–
Kas sa tead oma suurusnumbrit?
–
Loomulikult! Kuidas ma siis muidu endale riideid osta saaksin?
– Aga
kas sa tunned oma psüühika mõõtusid?
–
Milleks neid teada vaja on?!
–
Kuidas sa siis endale kaaslasi valid?
Algselt oli antud koduleht mõeldud tänapäeval Ameerika
Ühendriikides ning seejärel üle kogu maailma laialt levinud
Sigmund Freudi õpilase, šveitsi psühholoogi ja psühhiaatri Carl
Gustav Jungi
(1875-1961)
ideedel põhinevate isiksusetüpoloogiate (D.Keirsey,
MBTI) valgustamiseks. Kuid järg-järgult arenes koduleht ka sillaks
kujunevale sotsioonikale.
Sotsioonika on tänapäevase praktilise psühholoogia valdkond, mis
käsitleb inimpsüühika ja ümbritseva maailma informatsioonialast
vastastoimet.
Sotsioonika arenguks lõi aluse šveitsi psühholoog ja psühhiaater
Carl Gustav Jung. Hiljem, eelmise sajandi 60-ndatel aastatel,
arendas tema printsiipe edasi leedu uurija Aušra
Augustinavičiute
(1927-2005), pannes aluse sotsioonikale. Jungile tuginesid
oma töödes ka D.Keirsey
ning
Myers ja Briggs-Myers. Kuigi kõik antud
isiksusetüpoloogiad on erinevad, on neil tänu Jungi loodud
põhjale ka palju sarnast. Kodulehe looja on seepärast sageli
lubanud endale kõrvuti kasutada nii ameerika kui ka sotsioonika
tüpoloogiatele omaseid mõningaid mõisteid ja tähistusi.
Tänapäeval arendatakse sotsioonikat edasi Baltimaades, Ukrainas,
Venemaal ning veel paljudes teistes maailma riikides.
Sotsioonikaalased teadmised levivad ning on üha enam
kättesaadavad inimestele, kes on huvitatud selle teaduse
rakendamisest praktilise elu väga erinevatel aladel.
Kuigi sotsioonika on veel kujunemisjärgus, on see juba piisavalt
kindel vahend võimaldamaks lahendada tähtsaid psühholoogia
valdkonda kuuluvaid probleeme.
Lugeja on kindlasti nõus, et igaühel võib kujuneda ootamatu
konfliktne olukord kodus või tööl, võib tekkida mõistmatu sõltuvus
inimesest, kellega hoopis tahaks suhted katkestada. Aegajalt me
märkame imestusega oma hinges seletamatut poolehoidu, mis on
tekkinud nagu tühjale kohale või seletamatut kiindumust, mis
sunnib isegi kahetsusväärseid vigu andestama. Kuidas kaardistada
ala, mis asub sedalaadi kogemuse taga?
Seda ala võiks nimetada ühe sõnaga: suhted. Suhted inimeste vahel
on halvad või head, perspektiivikad või vastupidi - vähelubavad,
hingesoojendavad või eemaletõukavad. Kuivõrd on nad objektiivsed?
Kas on võimalik vältida suhetes inimestega negatiivset ning tulla
alati võitjaks?
Veel hiljuti tundus, et suhted inimeste vahel kujunevad
stiihiliselt, et selle taga pole mingeid seaduspärasusi. Noor
sotsioonikateadus väidab, et see pole nii.
Üritame mõista sotsioonika kui teaduse algeid, aga esialgu anname
kõige lihtsama sotsioonika määratluse.
Sotsioonika on teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja
kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel.
Sotsioonika eelis võrreldes teiste tüpoloogiatega seisneb
süstematiseeritud lähenemises suhetele. Sotsioonika on üles
ehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ning
väljastab infot erinevalt.
Me kõik erineme üksteisest ümbritsevast maailmast teadvusesse
saabuva informatsiooni töötlemisviisi poolest.
Vastavalt sotsioonika kontseptsioonile, on inimpsüühikal 16
erinevat informatsiooni tajumise ning töötlemise viisi. Inimesed,
kes kuuluvad ühte ja samasse informatsioonilise metabolismi
tüüpi (lühidalt IMT), käituvad üsna tüüpiliselt ühtedes või
teistes olukordades ning juhinduvad teatud ülesandeid lahendades
sarnastest motiividest.
Siiski on üldistused lubatavad vaid määral, kuivõrra me räägime
informatsiooni tajumisest ja väljastamisest. Kui me aga asume
elava konkreetse inimese vaatlusele, siis tuleb esiplaanile tema
kordumatu isiksus. IMT ja isiksuse suhe meenutab mingil määral
luustiku ja elava inimese suhet. Informatsioonilise metabolismi
tüüpi võib vaadelda kui teatud psühholooglist karkassi, mis on
inimpsüühika varjatud aluseks. Alust on võimatu näha palja
silmaga, kuid just nimelt alus määrab meie elus palju ning loob
meile “sugulasvahekorra” teiste samasuguse IMT kandjatega.
Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis
tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte
tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja
loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes,
et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne,
teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad
ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks:
ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne
või introvertne loogika jne.
|
Ekstraversioon |
Introversioon |
|
eetika |
eetika |
|
loogika |
loogika |
|
intuitsioon |
intuitsioon |
|
sensoorika |
sensoorika |
Sotsioonika lähtub tõest, et eksisteerib kaheksa infovoo aspekti,
millest igaüht iga inimene tajub oma psüühika vahendusel.
Sealjuures osade inimeste psüühika tajub oluliselt paremini
teatud ühte tüüpi informatsioonilisi aspekte, osade inimeste
psüühika aga teisi. Erinevate psüühikatüüpide “tajumehhanismid”
on varustatud erinevate “vastuvõtuseadmetega”. Nii, näiteks,
teadvus, mis baseerub ekstravertsel loogikal, tajub
edukamalt infovoogu just selle aspekti kohaselt.
Iga inimese psüühika tähtsaks iseloomustajaks on veel asend
skaalal ratsionaalsus - irratsionaalsus. Vastavaid tüüpe
nimetatakse ratsionaalideks ja irratsionaalideks.
Infovoo aspektid jagunevad samuti ratsionaalseteks ja
irratsionaalseteks.
|
Ratsionaalsed elemendid |
Irratsionaalsed elemendid |
|
|
Ekstravertne eetika |
|
Ekstravertne intuitsioon |
|
|
Introvertne eetika |
|
Introvertne intuitsioon |
|
|
Ekstravertne loogika |
|
Ekstravertne sensoorika |
|
|
Introvertne loogika |
|
Introvertne sensoorika |
Nagu tabelist on näha, infovoo ratsionaalsete elementide
hulka kuuluvad eetika ja loogika, ning
irratsionaalsete elementide hulka kuuluvad intuitsioon
ja sensoorika. Sotsioonikas kasutatakse ekstravertsuse
puhul musta värvi ja introvertsuse puhul valget värvi
geomeetrilisi sümboleid.
Paralleelselt kehtivad ka teised, paljude sotsioonikute poolt
kasutatavad nimetused funktsioonide kohta, näiteks:
|
|
Emotsioonide
eetika |
|
|
Suhete
eetika |
|
|
Asjalik
loogika |
|
|
Struktuurne
loogika |
|
|
Võimaluste
intuitsioon |
|
|
Aja
intuitsioon |
|
|
Tahteline
sensoorika |
|
|
Aistingute
sensoorika |
Iga inimese psüühika on varustatud kõigi võimalustega, et võtta
vastu infovoogu kõigi kaheksa aspekti lõikes. "Vastuvõtuseadmeteks"
ongi ülalnimetatud funktsioonid. Sealjuures, üks või teine
infoaspekt on tajutav sama tüüpi "loenduri" poolt ehk iga
funktsioon vastutab infovoo eest oma aspekti lõikes. Teisiti
öeldes, et inimene oleks võimeline tajuma kõiki kaheksat infovoo
aspekti, peavad tal olema kaheksa vastavat funktsiooni.
Skeemi mõistmise lihtsustamiseks on sotsioonikud töötanud välja
piltliku skeemi, mis sai A-mudeli nimetuse (Sotsioonika asutaja
A.Augustinavičiute järgi, kes selle mudeli lõi. Eksisteerib ka J-mudel
ehk "Jungi mudel"). A-mudelis on näha kõigi 16 informatsioonilise
metabolismi tüübi (sotsiotüübi) funktsioonide numbrilist järjestus
elementide kaupa. Elemendid on märgitud punasele väljale.
|
1 |
2 |
EGO |
 |
|
4 |
3 |
SUPEREGO |
|
6 |
5 |
SUPERID |
|
7 |
8 |
ID |
Vaadake infovoo aspektide vastuvõtmist võimaldavate
funktsioonide järjestust. Esimesed neli funktsiooni (1,2,3,4)
moodustavad nn. mentaalse rõnga. Mentaalse rõnga funktsioonid on
teadvustatud ehk teadvuse poolt kontrollitavad. Alumisi nelja
funktsiooni (5,6,7,8) sisaldav rõngas – vitaalne rõngas -
koosneb funktsioonidest, mis kujutavad endast meie alateadvust (S.Freudilt
laenatud kategooriad). Rõngas sisaldab funktsioone, mida inimene
kasutab alateadlikult.
Iga informatsioonilise metabolismi tüübi (ehk isiksuse või
sotsiotüübi) funktsioonid on oma võimsuselt erinevad. Ühed on
paremini arenenud, tugevamad, teised on halvemini arenenud ning
vastavalt ka nõrgemad.
Funktsioonidele on omistatud mõõtmed, et kujutada nende
informatsioonilist täitumist. Mentaalse rõnga esimest
funktsiooni peetakse neljamõõtmeliseks, teist -
kolmemõõtmeliseks, kolmandat - kahemõõtmeliseks ning neljandat -
ühemõõtmeliseks. On ilmne, et maksimaalset infohulka on
võimeline töötlema esimene funktsioon, minimaalset - neljas
funktsioon. Seega, kõige täielikumalt läbib info mentaalset
rõngast esimese kahe funktsiooni osas. Koos kannavad need
funktsioonid EGO bloki nimetust.
