Stressiteema on niivõrd populaarne,
et sellest ei saa kuidagi mööda minna. Stressi määratakse
kui mistahes organismi pingeseisundit vastuseks nii positiivsete
kui ka negatiivsete mõjutustele selle elulistele tingimustele.
Kas te olete kunagi lausunud
midagi sarnast?
“See töö ajab mind hulluks!”
“Ma saaks midagi teha, kui minu
ülemus jätaks mind rahule!”
“Lõpetaks ometi see telefon
helisemist!”.
“Veel üks “tulekahju
kustutamine” ja minu hinge siin enam ei ole!”
Tänapäeval tabab meid stress
sageli ka töökohal. Kuid see, mis kutsub esile stressi ühel
inimesel, ei põhjusta jällegi stressi teisel. Stressi käsitlemisel
tuleb samuti lähtuda sellel kodulehel kirjeldavast tüpoloogiast.
Erinevate tüüpide eelistused ja stress
Siin on mõned
situatsioonide näited, mis on enam sagedasemad stressitegurid
erinevate eelistustega inimestel.
Ekstravert (I) – Introvert (E)
·
Projekti iseseisev
teostamine on stressiks Ekstraverdile (E), kuid virgutab
Introverdi (I) tegevust.
·
Tegevuse katkestused, mis ei võimalda keskenduda ja
kontsentreeruda (on stressiks Introverdile (I), kui virgutavad
Ekstraverdi (E) tegevust).
Erik (Ekstravert) ning Inna
(Introvert) töötavad koos projekti kallal. Esimesel etapil peavad
nad viima läbi vestluse firma kaastöötajatega. On teada, kuidas
see tavaliselt toimub: koostatakse teade, võimalustel helistatakse
jne. Erik (E) arvab, et sellised ümberlülitused virgutavad tema
tegevust. Inna (I) aga tuleb igal õhtul koju kurnatuna ja
väsinuna.
Projekti läbiviimise teisel
etapil peab iga üks neist üldistama telefonikõneluste teel saadud
informatsiooni. Nüüd avab Erik (E), et ta vajab sagedamini
lahkumist töökohalt, kuna kaotab energiat, kui peab töötama
üksinduses omaette. Inna (I), vastupidi, tunneb end sel juhul
suurepäraselt!
Sensoorne tüüp (S) – Intuitiivne
tüüp (N)
·
“Ajurünnak” on
stressiks Sensoorsele tüübile (S) ning virgutab Intuitiivse tüübi
(N) tegevust).
·
Konkreetse
informatsiooni kogumine projekti jaoks on stressiks Intuitiivsele
tüübile (N) ning virgutab Sensoorse tüübi (S) tegevust.
Sulev (Sensoorne tüüp) ning Nele
(Intuitiivne tüüp) osalevad meeskondade loomisele pühendatud
seminaril. Esimese päeva programmis on “ajurünnak”, et saada
võimalikult rohkem meeskondade kohta erinevaid määratlusi. Sulev
(S) leiab seda üritust igavana ning ei suuda mõista, mis mõtte on
“ajurünnakul”, sealsamas kui Nelet (N) selline „ajurünnak“
virgutab tegevusele. Hiljem, kui meeskond vaatleb aastaaruannet,
Sulev (S) ilmutab selle vastu huvi, sel ajal kui Nele (N) selle
tegevuste juures igavleb.
Mõtlejatüüp (T)
– Tundetüüp (F)
·
Isikutevahelised
kontaktid kolleegidega on stressiks Mõtlejatüübile (T), kuid
virgutavad Tundetüüpi (F) tegevust.
·
Ideede või
projektide kriitika, nõrkuste otsimine on stressiks Tundetüübile
(F), kuid virgutavad Mõtlejatüüpi (T) tegevust.
Terje (Mõtlejatüüp) on Feliksi
(Tundetüüp) ülemus ning mõistab, et Feliks (F) soovib sageli
kõneleda oma sõpradest ning perekonnast, küsitleda kuidas sai
veetud nädalavahetus. Ühe sõnaga, lobiseda. Feliks (F) aga arvab,
et sarnane vestlus aitab tal seada tihedamad suhted Terjega (T).
