austades.

Tuleb meeles pidada, et teie laps ei ole halb, ta on vaid lihtsalt teistsugune. Loomulikult ei räägita siinkohal lapse seadusevastastest tegudest nagu näiteks narkootikumide tarvitamine, vargused, huligaansus jne. Kõne all on situatsioonid, kus laps juriidilisest vaatevinklist ei tee midagi erilist, kuid kodus on talumatu elu, pidevalt tekib pisiasjade tõttu konflikte ning skandaale, kodus on  kujunenud masendav õhkkond.


Näide elust. Isa on tüübi poolest ISTJ (Inspektor) ja tütar ENFP (Psühholoog). Nende vahel on sotsiooniline konfliktsuhe. Ekstravertne, väga suhtlemisaldis tütar oli alati ümbritsetud sõpradega. Kui ta oli kodus, siis oli korteri uks alati avali. Introvertne, korraarmastaja ning väga autoritaarne isa istus päevad läbi oma nurgas. ISTJ (Inspektor) tüübile on iga uus inimene probleem, tal on ju raske hinnata nii inimese suhtumist temasse kui ka selle inimese kavatsusi. Seepärast on ta inimeste suhtes umbusklik. Pole ju teada, mis inimesed käivad tütrel külas, ta on ju alles noor, ilma elukogemuseta, seepärast võib koju tuua kes teab keda. Ja majja tulevate inimeste eesmärgid võivad olla erinevad. Mõni võib meelde jätta, mis kuskil on ja seejärel juhatada vargaid, inimestelt võib ju kõike oodata. Ja tütrele võidakse liiga teha, ta on ju nii usaldav.

ISTJ (Inspektor) tüüp on sageli umbusklik, kuna selline omadus nagu umbusklikkus on seotud võimaluste intuitsiooni nõrkusega. ISTJ (Inspektor) tüübil asub see funktsioon niinimetatud “väiksema vastupanu kanalis”, seepärast on tal selle kohalselt raske toimida adekvaatselt olukorrale. Siin ta võib käituda kas liiga umbusklikult või olla õigustamatult usaldav.

Antud konkreetses olukorras ei tulnud isale mõttessegi, et vaatamata oma väikesele elukogemusele, mõistab tütar suurepäraselt inimesi, palju paremini kui tema ise. Inimesed on tütre kui ENFP (Psühholoog) tüübi stiihia, ta ei mõtlegi neid karta. Tütar näeb ju inimesi läbi ning mõistab suurepäraselt,  milleks on iga tema sõber võimeline. Aga isa, tütre arvates, ei mõista inimesi üldse ja ei oska ka nendega rääkida.

Kuid ISTJ (Inspektor) arvates, et just tema on kodus peremees ja mitte tütar ning otsustas korra majja luua. Ja siis kui tütre sõbrad lahkusid, tegi ta tütrele märkuse: „Kes on need inimesed ja mida nad meil teevad? Mõtle ise, mida neile sinult tarvis on? See pole mõistlik lasta tuppa kõiki järjest! Sa oled lihtsalt rumal!“

Sellega astus isa endale märkamatult tütre “konnasilmale”. Kuidas võib ENFP (Psühholoog) tüüpi sõimata rumalaks ning kutsuda mõistusele? Veelgi enam, ISTJ (Inspektor) tüüpi esindaja ei piirdunud vaid üleskutsega mõistusele tulla. Isa nõudis tütrelt, et tema sõbrad nende pool kodus enam ei käiks. Ja kui ISTJ (Inspektor) tüüp midagi soovib, siis peavad tema soovid olema vastuvaidlematult täidetud. ISTJ (Inspektor) tüüp on hoolitsev, kuid range isa. Loomulikult pidi tütar andma isale järele, kuna ENFP (Psühholoog) tüüp püüab konflikte vältida. Kuid olukord kodus, mis oli isegi pingeline, muutus masendavaks. Tütar üritas võimalikult vähem olla kodus ja võimalikult harva näha isa.