Funktsioonid pole skeemil juhuslikult liidetud blokkidesse.
Funktsioonid tajuvad ning tõlgendavad infot paaris. Esimene ehk
baasfunktsioon EGO blokis kogub aktiivselt infot oma
aspekti lõikes. Teine funktsioon EGO blokis töötab kui
loominguline, toetudes informatsioonile, mida annab edasi
esimene funktsioon. Vaatleme olukorda, kus EGO blokk sisaldab
esimese funktsioonina struktuurset loogikat (),
ning teisena - tahtelist sensoorikat ().
Nende funktsioonide paar tähendab, et selle omanik kogub
optimaalset informatsiooni, süstematiseerib ja korrastab seda
ning teeb endale selgeks jõudude paiknevuse, näiteks
sotsiaalsetes süsteemides. Seejärel üritab ta tahtelise toimingu
abil realiseerida teadasaadut oma elus, hoides silme ees
süstematiseeritud teadmisi. Ta ehitab üles ja valvab igat liiki
hierarhilisi süsteeme, mis funktsioneerivad korra ja
distsipliini põhimõtete järgi. Nii töötavad paaris
Loogilis-sensoorse introverdi (LSI) kaks kõige tugevamat
funktsiooni (
).
Veel üks näide, seekord Intuitiivselt-eetilise ekstraverdi (IEE)
A-mudeli näitel. Esimene funktsioon, mille lõikes toimub
informatsiooni kogumine, on võimaluste intuitsioon (),
teine aga suhete eetika ().
Võimaluste intuitsioon võimaldab selle omanikul koguda
informatsiooni objekti potentsiaalsetest võimalustest,
sealjuures, selliseks objektiks IEE jaoks on kõigepealt suhted
inimestega, inimene ise (seda tõendab teine, loominguline
funktsioon).
Mentaalse rõnga teine funktsioonide blokk (mida nimetatakse
SUPEREGO blokiks) näitab, millised informatsioonilise
metabolismi elemendid vastutavad sotsialiseerimisprotsessi eest.
Inimene on sotsiaalne olend ning tal tuleb kohaneda ühiskondlike
reeglitega. Loomulikult töötab ka EGO blokk ühiskonnaseaduste
kohaselt, olles aktiivne ning aidates inimesel realiseerida oma
kõige tugevamaid külge. EGO bloki järgselt annab inimene
ühiskonnale, võib seda omavalitud parimal viisil rikastada. Aga
kui kõne all on SUPEREGO blokk, siis on rõhk asetatud ühiskonna
poolt ettekirjutatud nõuetele antud informatsioonilise
metabolismi tüübile.
Kolmas funktsioon on rolliline, kahemõõtmeline ning on
aktiivne tingimustes, millal inimene peab ennast ilmutama,
näitama teistele enda arvates oma parimaid omadusi. See
funktsioon pole nii energeetiline kui esimesed kaks funktsiooni
ja seepärast ei suuda pidevalt töötada. Mõnikord nimetatakse
seda demonstratiivseks funktsiooniks.
Neljas funktsioon on aga ühemõõtmeline ehk kõige nõrgem, nimetatud
ka kui valuline või väiksema vastupanu koht või
punkt. Valulise funktsiooni kohaselt inimene alati õpib,
püüdes vastata ühiskonna nõuetele, kogub informatsiooni. Ja veel
üks eripära, millega tuleb arvestada, - kriitikat selle
funktsiooni kohaselt tajub inimene eriti valuliselt.
Vaatleme valulise bloki tööd Eetilis-sensoorse introverdi (ESI)
ning Intuitiivselt-loogilise ekstraverdi (ILE) tüüpide näitel.
ESI tüübil leiame kolmanda funktsioonina struktuurse loogika
()
ning neljanda funktsioonina võimaluste intuitsiooni
().
Kolmanda funktsiooni lõikes ESI tüüp demonstreerib
perioodiliselt võimet arutleda, kasutades süsteemseid teadmisi
ning formaalseid reegleid, ta kohaneb hästi bürokraatlike
struktuuridega. Kõige nõrgem funktsioon ESI tüübil on
võimaluste intuitsioon ().
Tal pole kerge orienteeruda objekti varjatud omaduste valdkonnas,
situatsiooni arenguvõimalustes, seepärast ta püüab rohkem
toetuda struktuursele loogikale (),
mis töötab selles blokis paaris võimaluste intuitsiooniga.
ILE tüübil kolmandaks funktsiooniks on tahteline sensoorika
().
Teatud situatsioonides ta üritab näha välja tahtejõuline,
energiline inimene. Juhul, kui teda nurka surutakse, võib olla
agressiivne, kiuslik ja püüab rivaalitsemisel mitte alla anda.
Kuid kaua ta selles seisundis viibida ei suuda.
Selle tüübi neljandaks funktsiooniks on suhete eetika
().