Kui Terje (T) palub sellest kõneleda lõunavaheajal, siis Feliksile
(F) tundub, nagu nende suhetes on tekkinud lõhe. Kui Terje (T)
palub tal öelda välja kriitikat tema poolt esitatud projekti
kohta, siis Feliksile (F) teeb see tugevasti muret. Feliksile (F)
tundub, et selline kriitika võib olla valuline mõlemale
osapoolele.
Otsustajatüüp (J) – Kohanejatüüp
(P)
·
Kui tähtis projekt
võetakse päevakorrast maha, siis see on stressiks Otsustajatüübile
(J), kuid virgutab Kohanejatüüpi (P) tegevust.
·
Jäiga kavandiga
ning rangete ajaliste tähtaegadega projekt on stressiks
Kohanejatüübile (P), kuid virgutab Otsustajatüüpi (J) tegevust.
Jaanika (Otsustajatüüp) ning
Piret (Kohanejatüüp) vastutavad igakuise aruande õigeaegse
esitamise eest. Jaanikale (J) väga meeldib, et nad jaotaksid
omavahel aega ja kohustusi nii, et esitada aruanne õigeaegselt.
Piret (P) tunneb end surutuna, see kutsub tal esile stressi. Mingi
rikke kopeerimismasinas viimasel hetkel tekitab aga stressi
Jaanikal (J), sealsamas kui Piret (K) operatiivselt leiab teise
masina. On hea, kui töö, vaatamata raskustele, lõpuni viiakse.
Professionaalne tegevus ning tüpoloogilised
eelistused
Nagu lugeja on
juba märganud, tegevus, mis on vasturääkivuses inimese tüübi
loomulikule stiilile, võib kutsuda tal esile stressi. Näiteks,
Inna (I) ülesanne seisnes selles, et selgitada välja midagi
telefoni teel ning see võttis temalt kogu energia. Kui seejärel ta
tunnetas, et omaette töötades, aruanne koostamise käigus energia
tuli talle tagasi.
Stressiga
võitlemiseks me aegajalt peamegi looma mitmekesisust igapäevases
töös. Teades ja võttes arvesse oma tüübi, mõtiskledes oma tööst
ning teostatavatest ülesannetest, suudaksime me leida paindlikum
lähenemine oma vajaduste rahuldamiseks?
Selleks et vaadelda suhtumist
töösse läbi tüpoloogia prisma, võiks pöörduda alljärgnevale
toimingute loetelule, mis vastavad erinevate eelistustega
inimestele. Neile mittevastavus võib osutuda stressi põhjuseks.
Ekstraverdi (E)
tegevus
·
Eelistab töötada
koos teiste inimestega.
·
Pühendab palju
aega telefonikõnedele.
·
Sageli toimib
koostöös kolleegidega.
·
Tegutseb kiiresti
ning eelistab mitmekesisust.
·
On avatud ning
sageli arutleb midagi teistega.
Introverdi (I)
tegevus
·
Tuleb iseseisvalt
tööga toime.
·
Suhtlemisvahendina
kasutab sageli elektroonset posti.
·
Katkestab aegajalt
toimingut tähelepanu kontsentreerimiseks.
·
Mõtiskleb enne kui
asub tegutsema.
·
Võib sügavalt
kontsentreeruda millelegi ühele tegevusele.
·
Eelistab arutleda
midagi nelja silma all, võttes arvesse kõike aspekte.
Sensoorse tüübi
(S) tegevus
·
Tähelepanu all on
reaalsus.
·
Millegi
teostamiseks kasutab äraproovitud meetodid.
·
Laskub
üksikasjadesse.
·
Veendub, et faktid
oleksid täpsed.
·
Oma toimingutes
toetub oma kogemusele.
·
On praktiline.
Intuitiivse
tüübi (N) tegevus
·
Võtab arvesse
sisetundeid.
·
Otsib uusi
meetodeid vanade ülesannete lahendamiseks.
·
eelistab põgusaid
ülevaateid.
·
Veendub, et
faktide tähendus on selge.
·
Toimib lähtudes
võimalustest.
·
Käitub kui
keeruline natuur.
