| |
Maksimaalne tööpanus isikutelt
või grupilt on saavutatav siis kui inimestel on ajendavad
motiivid konkreetsele tegevusele. Inimest võib ergutada
selliste hoobadega nagu vajadused ja huvid. Huvi ilmneb tähelepanu,
mõtete ning kavatsuste suundumustes. Vajadus aga ihas,
soovides ja tahtes. Vajadus kutsub esile soovi midagi omada
aga huvi sellega tutvuda.
Tuntud psühholoog ja spetsialist juhtimisteooria alal
A.Maslow pakkus välja motiividehierarhia kontseptsiooni.
Põhimotiividena, mis ajendavad inimest tegevusele, Maslow
eristas järgmisi: füüsilised vajadused, vajadus
ohutuse järele, kommunikatsioonivajadus, asend kollektiivis
(prestiiž) ning lõpuks kõige kõrgem
motiiv selles püramiidis – see on püüe
eneseväljendusele. Viimane motiiv, võrreldes teistega,
on rangelt individuaalne ning on seotud isiksuse domineerivate
tunnustega.
Seega, vajadused peegeldavad inimeste objektiivseid
tarbeid elus, nii füüsilist kui ka vaimset arengut, kindlustavates
tingimustes. Huvid aga aitavad motivatsioonile kaasa tänu
teadvustatud tähtsusele ning emotsionaalsele veetlevusele.
Kui pole võimalust rahuldada vajadust, tekib ellujäämise
probleem. Kui huve ei saa rahuldada, siis elu muutub vaeseks
nii intellektuaalselt kui ka emotsionaalselt.
Sotsioonilise
analüüsi meetodid võimaldavad
määrata kindlaks neid vastastike seoseid lähtudes
vastavalt sotsiotüüpide gruppidele, mida ühendavad üldised
tunnused, ning samuti vastavalt nende üksikutele esindajatele.
Ekstravertsete sensoorikutele (ES**) hulka kuuluvate ESFJ
(Eluarmastaja), ESTP (Marssal), ESFP (Poliitik) ning ESTJ (Administraator)
peamiseks ajendavaks tegevusmotiiviks on staatus, ehk inimese
asend kollektiivis, ühiskonnas. Et lugejale teha lihtsamaks
sotsiotüüpide mõistmist, kasutan kõrvuti
nii Myers-Briggs metoodikas, kui ka sotsioonikas (pseudonüümid
sulgudes) kasutusel olevaid tähistusi.
Introvertsete sensoorikute (IS**) hulka kuuluvate ISFP (Vahendaja),
ISTJ (Inspektor), ISTJ (Hoidja) ning ISTP (Meister) peamiseks
ajendavaks tegevusmotiiviks on heaolu, mis väljendub stabiilset
olukorda ning head elatustaset kindlustavates materiaalsetes
väärtustes.
Ekstravertsete intuiitide (EN**) hulka kuuluvate ENTP (Otsija),
ENFJ (Kasvataja), ENTJ (Ettevõtja), ENFP (Psühholoog)
peamiseks ajendavaks tegevusmotiiviks on unikaalsus, ehk nende
prioriteetsuse tunnustamine ümbritsevate
inimeste poolt sellel tegevusalal kus nad töötavad
ning nende loomingu materiaalsete või vaimsete produktide
tunnustamine.
Introvertsete intuiitide (IN**) hulka kuuluvate INTJ (Õiglane),
INFP (Lüürik), INTP (Kriitik), INFJ (Humanitst) peamiseks
ajendavaks tegevusmotiiviks on eneseväärtus, ehk
isiklik veendumus oma tegevuse tähtsuses sõltumata ümbritsevate
inimeste, nii positiivsetest kui ka negatiivsetest hinnangutest
ja arvamustest.
Peamine ajendav motiiv, millepoolest üks isiksusetüüp
erineb teisest, paikneb tema kõrgemate sotsiaalsete
ja intellektuaalsete vajaduste tasandil, kuna madalamate psühhofüsioloogiliste
vajaduste tasandil motiivid on sarnased. Siin on mugavam eristada
tüüpseid motiive nende juhtivate psühholoogiliste
tunnuste abil, mis mõjutavad iga isiksusetüübi
maailmavaadet ning kujundavad „tüüpset filosoofiat”.