See on ILE tüübi haavatav koht. Tal puudub kindlustunne, kuivõrd
õigesti mõistab ta teiste inimeste suhtumist endasse, ehitab
suhteid katse-eksimuse teel, kuid õpib pidevalt ning kogub
kogemusi selle funktsiooni lõikes.
Kolmas blokk on SUPERID blokk, mis asetseb vitaalsel rõngal,
sisaldab viiendat (sugestiivset, ühemõõdulist) ning
kuuendat (referentset, kahemõõdulist) funktsiooni.
Sugestiivne funktsioon tajub ebakriitiliselt ja tänuga kogu
informatsiooni, mis saabub selle aspekti lõikes. Referentne
funktsioon on orienteeritud n.ö. referentse grupi väärtustele.
Selle kohaselt inimene järgib norme, mis kehtivad tema lähedas
ümbruskonnas. SUPERID blokki nimetatakse mõnikord
"laste blokiks".
Kuidas töötavad viies ja kuues funktsioon, näiteks
Loogilis-intuitiivse introverdi (LII) puhul? Tema A-mudeli
viienda funktsiooni kohal asub emotsioonide eetika ().
See tähendab, et selle sotsiotüübi esindajale meeldivad
emotsionaalsed, elu armastavad inimesed. Nad aitavad tal
vabaneda pingest ning mõneks ajaks saada lahti vaoshoitusest
ning võõrandatust. LII tüübi kuues funktsioon on aistingute
sensoorika (),
seepärast talle meeldib, kui tema eest kantakse hoolt, tagatakse
talle mugavus ja hubasus. Ta üritab ise samuti ilmutada end
selle funktsiooni kohaselt, kuid reeglina toimib nii, nagu teda
õpetati lapsepõlves.
Sensoorselt-eetilisel ekstraverdil (SEE) viiendaks funktsiooniks
on aja intuitsioon ().
Selle kohaselt võtab ta meeleldi vastu abi oma aja
struktureerimisel, ilmutab lapseliku usaldust
tulevikuprognooside suhtes. SEE tüübi kuues funktsioon on
asjalik loogika
(),
ning selle kohaselt püüab ta ära kasutada oma referentse grupi
kogemusi, mis on seotud töökorraldusega, omandada kindlaid
võtteid, mis võimaldaksid tal edukalt oma tööga toime tulla.
Neljas,
ID blokk asub samuti vitaalsel rõngal ja on esindatud seitsmenda
(piirava, kolmemõõtmelise) ning kaheksanda (taustalise,
neljamõõtmelise) funktsiooniga. ID blokk on suhteliselt tugevam
kui SUPERID blokk. Kuigi ID funktsioonid asuvad alateadvuses,
töötavad nad üsna aktiivselt ning tulemuslikult. Piirava
funktsiooni kohaselt õnnestub inimesel hästi piirata mitte
ainult ennast, vaid ka teisi, eriti stressirohketes või
ekstreemsetes situatsioonides. Taustfunktsioon tagab
talle kohase informatsiooni läbimist taustrezhiimis, n.ö. "sõnadeta
tegevuses".
Nüüd vaatleme, kuidas töötavad need funktsioonid sellistel
tüüpidel, nagu Intuitiivselt-eetiline introvert (IEI) ning
Loogilis-sensoorne ekstravert (LSE). Piiravaks
funktsiooniks IEI tüübi puhul on võimaluste intuitsioon
().
Selle kohaselt IEI tüüp tunnetab alateadlikult hästi teiste
inimeste võimalusi ja ka kergesti piirab neid konkreetsete
ajendite puhul. Teeb ta seda, öeldes välja kõikvõimalikke
täpsustusi ja vastuväiteid. Kui asi puudutab konkreetselt IEI
tüüpi ennast, siis läheneb ta sarnaselt oma võimaluste
piiramisele, eriti kui ta ühel või teisel põhjusel ei soovi
midagi teha.Taustfunktsioonina
töötab IEI tüübil
suhete eetika (),
mis võimaldab talle kergesti ning sundimatult ehitada suhteid
inimestega, leida tekkivatest konfliktsituatsioonidest
elegantseid väljapääsuvõimalusi.
LSE tüübil täidab piirava funktsiooni rolli
struktuurne loogika ().
Toetudes sellele, antud sotsiotüübi esindaja püüab korrastada
oma elu, hoida ideaalses korras oma kodust ruumala, ette
arvestades nende poolt elus ettevõetavaid samme, järgida seadusi.
LSE tüübid suhtuvad üsna kriitiliselt teise poolt välja öeldud
teooriatesse ja kontseptsioonidesse ning on alati valmis
seletama, milles nimelt seisnevad nende möödalaskmised.
Tahteline sensoorika
()
taustfunktsioonina
võimaldab Loogilis-sensoorsetel ekstravertidel lõpuni võidelda
oma veendumuste eest, ilmutada kindlust, kaitstes omaenda
seisukohti ning vajaduse korral võttes enda kanda
võimufunktsioonid.