Mõtlejatüübi
(T) tegevus
·
Objektiivselt
analüüsib situatsiooni.
·
Seab kriteeriume
ja standardeid.
·
Märkab ja
kritiseerib nõrkusi.
·
Keskendub
ülesannetel.
·
Otsuste
vastuvõtmisel lähtub loogikast;
·
Esitab küsimusi
situatsiooni selgitamiseks.
Tundetüübi (F)
tegevus
·
Hindab
situatsiooni lähtudes isiklikust kogemusest.
·
Adapteerub
individuaalsetele erinevustele ning nõuetele.
· Osutub
tähelepanu positiivsetele aspektidele ning väärtustavad neid.
·
Keskendub
protsessil ning protsessist osalejail.
·
Otsuse
vastuvõtmisel lähtub empaatiast ning isiklikest väärtustest.
·
Arvab, et
küsimused vaid rõhutavad erinevusi, mitte aga soodustavad
harmooniliste suhete seadmisele.
Otsustajatüüpi
(J) tegevus
·
Organiseerib
ennast ja teisi.
·
Planeerib, et
tulla toime ülesandega.
·
Eelistab teada
ajalisi parameetreid ning lõpptähtaegu.
·
Kavandav
protsessi, et vältida “tulekahjusid”.
·
Lõpetab ühe
tegevuse ning alles siis liigub edasi.
·
Plaanib „musti
stsenaariume“.
Kohanejatüüpi
(P) tegevus
·
Läheb protsessist
üle plaani väljatöötamisele.
·
Et ülesandega
toime tulla, usaldab omaenda lähenemist planeerimises.
·
Eelistab
paindlikku lähenemist ajaparameetrite ning lõplikke tähtaegade
asemel.
·
Kavandab
toimingute teostamist viimasel hetkel.
·
Valmis ümber
hindama oma väärtusi.
·
Loodab imele.
Paljud elukutsed nõuavad
erinevate kohustuslikke tegevuste täitmist, kaasa arvatud neid,
mis sisalduvad eelistuste loetelus. Siiski, kui kulutada suurema
osa ajast tööle, mille suhtes puudub eelistus, võib see viia
stressile. Seega, tuleks veelkord suunata pilk loetelule, et
selgitada, millised tegevusliigid pole seotud antud inimese
psühholoogilise tüübiga. Kui sellised on olemas, kutsuvad nad
esile stressi?
Mida võiks teha?
1. Võiks tegeleda antud
tegevusega koos vastava tüüpi inimesega, kellel see ei kutsu esile
stressi?
·
„Kui sa annaksid
mulle aruanne, siis ma selle kirjutaksin“ (räägib introvert
ekstraverdile).
·
„Kui sa
valmistaksid ette eelarve tervikuna, ma täidaksin kõik ise
põhjalikult ära“ (räägib sensoorse tüübi esindaja intutiivsele).
2. Võiks asendada
mitteeelistavat tegevust hingele lähedasemaga.
-
Paljud inimesed võivad mõnda aega teostada „mitteeelistavat“
tööd, kui luua sagedased vahepausid.
-
Võiks pakkuda enesele ergutusi. „Kui ma lõpetan aruanne täna
hommikul, siis kutsun Merikest tulla minuga koos lõunatama“
(ergutus ekstraverdile).
3. Võiks teisiti formuleerida
ning ümber jaotada tegevusi ning tõsta neid nende hulka, mis on
antud isiksusetüübile lähedasemad.
4. Võiks teha teist tööd või
täita teist rolli kujunenud situatsioonis.
-
Võiks antud tüüpi inimese tegevust vaheldada teiste
tegevusliikidega.
-
Võiks lülituda ümber teistele rollidele, ehk minna üle
peamistest rollides episoodilistele Või vastupidi.
Muidugi, eksisteerib veel palju
teisi tegureid, mis ei sõltu antud tüüpi eelistustest, mis võivad
tekitada stressi.
Stressi allikatel, või stressoritel, on erinev päritolu
ning enamik uurijaid jaotavad neid kahte põhigruppi:
- füüsilised;
- sotsiaalpsühholoogilised.
Füüsiliste stressorite hulka loetakse
järgmised:
palavus, külmus, müra, füüsiline vägivald,
haigus, halvad töötingimused.