Ühel ilusal päeval mingi piduliku sündmuse puhul tulid isale külalised . Jälgides külalisi vaid ühe õhtu jooksul tütar kohkus, tal hakkas kahju oma sõprade pärast. Ja kui külalised lahkusid, väljendas ta oma arvamust isale: „Sina oled mu sõpru minema ajanud vaatamata et nad kõik on korralikud ja väga huvitavad inimesed, aga sinu juurde käivad vaid pugejad ja need kellele sa vajalik oled. Nad räägivad sulle ilusaid sõnu, aga sina võtad kõike puhta kullana. Kas sa tõesti ei näe, et nad kõik sulle näkku valetavad?“ Võib endale vaid ette kujutada, mis edasi juhtus, ISTJ (Inspektor) tüübile ei tohi ju vastu rääkida.

Isa ja tütre vahel, kes on oma tüübilt ISTJ (Inspektor) ja ENFP (Psühholoog), on sotsioonika kohaselt konfliktsuhe, mis konkreetselt ka ilmnes. See toimib kõigil tasanditel. Konfliktsuhte paarilises ärritab kõik, siis, kui ta räägib ja isegi siis, kui ta vaikib. Konfliktiks piisab, kui sellised partnerid lihtsalt viibivad ühes ja samas toas. Konfliktsuhte partnerit on sageli lihtsalt raske taluda. Abikaasadel on võimalus lahutada, aga lastel pole kusagile minna. Konfliktsuhe on raske mõlemale poolele ning distantsi selle suhetetüübi puhul on parem mitte vähendada.


Loogiliselt oleks arvata, et kõige sagedasemad on duaalsed, ehk vastastikku täiendavad abielud. Praktika aga näitab et duaalsed abielud on suhteliselt haruldased. Väga sageli esinevad sel puhul tellimussuhted. Kusjuures tellija on reeglina naine. Ning selle põhjuseks on veel meie ühiskonnas domineerivad patriarhaalsed suhted. Patriarhaalsed suhted on süüdi, et tellimussuhted on saanud kujundada hoiaku, et abielupartneri valikul peab mees ilmutama suuremat aktiivsust. Naisel on vastavalt passiivsem ootav positsioon. Kuid tellija on täitja (antud juhul mehe) silmis alati veetlevam kui kõik ülejäänud. Alles hiljem, olles juba abielus, püüab täitja suurema osa päevast viibida tööl, kuid mitte kurameerimise ajal. Kuni abieluni on kõik täiesti vastupidi. Tellija naine tundub olema kõige veetlevam, kõige ilusam, targem ja soovituim. Kohates sellist naist, püüab mees igal juhul mitte oma õnne käest lasta. Kuid täitja pole tellija silmis sugugi kõige veetlevam partner. Üldiselt pole ta halb, kuid võiks parem olla. Aeg möödub. Naine, veendudes, et see inimene, keda ta ise väga ihaldab, ei vasta tema tunnetele, alistub täitja võimsale survele. Pole ju midagi parata, täitja pole küll parim, aga ka mitte halvim variant ning tellija annab alla.

Täitja on lausa hullumeelne rõõmust, mõistmata, et sai endale “väärtusliku” isikliku tellija. Nüüd, tema arvates, hakkab ta elama paradiisis. Kuid paradiisi asemel ootab teda kodune matriarhaat ning naine, kelle tellimust ei saa lihtsalt täitmata jätta.

Nii näemegi ühiskonnas ringi vaadates, et tootmise või poliitika valdkonna tasandil on suhted patriarhaalsed, kuid perekonna sees kõige ehtsamalt matriarhaalsed. Ka rahvatarkus, täheldades sellist fakti, kõneleb, et „Mees on pea, aga naine kael“. Just nimelt kael keerab pead, mis on tüüpiline tellimussuhtele. On olemas üks habemega anekdoot: „Mis juhtub siis kui kohtuvad rumal mees ja rumal naine? Siis saab olema üks paljulapseline ema. Aga kui tark mees ning rumal naine? Üksikema. Aga kui tark mees ja tark naine? Need on armukesed. Aga kui rumal mees ja tark naine? See on ideaalne perekond“.