Seega A-mudeli kirjelduste ning näidete varal, mis näitavad,
kuidas erinevatel sotsioonilistel tüüpidel töötavad ühed või
teised funktsioonid, on lugeja kindlasti juba saanud mingi
ettekujutuse, kuidas on ehitatud isiksuse informatsioonilise
metabolismi tüüp ning mida see endast kujutab iga kuueteistkümne
variandi puhul. Põhjalikumalt saab tüüpidega tutvuda nende
kirjaridade autori teisel kodulehel
Sotsiooniku ABC (www.hot.ee/sotsioonika).
Sotsioonika aitab inimesel mõista isiksuse ülesehitust, õppida
ennast tundma, mõista, et iga isiksus on tugev oma tugevate
külgede poolest ning just nende abil võib inimene rikastada
maailma uute teadmistega ning saavutustega.
Omandades sotsioonikaalaseid teadmisi, saate te teada, milles
nimelt teie olete tugevad ning millised ülesanded on
loominguliselt soodsad just nimelt teile, milliste vahenditega on
just teil neid kõige parem lahendada.
Sealjuures on igaühel meist ka nõrgad küljed. Sotsioonika räägib
teile neist. Need on ebakindluse väljad, mille kohaselt iga
inimene võib ja peab häbi tundmata pöörduma abi saamiseks teiste
poole, vabastades või kaitstes end ülekoormustest.
Sotsioonika seletab, miks pole otstarbekas kujundada endast
ideaalset inimest, arendades võrdsel määral absoluutselt kõiki
omadusi.
Oma isiksusetüübi tundmisele lisaks sotsioonikas on veel üks
tähtis valdkond, millest juba varem räägitud. Kõne all on
kuusteist suhtetüüpi, mis kujunevad erinevate informatsioonilise
metabolismi tüüpide vahel. Neid suhteid võib määrata selle sama
A-mudeli abil, kuigi nad võivad vahetevahel olla paremini
nähtavad J-mudeli vahendusel. Sellest on põhjalikumalt
kirjutatud
Sotsiooniku ABC ning
SOTSIOONIKA: isiksusetüübid ja suhted kodulehtedel, siin aga
piirdume suhtetüüpide loeteluga
ja lühikirjeldusega.
Kõik sotsioonikas käsitlevaid tüüpidevahelised suhted võib jaotada
mitmeks grupiks mugavuse taseme järgi. On olemas tõepoolest
mugavad ja produktiivsed suhted (duaalsuhe, samasussuhe),
piisavalt soodsad (aktivatsioonisuhe, peegelsuhe, poolduaalsuhe,
sugulassuhe, tellimussuhe, superegosuhe), neutraalsed (vastandsuhe,
ebasamasussuhe, asjalikkussuhe, õhupeegeldussuhe) ning lõpuks
ebasoodsad suhted (konfliktsuhe, kontrollisuhe). Enamik suhteid
kannab sümmeetrilist iseloomu, kuid on mitu asümmeetrilist
suhtetüüpi (kontrollisuhe, tellimussuhe).
Duaalsuhe.
Sotsioonikas traditsiooniliselt peetakse seda suhet
prioriteetseks. Seda suhet nimetatakse veel täielikuks
täiendsuhteks. Iga täiendpartner, või duaal, toetab oma
partnerit alateadvusblokki SUPERID nõrkade funktsioonide
kohaselt, abistades teda ellujäämisküsimustes. Kuid praktika
näitab, et ka täiendavate partnerite vahel esinevad raskused
ning mittemõistmine.
Samasussuhe.
Tagab parima vastastikumõistmise, kuna tugevad funktsioonid
langevad kokku. Tänu sellele partnerid mõtlevad ja toimivad üsna
sarnaselt. Selle suhte puuduseks on asjaolu, et terve rida elulisi
probleeme ei leia oma lahendust seetõttu, et mõlemal partneril on
nõrgalt arenenud ühed ja samad funktsioonid.
Aktivatsioonisuhe.
Tavaliselt see suhtetüüp võimaldab partneritel viibida rõõmsas,
üleolevas meeleolus. See suhe kulgeb energiliselt, jätab erksat
muljet. Partneritel õnnestub koos väga edukalt toimida kui neid
ühendab ühine tegevus. Kuid see suhe kurnab partnereid ning nad
peavad teineteisest puhkama.
Peegelsuhe.
Mõlema partneri funktsioonide konfiguratsioon on selline, et nende
vahel toimub aktiivne vahetus tugevate funktsioonide lõikes.
Sealjuures mõlemal partneritel ei õnnestu riivata vastastiku teise
nõrku funktsioone. Seega reeglina on neil palju ühist, eriti kui
nende elulised huvid ja väärtused ühtivad.
Poolduaalsuhe.
See on samuti üsna soodne suhe, kuid erinevalt duaalsetest
partneritest, poolduaalid ei suuda teineteist täielikult toetada
ning kompenseerida teise puudusi. Kui partneritel on ühine
tegevus, siis teatud aladel nii üks kui ka teine, ilmutavad
sarnast suutmatust, mis toob kaasa partnerite vastastikku
rahulolematust teineteisega.
Sugulassuhe.
Partnerid paljus sarnased teineteisega, kui tänu teatud
erinevustele võivad samal ajal erinevalt näha maailma, erinevalt
suhtuda samastesse nähtustesse, riivates teineteise nõrku külge.