Sotsiaal-psühholoogiliste stressorite hulka kuuluvad:
a)
perekondlikud stressorid: tüli, lähedase haigus/surm,
erinevused harjumustes, probleemid lastega jne.;
b) ühiskondlikud stressorid: tööpuudus,
inflatsioon, kuritegevus, keskkonnasaasatus;
c) tööga seotud stressorid: tööteostamise
tähtaja ületamine, transpordihäired, konkurents,
vallandamise või muude sanktsioonide oht, oma ebakompetentsuse
tunnetamine, probleemid töökaaslastega jne.;
d) isiksustevahelised
stressorid: erinevused väärtushinnangutes,
konfliktid transpordis (teenindusasutuses, naabritega) jne.
Stressi tagajärjeks peetakse häireid
erinevatel tasanditel:
füüsilisel,
emotsionaalsel, käitumuslikul ja
intellektuaalsel.
Füüsilisel tasandil võivad olla järgmised
häired:
- unetus;
- vereringluse häired;
- seedetrakti häired/söögiisu
puudumine;
- lihaste pingeseis;
- peavalu;
- kehatemperatuuri tõus/langus;
- südametegevuse häired
jne.
Emotsionaalsel tasandil:
- ärrituvus;
- depressioon;
- afektid (emotsionaalsed vapustused);
- vaenlikkus jne.
Käitumuslikul tasandil:
- töölt puudumised;
- kvaliteedi ja efektiivsuse langus;
- ülimäärane
suitsetamine/alkoholi tarbimine;
- töömotivatsiooni ning professionaalse kasvupüüe
langus.
Intellektuaalsel tasandil:
- adekvaatse situatsiooni hinnanguvõime
halvenemine;
- hajameelsus;
- ebatäpne ning ebaloogiline mõtlemine;
- loomingulise
potentsiaali langus jne.
Traditsioonilised psühholoogid (nende seas ka väga tuntud ja
autoriteetsed), kes ei tunne sotsioonikat,
stressiteema käsitlemisel lähtuvad inimesest kui mingist
amorfsest olendist. Sageli nende nõuanded piirduvad soovitustega
nagu: naeratage teineteisele, olge üksteise vastu viisakad, äge
ärrituge jne. Aga kui sinu suhtepartneriks osutub näiteks
partner kellega olete sotsioonilises konfliktses suhtes? Sel
juhul te iseendale aru andmata tahtmatult astute teineteise
"konnasilmadele" ning mingit naeratust ja viisakust ei saa siin
eriti oodata. Vastastiku ärritusest kõrvalehoidmisest rääkimata.
Sotsioonika on uus
teadus, mis uurib inimese isiksust ning inimestevahelisi
suhteid. Artikli autor eeldab, et lugeja on juba kursis
sotsioonikas kasutatavate isiksuse- ehk sotsiotüüpide ning
tüüpidevaheliste suhete kirjeldustega. Sellest saab lugeda nii
interneti kodulehel
www.hot.ee/socioniko „SOTSIOONIKA: isiksusetüübid ja suhted“
kui ka
www.hot.ee/sotsioonika „Sotsiooniku ABC“.
Lähtudes sotsioonikast stressijuhtimisprogrammide loomine sõltub paljus inimeste
individuaalsete erinevuste ning sellega seotud stressiallikate
mõistmisest. Sõltuvalt sellest millisesse psühholoogilise
tüübi hulka kuulub inimene, ta vastavalt sellele
reageerib tema ümber tekitatavatele stressoritele. Vastavalt
reageerimisiseloomule stressorile võib eristada sotsiotüüpide
põhigruppe mis on omavahel ühendatud neile üldiste
psühholoogiliste tunnustega. Põhitunnustena esinevad
siin järgmised paarid:
ekstravert (E) – introvert (I)
otsustaja (J) – kohaneja (P)
Esimene tunnustepaar osutab indiviidi tendentsile kas olla
aktiivsel positsioonil stressori kui objekti suhtes (E), või
passiivsel, lubades tal lasta ennast mõjutada või
alluda situatsioonile (I).