Räägitakse, et igas naljas on osake nalja ja ülejäänu tõde. Anekdoot ongi naljakas, et näitab meile üheaegselt elu naljakaid kui ka tegelikke külge. Mida siis tahab rahvatarkus antud juhul öelda? Rahvatarkis sõnastab fakti, et ideaalses perekonnas on naine sotsiooniliselt mehest kõrgem. Mitte mingil juhul oma taseme poolest üldse, siin võivad olla erinevad variandid, vaid just nimelt sotsiooniliselt. Aga nii saab olla vaid tellimussuhteabielu puhul, kuna kontrollisuhteabielu loomulikult ideaalseks kuidagi nimetada ei saa. Tellimussuhteabielu olukord säilitab pikemat aega üsna soojad suhted, tingimusel, et täitja on vähem aega kodus ning pühendab suurema osa ajast tööle.

Nii see tegelikult päris elus toimubki, aidates kaasa meestöötajate professionaalsuse kasvule. Tööl olles püüab mees täita naise tellimust. Tellimus toimib erinevate funktsioonide kaudu, kuid lõppude lõpuks taandub sellele, et teenida rohkem raha laste, pere ning naise kui tellija heaks isiklikult. Kuna tellimus toimib erinevate funktsioonide kaudu erinevatel tüüpidel, siis on loomulik, et ta sõnastub erinevalt. Kuid tellimuse olemus taandub sellele, et õhutada meest karjääri tegema ja saavutama seisundit, millel on sotsiaalselt väärtuslik tähendus ühiskonnas. Just nimelt seetõttu saab see mehhanism olla rajatud patriarhaalse ühiskonna struktuurile. Esiteks, see aitab kaasa ühiskonna arengule, teiseks, mängib kompensatoorse mehhanismi rolli. Kui milleski domineerib mehelik alge, siis viltukiskumise vältimiseks ning tasakaalustamiseks peab kusagil domineerima ka naiselik.

Siit soovitus noortele meestele, kes ei soovi endale „tuhvlialuse“ saatust. Kui te olete kohanud naist, kellest paremat pole olemas, jälgige, kuidas ta teisse suhtub. Kui ta suhtub teisse üldiselt soojalt, kuid pigem kahtleb, kui on teist vaimustuses, ei tõuka küll eemale, kuid ootab, et võib ise kohata kedagi paremat, siis haarake tossud ja laske jalga. Väga võimalik, et tema on teie tellija.

Eks on see maitseasi. Selline abieluvariant, kuigi see pole võrdõiguslik, pole ka kõige hullem. Sellises abielus suhtub naine oma mehesse mõneti üleolevalt, kuid tervikuna soojalt. Aga mees armastab naist ja igati püüab olla talle meeltmööda ning saavutada temalt täieliku vastuteenet, mida ei tule aga kunagi. Parimal juhul saavutab ta vaid tänuavaldusi. Tellija juurest lahkuda on raske, seepärast on need abielud tugevad. Kuid pikem ühe katuse all viibimine muutub üha raskemaks, seepärast mees, nagu juba oli varem öeldud, pühendub end rohkem tööle. Naist see üldiselt rahuldab, kuna tõstab mehe sotsiaalset staatust ning materiaalset sissetulekut. Kuid huvitav on, et tellimusabielus on naine harva oma mehega täielikult rahul. Isegi kui ta saavutab kõrge staatuse ühiskonnas ning teenib suurt raha, jääb ta naise silmis ikkagi soovitust nõrgemaks. Suhe jääb endiselt tellimussuhteks. Mehe tugevad küljed jäävad naise poolt alahinnatuks. Ta nõuab alati mehelt veel ja veel ning mees püüab vastu vaidlemata nõutut saavutada, kuna tellimust ei saa ju täitmata jätta. Mehele meeldib täita armastatud naise tellimusi, tema silmis on naine täielikkus ise. Aga naine, räägib jutuajamises lähedase sõbrannaga imestusega: „Kas sa tead, et minu mehest peetakse lugu ning ta on hinnatud tööl, ainult ma ei mõista kuidagi, mille eest“.

Kuna tellimust ei saa jätta täitmata, siis situatsioonides kus täitjal pole tõepoolest võimalik täita tellimust, kui näiteks täitjal on probleeme tööga, siis milline stressikoorem langeb täitja õlgadele, millise tragöödiani võib see viia? Kas keegi on ikka mõelnud, kust pärineb abielumeeste sagedane viinalembus?