Siin kõik sõltub distantsilt, sisemisest taktitundest, mõlema
partneri soovist säilitada heasoovlikke suhteid. On samuti tähtis,
et partnerite huvid ühtiksid.
Tellimussuhe.
See on mittesümmeetriline suhe. Üks partneritest, niinimetatud
Tellija, teine, - Täitja. Tellija tundub
Täitjale tähtsana. Ta väga tähelepanelikult võtab arvesse
kõike, mida nõuab temalt Tellija, olgu see kasvõi vihje.
Tellija omakorda vähem arvestab Täitja toimingutega ja
sõnadega, kuigi mitte alati. Siin tuleb arvestada partnerite
sotsiaalse tasemega. Kui Täitja tase on Tellijast
kõrgem, siis vastastikune ning viljakas kontakt on täiesti
võimalik.
Superegosuhe.
Suhe on piisavalt ligitõmbav mõlemale partnerile. Kumbki võib olla
toetajaks, osutada seal abi, kus teisel partneril esineb raskusi.
Kuid on ebakõla ning teineteise mittemõistmine ühises tegevuses
erinevusest lähenemises, töömeetodis jne. Võimalik pingestuse
tekkimine, vastastikud solvangud, suhete katkemine. Partneritel
oleks kasulik teha pause, perioodiliselt teineteisest puhata.
Konfliktsuhe.
Selle suhte eripära seisneb selles, et mõlemad partnerid, kuigi
spetsiaalselt selleks ei püüdle, tahtmatult riivavad vastastikku
kõige nõrgemaid kohti. Loomulikult, et see on mõlemale ebameeldiv.
Kuid suhteid võib täiesti säilitada mittekonfliktsetena, kui
pidada kindlat distantsi. See säästab partnereid kokkupõrgetest
ning seega aitab säilitada täiesti normaalseid suhteid.
Kontrollisuhe.
See on veel üks mittesümmeetriliste suhete variant.
Kontrollialuse jaoks on see suhe üsna ebameeldiv.
Kontrollialune reageerib oma Kontrollija igale
väiksemale „kulmuliigutusele“. Sealjuures Kontrollija
reeglina ei teadvusta endale oma käitumise sellist tugevat efekti.
Kontrollialuse jaoks see suhe on isegi valulisem, kui
näiteks, Konfliktsuhe.
Vastandsuhe.
Partneritel on sarnane funktsioonide komplekt, väljaavatud
vertsus. Üks on Introvert, teine aga Ekstravert.
Funktsioonide paiknevus ning erinev vertsus tingivad partnerite
teineteise mõttemõistmist. Kuigi see on konfliktivaba suhe,
partnerid teineteist eriti ei paelu. Kui nad on omaette,
suhtlemine on täiesti võimalik. Kui aga lisandub keegi kolmas,
vähemalt ühe partneri tähelepanu lülitub temale.
Ebasamasussuhe.
Partnerid erinevad „ratsionaalsus-irratsionaalsus“ skaala poolest.
Tervikuna teineteise mõistmine on hea, huvid on lähedased. Kuid
suhe pole piisavalt tugev, ja kui pole vajadust jätkata suhet,
siis partnerid kergesti lahknevad. Seda suhet võib iseloomustada
kui piisavalt soodne.
Asjalikkussuhe.
Ühtse huvi puhul partnerite vahel võib kujuneda täiesti püsiv,
heasoovlik suhe. Kui eesmärgid on erinevad, siis tekkib
mittemõistmine ja võõrandumine. Sel juhul tuleks vältida
lähidistantsi.
Õhupeegeldussuhe.
Partneritel pole midagi teineteise vastu, tunduvad täiesti
meeldivatena ja armsatena. Nad on valmis veetma koos oma vaba
aega, kui teha koos tõsist tööd on raske, sest iga partner
halvasti mõistab teise eesmärke ja kavatsusi. See on täiesti
konfliktivaba suhe, puuduvad tõusud ja mõõnad. Partneritel puudub
vastastikune aktiivne huvi.