Teine paar osutab inimese püüdlustele toimida stressisituatsioonis
kas teadud kindla algoritmi (täpse järjestuse) kohaselt
(J), või spontaanselt, sõltuvalt objektiivsetest
teguritest või sisemisest seisundist (P).
Seega meil on neli sotsiotüüpide gruppi:
ekstraverdid – otsustajad
(E**J) ehk stressitreenitavad;
ekstraverdid – kohanejad (E**P) ehk stressistabiilsed;
introverdid – otsustajad (I**J) ehk stressipidurdavad;
introvertidid – kohanejad (I**P) ehk stressimittestabiilsed.
Et teha lugejale sotsiotüüpide mõistmist lihtsamaks
on kasutatud, siin ja edaspidi, kõrvuti nii Myers-Briggs
metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid sulgudes)
kasutusel olevaid tähistusi.
Stressitreenitavate (ekstraverdid – otsustajad) gruppi
kuuluvad ESFJ (Eluarmastaja), ENFJ (Kasvataja), ENTJ (Ettevõtja),
ESTJ (Administraator).
Nimetatud sotsiotüübid toimivad kindlalt vaid stabiilsete
ja ettearvavate situatsioonide tingimustes. Nad kalduvad autoritaarse
juhtimisstiili poole, praktiseerivad jooksvat kontrolli ja
arvestust ning püüavad maksimaalselt reglementeerida
tegevusprotsessi. Neil jääb sageli puudu paindlikkusest
ja diplomaatilisusest juhtimisotsuste vastuvõtmisel
väärtuste ja prioriteetide vahetusel, „tulekahjude
kustutamisel“.
Teiselt poolt, otsustajad ekstraverdid mõistavad
uutmiste vajadust ning vabaturu eeliseid, et kiiresti vahetada
vanu tehnoloogiaid ja teha vajalikke ümberkorraldusi inimressursside
juhtimise valdkonnas. Vaatamata teatud moraalsetele ja materiaalsetele
kulutustele, sotsiaalsete pingete ja konfliktide kasvu arvelt
sundivad nad end adapteeruma uutele tingimustele.
Kõigele sellele aitavad kaasa nende sellised omadused
nagu kindlus, sirgjoonelisus, head administratiivsed ja liidri
võimed ning juhtiv „koleeriline temperament“,
mis tagab kõrget energeetikat, impulsiivsust ja võitlejaiseloomu
ning aitab ületada pikaajalisi koormusi ning raskeid takistusi.
Nad ei põikle kõrvale võitlusest paljude
stressiteguritega ning omandavad kogemust ja karastust, mida
sageli pole suutelised teised isiksusetüübid.
Stressistabiilsete (ekstraverdid – kohanejad) gruppi
kuuluvad ENTP (Otsija), ESTP (Marssal), ESFP (Poliitik) ja
ENFP (Psühholoog).
Stabiilsus stressorite suhtes nimetatud sotsiotüüpidele
on omane tänu selliste psühholoogilistele omadustele
nagu paindlikkus, kohanemisvõime, kompromissivalmidus, „sangviinilise
temperamendi“ domineerimine.
Sellised tüübid on efektiivsed sageli vahelduva
turukonjunktuuri tingimustes, täpse seadusandluse puudumisel,
poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ebastabiilsuse puhul.
Nad orienteeruvad kergesti kaoses ning situatsiooni kiires
muutuses, tulevad hästi toime „tulekahjude kustutamisega“,
operatiivselt reageerivad mistahes struktureerimata infovoogudele.
Ja vastupidi, rangetes bürokraatlikes, staatilistes orgstruktuurides
tunnevad nad end väga ebamugavalt, neil kaovad ajendavad
stiimulid loominguliseks tegevuseks ja ettevõtlikkuseks.
Stressipidurdavate (introverdid – otsustajad) gruppi
kuuluvad INTJ (Õiglane), ISTJ (Inspektor), ISFJ (Hoidja)
ning INFJ (Humanist).
Tänu juhtivale „flegmaatilisele temperamendile“ need
sotsiotüübid üsna vastupidavalt taluvad stressigeensete
tegurite survet, säilitades sealjuures suhtelist töövõimet
ning moraalset vastupidavust.