Selline tendents patriarhaalses ühiskonnas esineb seal, kus valiku teevad noored. Situatsioon, kus sotsiaalses plaanis domineerib mees ning abielupartnerit valivad noored ise, tekitab suure arvu tellimussuhteabielusid.

Siiski see tendents nõrgeneb, kuna tänapäeva noored naised muutuvad üha enam vabamateks ning ei karda ilmutada algatusvõimet noormeestega tutvusi sõlmides. See tähendab, et sotsiooniliselt võrdõiguslike abielusid saab olema rohkem.

Kuna tänapäeva noored kardavad igapäevaelus vähem kehalisi kontakte kui varem, siis pole kaasaegsetes tantsudes vajadus kehalise kontakti järele enam tingimata vajalik. Noored lihtsalt hüppavad koos ning selline kooshüppamine ei too aga kaasa duaalsete abielude kasvu. Elu näitab, et noored duaalsuhteid ei otsigi. Noored otsivad teravaid elamusi ning tundeid. Nooruses on ju nii meeldiv kannatada armastatu pärast. Tugevamini armutakse tavaliselt sellesse, kes on kord veetlev, kord aga vastik. Noores eas lahendab inimene probleeme, mis on seotud pigem SUPEREGO blokiga. Seepärast armubki noor inimene sageli partnerisse, kellega on tal konflikt- või superegosuhe. Kehaline kontakt superegopartneriga on kõige toniseerivam ja pakub kõige teravamaid aistinguid.

Aga kuidas on siis lood duaaliga? Duaal on tavaliselt sõber. Duaali kõrval “ravitakse armastuse haavu”, kuid duaaliga noores eas reeglina ei abielluta. Duaalset abielu sõlmivad sagedamini need kellel on "aastaid üle 30-ne". Abiellutakse juba selleks, et koos vananeda peale lahutusi ning tormilist elu.

Niisiis, kui varem olid ülekaalus tellimusabielud, siis tänapäeva noorte seas on kasvamas konflikt- ning superegosuhetele põhinevad abielud. Tellimusabielud purunevad harva, aga konflikt- ning superegosuhepartneriga kaua elada on lihtsalt võimatu. Osaliselt ka seetõttu olid meie vanaisa-vanaemade abielud üsna püsivad, aga tänapäeva noorte abielud purunevad sageli.

Soovitus oleks mitte kiirustada. Peale seda, kui noor inimene saab piisavalt kurameerida ja kannatada, tahab ta ise lõõgastuda ning puhata meeldiva, sooja, “kahuse” inimesega. Ning kõige tõenäolisemalt leiab ta selleks just nimelt duaali. Vaid duaal võimaldab tunnetada hingelist komforti, toimetades laste SUPERID blokis. Duaali kõrval on soojus sarnane emaga lapsepõlve eas kogetud soojusele. Aga noores eas pole ema soojus vajalik, tahetakse vabadust ja iseseisvust.

Mulle on vastu väidetud, et suhtlemisring kahaneb vanusega ja duaali võib lihtsalt enam mitte kohata. Seepärast tuleks suhtuda partneriotsingusse teadlikult ja mitte abielluda lihtsalt selle pärast, et kõik ümberringi väidavad, et jäite rongist maha. Aga just nimelt praegu on teie jaoks suur tõenäosus, et kohate tellimussuhe partnerit.

Näide, mis sobiks lausa sotsioonika õpikusse. Mulle saabus ühelt noorelt daamilt, kelle nimeks on Krista, järgmise sisuga kiri:

Tere! Ma pöördun teie poole, sest mu internetisõber soovitas teid, kuna tema ei osanud mind aidata mu mures.
See mure on seoses poisiga, kes ei kohtle mind nii, nagu ma soovin. Oleme käinud juba 2 aastat ning meie suhe on muutunud „halliks massiks“. Kuid sellegipoolest ootan temalt tähelepanu, mida ma saan kahjuks liiga vähe. Ning on tihti juhtunud või mulle tundub nii, et kui me tülli läheme, siis üsna kiiresti lepime ära, kuid järgmisel päeval tuleb jälle mingi tagasilöök. Ning hiljuti oleks tüli lõppenud lahkuminekuga. Oleme rääkinud üksteisega oma muredest ja olen püüdnud analüüsida meie suhet. Me mõlemad armastame üksteist:))
Tüübilt olen arvatavasti Hoidja ja mu poiss on vist Meister. Mis ma peaksin tegema, et meie suhe muutuks paremaks? Kas te oleksite nõus mind aitama?