Järgnevalt on moodustatud tüüpidevaheliste suhete tabel:
|
ILE |
SEI |
ESE |
LII |
EIE |
LSI |
SLE |
IEI |
LIE |
ESI |
SEE |
ILI |
LSE |
EII |
IEE |
SLI |
|
ILE |
Sa |
Du |
Ak |
Pe |
tä |
ka |
As |
Õh |
Es |
Ko |
Se |
Va |
Te |
Kr |
Su |
Pd |
|
SEI |
Du |
Sa |
Pe |
Ak |
ka |
tä |
Õh |
As |
Ko |
Es |
Va |
Se |
Kr |
Te |
Pd |
Su |
|
ESE |
Ak |
Pe |
Sa |
Du |
Su |
Pd |
Te |
Kr |
Se |
Va |
Es |
Ko |
As |
Õh |
tä |
ka |
|
LII |
Pe |
Ak |
Du |
Sa |
Pd |
Su |
Kr |
Te |
Va |
Se |
Ko |
Es |
Õh |
As |
ka |
tä |
|
EIE |
Te |
Kr |
Su |
Pd |
Sa |
Du |
Ak |
Pe |
As |
Õh |
tä |
ka |
Se |
Va |
Es |
Ko |
|
LSI |
Kr |
Te |
Pd |
Su |
Du |
Sa |
Pe |
Ak |
Õh |
As |
ka |
tä |
Va |
Se |
Ko |
Es |
|
SLE |
As |
Õh |
tä |
ka |
Ak |
Pe |
Sa |
Du |
Te |
Kr |
Su |
Pd |
Es |
Ko |
Se |
Va |
|
IEI |
Õh |
As |
ka |
tä |
Pe |
Ak |
Du |
Sa |
Kr |
Te |
Pd |
Su |
Ko |
Es |
Va |
Se |
|
LIE |
Es |
Ko |
Se |
Va |
As |
Õh |
tä |
ka |
Sa |
Du |
Ak |
Pe |
Su |
Pd |
Te |
Kr |
|
ESI |
Ko |
Es |
Va |
Se |
Õh |
As |
ka |
tä |
Du |
Sa |
Pe |
Ak |
Pd |
Su |
Kr |
Te |
|
SEE |
Se |
Va |
Es |
Ko |
Te |
Kr |
Su |
Pd |
Ak |
Pe |
Sa |
Du |
tä |
ka |
As |
Õh |
|
ILI |
Va |
Se |
Ko |
Es |
Kr |
Te |
Pd |
Su |
Pe |
Ak |
Du |
Sa |
ka |
tä |
Õh |
As |
|
LSE |
tä |
ka |
As |
Õh |
Se |
Va |
Es |
Ko |
Su |
Pd |
Te |
Kr |
Sa |
Du |
Ak |
Pe |
|
EII |
ka |
tä |
Õh |
As |
Va |
Se |
Ko |
Es |
Pd |
Su |
Kr |
Te |
Du |
Sa |
Pe |
Ak |
|
IEE |
Su |
Pd |
Te |
Kr |
Es |
Ko |
Se |
Va |
tä |
ka |
As |
Õh |
Ak |
Pe |
Sa |
Du |
|
SLI |
Pd |
Su |
Kr |
Te |
Ko |
Es |
Va |
Se |
ka |
tä |
Õh |
As |
Pe |
Ak |
Du |
Sa |
Tabelis on kasutusel järgmised
sotsioonikas kasutusel olevad 16. sotsiotüübi tähistused:
|
ILE |
- Intuitiivselt-loogiline
ekstravert (Otsija); |
|
SEI |
- Sensoorselt-eetiline
introvert (Vahendaja); |
|
ESE |
- Eetilis-sensoorne ekstravert
(Eluarmastaja); |
|
LII |
- Loogilis-intuitiivne
introvert (Õiglane); |
|
EIE |
- Eetilis-intuitiivne
ekstravert (Kasvataja); |
|
LSI |
- Loogilis-sensoorne introvert
(Inspektor); |
|
SLE |
- Sensoorselt-loogiline
ekstravert (Marssal); |
|
IEI |
- Intuitiivselt-eetiline
introvert (Lüürik); |
|
LIE |
- Loogilis-intuitiivne
ekstravert (Ettevõtja); |
|
ESI |
- Eetilis-sensoorne introvert
(Hoidja); |
|
SEE |
- Sensoorselt-eetiline
ekstravert (Poliitik); |
|
ILI |
- Intuitiivselt-loogiline
introvert (Kriitik); |
|
LSE |
- Loogilis-sensoorne ekstravert
(Administraator); |
|
EII |
- Eetilis-intuitiivne introvert
(Humanist); |
|
IEE |
- Intuitiivselt-eetiline
ekstravert (Psühholoog); |
|
SLI |
- Sensoorselt-loogiline
introvert (Meister). |
Tabelis on kasutusel järgmised tüüpidevaheliste suhete
tähistused:
|
Kr |
- Kontrollisuhe kontrollija; |
|
ka |
- Kontrollisuhe
kontrollialune; |
|
Te |
- Tellimussuhe tellija; |
|
tä |
- Tellimussuhe täitja. |
|
Du |
- Duaalsuhe, ehk täieliku
täiendamissuhe; |
|
Pd |
- Poolduaalsuhe; |
|
Va |
- Vastandsuhe; |
|
Õh |
- Õhupeegeldussuhe; |
|
Ko |
- Konfliktsuhe; |
|
Pe |
- Peegelsuhe; |
|
Ak |
- Aktivatsioonisuhe; |
|
Es |
- Ebasamasussuhe; |
|
Sa |
- Samasussuhe; |
|
Su |
- Sugulassuhe; |
|
Se |
- Superegosuhe; |
|
As |
- Asjalikkussuhe; |
Nii nagu ei ole halbu tüüpe, ei ole ka halbu suhteid. Teades
erinevate isiksustetüüpide eripärasid ning erinevaid inimeste
vahelisi suhtetüüpe, saab oskuslikult antud teadmisi kasutada
nii enda kui ka teiste inimeste hüvanguks.