Otsustaja tunnus mängib stabiliseerivat rolli aidates
taluda pikaajalist koormust, distsiplineerides inimest. Introvert-otsustaja
on väga aeglane ning järjekindel, tal on head täitja
omadused, temale võib loota kõige raskemates
situatsioonides.
Stressimittestabiilsete (introverdid – kohanejad) gruppi
kuuluvad ISFP (Vahendaja), INFP (Lüürik), INTP (Kriitik)
ning ISTP (Meister).
Introversioon kitsendab võimalustediapasooni suurte
stressorite arvu fikseerimiseks ning nende ületamisteede
väljatöötamiseks. Introvert liiga palju tähelepanu
ja energiat kulutab üksikutele stressoritele ning ei jõua
reageerida teistele. Stress läheb üle distressiks
ning inimene kaotab stabiilsuse, alludes situatsiooni võimule.
Sellele samuti aitab kaasa juhtiva „melanhoolse temperamendi“ olemasolu
mis on omane introverdile – kohanejale.
Kohaneja tunnus teeb neid sotsiotüüpe sõltuvateks
jooksvast meeleolust, kus nad on võimelised kiiresti üle
minema eufooria seisundist tugeva depressiooni seisundisse.
Nad on liiga tundlikud ja sugereeritavad, vajavad moraalset
tuge ning autoriteedi tahtejõulisemate ning dünaamilisemate
partnerite poolt.
Seepärast nende efektiivsus sõltub väga positiivsest
psühholoogilisest kliimast grupis või võimalusest
saada kvalifitseeritud abi probleemide tekkimisel.
Toon veel näiteid ülalpool öeldule, mis
on võetud mõne venemaa ja ukraina sotsiooniku analüüsist tuntud
ajalooliste isikute puhul.
Vaatleme sellist omaaegset poliitikut nagu
endine vene kindral Aleksander Lebed. Sotsiotüübi poolest on ta
Marssal (ESTP) ning see tähendab, et ta kuulub stressistabiilsete
hulka. Stressistabiilne inimene kohaneb suurepäraselt äkiliselt
muutuvates tingimustes ning oskab stressisituatsioonides
mobiliseeruda, toimida efektiivselt ning omandada uut jõudu.
“Spetsialist ekstreemsete situatsioonide alal”, - nii esitas end
kindral Lebed Venemaa Krasnojarski kraj juhi valimiskampaanias.
Mitte kaugest ajaloost lugeja ehk mäletab, et seal kus tekkisid
poliitilised kired – Tadžikistaanis, dnepriäärsetel aladel
Moldaavias, Tšetšeenias, sinna saadeti korraloomiseks kindral
Lebedit. Mida etteaimamatum oli situatsioon, seda suuremat
vaoshoitust ja külmaverelisust ilmutas rahustajast kindral. Seega
Lebedi reklaamlause oli põhimõtteliselt õige.
Kuid stressistabiilsusel on
oma tagakülg. Ehk siis psühholoogiline vajadus luua selliseid
tingimusi, kus on vajalikud justnimelt tegutsemine ettearvamata
olukorras. Mida see tähendab, võib näha teise Marssal (ESTP) tüüpi
esindajast poliitikul Valgevene presidendi Aleksander Lukašenko
puhul. Valgevene president nagu spetsiaalselt väldiks stabiilseid
situatsioone, kus ta kaotaks pead, ei tunnetaks oma ainulaadsust
ning asendamatust. Seepärast ta alateadlikult annab välja
selliseid ukaase, mis toovad kaasa poliitilist või majandusliku
ebastabiilsust ühiskonnas, niing seejärel ilmutab
stressistabiilsuse eeskuju loodud ekstreemse situatsiooni
ületamiseks.