Hoidja (ISFJ) ja Meistri (ISTP) vahel on teatavasti Tellimussuhe. Antud juhul Krista on Tellija ja Tema poiss – Täitja.

Krista vaatevinklist poiss "ei kohtle mind nii, nagu ma soovin". Loomulikult, Tellija reeglina ei ole rahul oma Täitjaga.

"Oleme käinud juba 2 aastat ning meie suhe on muutunud "halliks massiks"". Siin ilmneb samuti Tellija rahulolematus oma Täitjast partneriga.

"Kuid sellegipoolest ootan temalt tähelepanu, mida ma saan kahjuks liiga vähe".
Jälle sama jutt. Nii nagu Tellija ja Täitja vahel ikka.

"Ning on tihti juhtunud, või mulle tundub nii, et kui me tülli läheme, siis üsna kiiresti lepime ära, kuid järgmisel päeval tuleb jällegi mingi tagasilöök. Ning hiljuti oleks tüli lõppenud lahkuminekuga". Siin pole mingit kahtlust, et tülide peamine algataja on seesama Tellijast noor daam.

"Me mõlemad armastame üksteist:))" Võib olla kindel, et poiss Täitjana armastab oma Tellijast tüdruku märksa rohkem.

Tegelikult on Tellija ja Täitja suhe tugev ja lahku minna pole neil sugugi kerge.


Naine, kelle noorus on möödumas, arutleb nii: aeg aga läheb, seda keda soovisin kohata ei leidnud, mis siis, lähen naiseks sellele, kes mind väga soovib. Aga tema on tõenäoliselt täitja, kes sõna otseses mõttes jumaldab oma tellijat. Muidugi pole see kõige hullem variant, aga ka mitte parim. Nagu sai juba varem öeldud, täitja on alati nõrgem ja halvem kui oleksite soovinud, ta ei vasta täielikult teie nõudmistele. Muidugi selline variant on konfliktsest palju parem ning abielu sel juhul tõenäoliselt ei purune. Nii et otsustage ise. Kas minna kiiresti mehele, kuna aeg ei oota või vastupidi, olla ettevaatlik. Üritage laiendada oma suhtlusringi, ärge sulguge iseendasse, sest just praegu on teile vajalik duaal ning varem või hiljem te tema ka leiate.

Lõpetuseks. Kuna see minu artikkel on pühendatud peresuhetele, aga perekonnas võivad olla ka lapsed, siis laste sotsiotüübi määramiseks on vajalikud teised metoodikat kui täiskasvanute puhul. Seega ma läksin ühele Ukraina sotsioonikaalasele veebilehele ja tõlkisin sealt lastele mõeldud sotsioonilise küsimustiku. Igas reas tuleb anda lapsele võrrelda, kumb väide, kas paremas või vasakus ristkülikus, tema puhul kehtib.

 



   
RATSIONAALSUS (j)
ehk otsustajatüüpi

IRRATSIONAALSUS (p)
ehk kohanejatüüpi
Tavaliselt  väljun kodunt varem, et olla rahulik ja mitte karta hilinemist kooli, kohtumisele sõpradega või sünnipäevale. Mul on raske hommikuti õigeaegselt ärgata ning ennast valmis seada - ma hilinen sageli kooli, olen seetõttu vahetevahel tujust ära.
Hoian oma riided, raamatud ja mänguasju ühes ja samas kohas ning mulle ei meeldi kui neid ümber paigutatakse. Mulle ei meeldi enda järel koristada; mulle meeldib asju ümber paigutada, kuigi aegajalt ma ei suuda ma vajalikku leida.
Mind ärritab, kui keegi segab mind mõne tegevuse ajal. Mul ei meeldi teha mitut asja korraga, eelistan teha kõike kindlas järjekorras. Võin samaaegselt tegeleda mitme mind huvitava asjaga: vaadata telerit, õppida pähe luuletust, vestelda telefoniga, mängida.
Koolist tulles ma kõigepealt õpin, ja seejärel tegelen muude asjadega või lähen õue jalutama. Mul vaheldub meeleolu sageli iseenesest. Vahel on väga raske sundida ennast tegema midagi kasulikku, kuid ebahuvitavat.
Koostan ise oma tegevusplaane ning  tavaliselt  viin alustatu lõpuni. Võin koguda endale liiga palju ülesandeid, alustada erinevaid toiminguid ning seejärel ei tea kuidas neid täita jõuaks.
   