Me kõik oleme erinevad. Tänu sotsioonikale ilmneb võimalus
mõista, milles nimelt erinevused seisnevad. Samuti tekib
võimalus hinnata teist inimest nende omaduste pärast, milles on
tugev just tema. Tolerantsus teise inimese suhtes, kes ei ole
sinuga sarnane, pole enam abstraktne üleskutse, vaid osutub
konkreetseks tänapäevaelu nõudeks.
Sotsioonika põhitõdede tegelik, mitte formaalne omandamine annab
reaalseid alused sügavaks ja teadvustatud inimkooselu kõlbeliste
normide mõistmiseks, millest kõik nii palju räägivad, kuid mille
reaalseid teostusi kohtab elus haruharva.
Need on vaid mõned sotsioonilise tüübi struktuuriga seotud
teemad, mida valgustab see tähelepanuväärne teadus.
Sotsioonika teine tahk on keskendunud teatud kindla
sotsioonilise tüübi hulka kuuluva inimese vastastoime
probleemile teiste inimestega, kellest igaüks on samuti ühe või
teise kindla sotsiotüübi esindaja.
Sotsioonika aitab teil mõista, miks ei laabu suhted partneriga
ning kuidas saab neid parandada. Iga konkreetse juhtumi puhul
eksisteerib kindel vastastoime viis. Vastastoime viisi paradigma
on välja töötatud konkreetse kahe inimese võimaluste tundmise
põhjal. Sotsiooniline lähenemine võimaldab välja selgitada
põlvkondade konflikti olemuse, avada meile vanemate ja laste
omavaheliste suhete eripära.
Ilma sotsioonilise teadmiseta on raske ette kujutada ka
professionaalse kollektiivi moodustamist, ühe ja sama ülesande
lahendamisega tegelevate kaasosanike meeskonna ülesehitamist.
Tänapäeval on üldtunnustatud, et inimteguri arvestamine,
korporatiivne eetika ning firma ideoloogia kuuluvad samasuguste
ressursside hulka nagu seda on kapital ja inimesed. Kuidas
nimelt üles ehitada eetikat kollektiivi sees, kuidas kujundada
seda kaasosanike kollektiivis, kuidas saavutada firma ideoloogia
vastuvõtmine kõigi sinna kuuluvate inimeste poolt, - vastused
nendele küsimustele on seni vaid heade soovide tasandil.
Uus teadus lahendab need probleemid erakordselt efektiivselt
ning peenelt. Lugeja veendub selles sotsioonikaalaste
materjalidega tutvumisel.
Ning lõpuks, viimane soovitus algajatele. Suhtuge sotsioonikasse
täie tõsidusega. Asi on nimelt selles, et ühest küljest saate te
enda käsutusse süsteemi, mis töötab hästi ja on täiesti võimalik,
et aitab teil lahendada paljusid probleeme, mis varem tundusid
salapärastena ning lahendamatutena. Teisest küljest, pole
mõningaid inimliigi esindajaid diagnoosida niisama lihtne nagu
tundub esimesel pilgul.
Valmistuge selleks, et igal sammul võivad teid oodata vead, mida
te isegi ei aima. Aga valesti määratud inimese tüüp, kas on siis
juttu lapsest või täiskasvanust, toob kaasa valesid otsuseid
suhete loomisel, võimete arendamisel jne.
Võimaluse korral õpitakse tüüpide määramist kogenud
sotsioonikute juhendamisel. Nende poole pöördutakse nõustamise
küsimustes. Sotsioonika spetsialistid abistavad kaadrivalikul,
annavad soovitusi kutsevalikul vastavalt noore inimese, kes on
otsustanud mingis valdkonnas rakendada oma võimeid, tüübi
eripärale, konsulteerivad inimesi, kes loovad perekonda,
teostavad probleemsete ning konfliktsete suhete korrektsiooni
juba kujunenud perekondades.
Tahaksin kirjutada veel mõne lause testidest. Nagu
traditsiooniliselt paljudel sotsioonikaalastel kodulehtedel,
pakun ka mina oma kodulehel teste.
Esmasel pilgul võib see tõepoolest tunduda vajalik. Lugeja peab
ju kuidagi teada saama, millise tüübi hulka ta kuulub, et
kasutada esitatud soovitusi.
Kõik on täpselt nii, välja arvatud üks “aga”. Neile, kes
tegelevad sotsioonikaga professionaalselt, on ammu ja hästi
teada, et mõningatel juhtudel testid ikkagi “ei tööta”. Vastuste
analüüs näitab, et tüüpide määramisel ei saa absoluutse
kindlusega testidele toetuda. Inimene on liiga keeruline oma
psüühika struktuuri poolest, et teda saaks mõõta testülesannete
komplektiga.
Inimese sotsiotüübi kindlaks määramine on jõukohane vaid teisele
inimesele, kes on omandanud informatsiooniliste aspektide
semantika ning kes vabalt ja hästi tunneb sotsioonika “A-mudelit”.
Lõpliku diagnostika ülesande saab täiel määral lahendada ainult
ikka sotsioonikust ekspert, olles elavas suhtlemises
respondendiga.
 tagasi algusesse
|