Kui näiteks Krasnojarski kraj
valijad omaksid sotsioonikaalast kirjaoskust, nad siirale, kuid
enesepaljastavale kindral Lebedi üleskutsele reageeriksid
mitteühetähenduslikult: kes soovib stabiilsust, ettearvatud
situatsiooni, püsivat edasiarengut regioonis, see ei valiks
kubernööriks stressistabiilset liidrit. Marssal (ESTP) on hea
tingimustes, kus vaid tema ise, kõige tugevam, tahtejõulisem,
võimekam stressistabiilse neliku seast, on võimeline valitsema
inimesi. 14-s armees, mis oli dislotseeritud Tiraspolis, kindral
Lebed oli omal kohal ning tõepoolest asendamatu. Krasnojarski
krais olid täiesti teised ülesanded: taastada rikka regiooni
tööstuslik potentsiaal, meelitada ulatuslikke investeeringuid
majandusse, lahendada tervishoiu, hariduse, pensionikindlustuse
lagunevate susteemide probleeme. Kõik need ülesanded on
süsteemsed, kus on vajalik mitte niivõrd löök, kuivõrd igapäevased
jõupingutused.
Siia rohkem sobiks
ratsionaalne liider, olgu see Ettevõtja (ENTJ) või Administraator
(ESTJ). Ja pole sugugi hirmus, et ta võib osutuda
stressimittestabiilseks. Tema ülesandeks olekski vältida
ekstreemseid situatsioone, mitta ainult enda jaoks, vaid ka
stabiilsusele püüdlevatele krai elanikele.
Toodud näites sotsiooniliselt
kirjaoskuslik valik tuli teha regiooni elanikel. Aga juhtumitel,
kus alluvat valib juht, on võimalik vältida vigu, kasutades
sotsioonika nõuandeid. Näiteks, Venemaa erakorraliste
situatsioonide minister Sergei Šoigu on samuti tüübilt Marssal (ESTP).
Teda peetakse inimeseks omal kohal. Temale kuulubki pealepandud
kohustuste puhul mitte kaotada enesevalitsemist mistahes
situatsioonis, olla valmis kõikideks juhtumiteks, osata
välkkiirelt kontsentreeruda ning võtma vastu otsuseid aja,
inimeste, materiaalsete resursside defitsiidi korral. S.Šoigu on
korduvalt demonstreerinud oskust selliselt töötada. Pole juhuslik,
et ta osutus pikaajaliseks ministriks. Vaatamata mitmete
valitsuste vahetusele osutus ta püsivaks ministri kohal.
Teine stressistabiilse gruppi
esindaja ajalooline näide on seotud Juri Gagarini kosmoselennuga.
On palju erinevaid seisukohti, miks tolleaegne kosmosetehnika
peakonstruktor S.Koroljov on eelistanud maailma esimeseks
kosmoselennuks J.Gagarini, aga mitte G.Titovi? Kuid sotsioonika
vaatevinklist S.Koroljovil (Marssal, ehk ESTP) ja Gagarinil
(Lüürik, ehk INFP) olid need unikaalsed omadused, mida sotsioonik
V.Gulenko iseloomustas kui elastilisus. Kui tuletada
meelde, et esimene kosmonaut pidi välja kannatama üheksakordset
ülekoormust, et polnud täisgarantiid kosmoselaeva edukaks maale
tagasitulekuks, planeedi maa enda välimus, mis oli tervikuna
tajutav illuminaatori kaudu, oli loonud meeletu psühholoogilist
koormust, siis võiks nõustuda, et kosmonaudi valik oli tehtud
oskuslikult. Samas, J.Gagarin, olles oma tüübilt Lüürik (INFP), ei
paistnud esile raudse tahtejõu nind säravate asjalikke omaduste
poolest. Sest pole olemas ühes inimeses kõik absoluutselt kõige
parem. Selline on loodusseadus. Või siis konkreetsem, sotsioonika
seadus.
Mistahes juht või mänedžer
personali alal, õppides tundma sotsioonikat, võib suure kasuga
firmale ning tema käsutuses olevale inimressursile rakendada
ülalpool kirjeldatuid seaduspärasusi. Tuleb vaid teada, kuidas on
võimelised käituma erinevate sotsiotüüpide esindajad ekstreemses
situatsioonis.
Stressistabiilsete elastsusest
on juba öeldud. Võib vaid lisada, et puhtaid väliskontakte firmad
usaldavad Psühholoogile (ENFP), kes on selles tegevuses kõige
edukam, aga rutiinne töö, peamiselt tehnoloogiliste protsesside
viimistlemine täiuslikkuseni, usaldatakse Meistrile (ISTP). Nende
mõlema tüübi esindajad samuti omavad tugevat stressistabiilsust.