LOOGIKA (T)
EETIKA (F)
Jälgin ilusaid loodusnähtusi huviga, kuid nad ei kutsu minus esile sügavaid tundeid. Vaadeldes ilusad loodusnähtusi - päikeseloojangut, hommikust päikesetõusu, vikerkaart - kogen suurt naudingut.
Kuulan muusikat, et teada saada midagi uut või lõõgastuda. Sageli ma ei tea, kas konkreetne muusika mulle meeldib või mitte. Muusika ja laulud haaravad sügavalt mu tundeid, ma elan läbi väga erinevaid emotsioone, mulle meeldib muusika saatel tantsida.
Minnes sõbraga tülli käitun temaga külmalt ja eiran teda. Harva pakun lepitust esimesena. Olen väga tundliku hingega inimene, elan tugevasti üle kui lähen sõbraga või sõbrannaga tülli, sageli otsin lepitust esimesena.
Aitan sõpru või sugulasi rahulikult ning asjalikult, see ei kutsu minus esile erilisi läbielamisi. Mulle meeldib teha midagi sõpradele või omaste heaks, teen neile meeleldi kingitusi.
Mängimisel jälgin reeglitest kinnipidamist, teiste mängijate tunded ja emotsioonid mind eriti ei puuduta. Mängu ajal tajun ma teravalt, kes kelle peale solvub, tunnetan hästi mängurite meeleolusid.
   
SENSOORIKA (S)
INTUITSIOON (N)
Püüan jälgida oma riietuse ja jalatsite puhtust, mind häirib väga, kui midagi ära määrin või kui riietele tuleb plekk. Oma hajameelsuse tõttu ei pane alati tähele, et mul on kortsus riided või puhastamata jalatsid.
Riietun nii nagu heaks arvan. Vihastun kui keegi üritab sekkuda. Mul on vahest raske otsustada, mida selga panna. Ma pean tavaliselt teistega nõu või riietun sellesse, mis on käepärast.
Mulle meeldib osaleda sportmängudes nagu jäähoki, jalgpall, korvpall, tennis. Mulle meeldivad samuti teised spordialad (suusatamine, jooks, maadlus vms). Eelistan mängida intellektuaalseid mänge, näiteks malet, kabet või Aliast.
Mulle meeldib lahendada ristsõnu, mõistatusi.
Vabal ajal ma meeleldi õmblen, koon, voolin, saen või trein. Mulle meeldib meisterdada midagi oma kätega. Mulle tulevad sageli pähe igasugused mõtted ning ideed. Armastan unistada ja fantaseerida.
Olen endas kindel  ning vajadusel võin enda eest ise hoolitseda. Kahtlen endas sageli.
   
EKSTRAVERSIOON (E)
INTROVERSIOON (I)
Mul ei ole midagi selle vastu, et võistelda, näidata oma võimeid. Ma püüan mitte välja paista, hoian end veidi kõrvale.
Ma valin endale sõpru ise, tutvuse algatajaks olen mina. Eelistan, et tutvust algataksid teised..
Ma olen endas kindel, seepärast toimin enamasti oma soovi kohaselt. Mulle jääb sageli puudu enesekindlust, et teha nii nagu soovin.
Ma vastan kiiresti mistahes küsimustele, mida mulle esitatakse. Et vastata raskele küsimusele, on mul tarvis mõtiskleda, keskenduda.
Tavaliselt ma algatan ise mängu ning otsin neid, kes tuleksid minuga kaasa. Mängus abistan rohkem sõpru kui olen ise algataja.

 

tagasi algusesse

 
types@hot.ee
viimati muudetud: 11.11.04