Seepärast kui Psühholoogi (INFP) ja Meistri (ISTP) töös tekkivad
ettearvamatud situatsioonid, firmajuht võib olla rahul, tema poolt
tehtud valik on õige.
Selle eest, pakkudes mistahes
tegevust stressimittestabiilsete gruppi esindajale, tuleb
arvestada tema temperamendi sellise omadusega, nagu monoliitsus
(V.Gulenko termin). Vaatamata oma kahtlemata tugevale iseloomule
see inimene vajab etteennustavat situatsiooni, kõva pinna
tunnetust jalgade all. Mistahes ettearvamatus on võimeline lausa
jalad alt ära lööma isegi sellisel kaasasündinud liidril ja
efektiivsel juhil nagu seda on Administraator (ESTJ).
Võib tuua ajaloolist näidet,
kus J.Stalin (Inspektor, ehk ISTJ) oli kaotanud pead ning ilmutas
vaikimist mitmeid päevi peale Saksamaa kallaletungi Nõukogude
Liidule, ning selle viimase riigi käitumist iseloomustas
peataolek. Sellist võimetust pidada vastu ootamatu lööki ilmutas
tugev, tahtejõuline, võitluses karastatud inimene, suurepärane
analüütik. Kuid nõrkuseta inimesi pole olemas.
Stressitreenitavad vähehaaval
kohanevad ekstreemsetele situatsioonidele, kasvatades tänu
ebasoodsatele situatsioonidele oma vastupanupotentsiaali.
V.Gulenko määrab selle gruppi eripära kui sitkust (nagu savi, mis
esialgu osutab nõrka vastupanu välisele survele, kuid mis
järgjärgult surub kokku, alludes sellele survele).
Näitena võib tuua
M.Gorbvatšovi (Poliitik, ehk ESFP), kes aegamööda tõmbus
stressitekkitavasse situatsiooni ning seejärel kohanes sellega,
kes lausa terve riigi silmis oli harjunud peale suruma
ebastabiilsust ning seejärel harjutas sellega kogu selle riigi
rahvast.
Neljanda gruppi esindajad, kes
on stressipidurdavad, üsna kaua osutavad vastupanu järsule
koormusele, kuid mille kasvades nende jõuvarud saavad ükskord
otsa. Seejärel need inimesed eemalduvad stressist, lõpetades
vastuseisu.
Sellist käitumismudelit
V.Gulenko nimetas kristalliliseks.
Kristallilise vastupanu
stressidele ilmutamise ajalooliseks näiteks on prantsuse
suurpoliitiku Ch.de Gaulle`i (Eluarmastaja, ehk ESFJ) poliitiline
elulugu. Vapper Vastupanuvõitleja, kulutades nähtavasti oma
seesmise jõu ressursse sõjas fašismiga, kaotas 1946. aastal
peaministri koha. Kuid 1958. aastal energeetilise spiraali uuel
tõusval ringil Ch.de Gaulle tuli uuesti võimu juurde tagasi,
kusjuures saades presidendiks laiendas oma võimuulatust. Kuid
stressid, mis olid seotud prantslaste lahkumisega Alžeeriast,
koloniaalse süsteemi demonteerimisega Aafrikas ning eriti 1968 a.
üldstreigi tõttu, tõid kaasa selle suure poliitikategelase
karjääri lõppemist.
Tundes oma töötajate
stressistabiilsust, omandab firmajuht väga efektiivse
lisakriteeriumi firma personali sotsioanalüüsiks. Ütle mulle kes
sa oled stressis ning ma ütlen sulle kes oled sina.
Sissekanne kodulehe külalisteraamatusse, kirjutab Triin:
Stress on kallal ja otsisin mingit psühholoogia-alast
lugemist. Sattusin sellele lehele. Tegin testi. Ning tulemus on
nagu rusikas silma auku. Olingi nagu mina... Täitsa mina... Ja
see aitas mul meelde tuletada minu positiivseid külgi... Olemine
läks paremaks. Aitäh ...!!!
 tagasi algusesse
|