ENTP (Otsija) ning ENFP (Psühholoog) tüüpidele
peamiseks eluliseks väärtuseks on uute varjatute
võimaluste otsing oma varjatud võimete realiseerimiseks.
Nad püüavad leida mingi tavatu probleemi lahendamisviisi
ja üleüldse panna ennast proovile uues asjas, millega
pole veel keegi tegelenud ning veenduda, et see tuleb neil
paremini välja kui neil kes on läinud läbitallatud
rada mööda või tegeleb vaid argiasjadega.
Vahe nende sotsiotüüpide vahel seisneb vaid selles,
et ENTP (Otsija) realiseerib end asjade ja nähtuste loogiliste
vastasike seoste, aga ENFP (Psühholoog) inimtunnete ja
suhete valdkonnas.
ESFJ (Eluarmastaja) ning ENFJ (Kasvataja) ei kujuta endale
elu mis oleks vaene emotsioonide poolest. Elada emotsioonidega
ning täita nendega ümbritsevat maailma on nende kutsumus.
Mistahes situatsiooni nad võivad muuta draamaks või
komöödiaks, sõltuvalt tunnetest, mis täidavad
neid antud hetkel. ESFJ (Eluarmastaja) suunab oma emotsioone
peamiselt oma lähedastele inimestele, pahandades või
rõõmustades enese füüsilise või
hingelise komfordi puudumise või olemasolu tõttu.
ENFJ (Kasvataja) jaoks tunded ja emotsioonid on teistele toimeavaldamise
viis nende esteetilise või kõlbelise kasvatuse
eesmärkide saavutamiseks.
ENTJ (Ettevõtja) ning ESTJ (Administraator) näevad
oma kutsumust toimingutes mis toovad teistele konkreetset kasu.
Nende filosoofia on pragmatism mis leiab oma teostuse efektiivsete
tehnoloogiate kasutamises, kergendades inimeste elu olmes ja
töös. Vahe nende maailmavaadetes seisneb selles,
et ESTJ (Administraator) eelistab kasutada äraproovituid,
traditsioonilisi, ajas praktilisust tõendanud meetodeid.
ENTJ (Otsija) on aga pidevates loomingulistes otsingutes, eelistades
uuenduslikke projekte, mis ei luba anda kohest resultaati vaid
on mõeldud perspektiivile.
ESTP (Marssal) ning ESFP (Poliitik) oma elu põhiväärtuseks
peavad võimu inimeste ning asjade üle. See võim
on saavutatav tänu oskusele näha ja tunnetada jõudude
paigutust grupis, oskusele koordineerida teiste toiminguid
ning suunata protsess õigele teele. Nende lipukiri:
saavutada nähtavaid tulemusi võttes käsile
piitsa ja prääniku painduva taktika. Erinevus nende
vahel seisneb vaid selles, et ESTP (Marssal) peab efektiivsemaks
piitsa (käskude ja instruktsioonide võim), aga
ESFP (Poliitik), vastupidi, präänikut (ergutus ning
veenmine).
ISFP (Vahendaja) ning ISTP (Meister) motiveerivad elu komfortsed
tingimused. ISFP (Vahendaja) jaoks suurt väärtust
omab emotsionaalne komfort, mis on saavutav tänu usalduslikele
suhetele, ümbritsevate südamlikkusele ning mittepealetükkivusele.
ISTP (Meister) peamiseks väärtuseks peab materiaalset
komforti, mis garanteerib sõltumatust teistest. See
komfort on saavutatav tänu erinevate oskustele ning vilumustele,
millega ta võib operatiivselt ning tehnoloogiliselt
lahendada suurem osa elulisi probleeme.
INTJ (Õiglane) ning ISTJ (Inspektor) oma peamiseks
väärtuslikuks kriteeriumiks peavad asjade ja nähtuste
objektiivset analüüsi, toetudes loogikale ja tervele
mõistusele. Nende mõistmise järgi vaid õiged
seadused ning sotsiaalsed normid, mida täidetakse kõikidel
tasanditel, kindlustavad ühiskonnale efektiivset funktsioneerimist.
INTJ (Õiglane), erinevalt ISTJ (Inspektor), näeb
kuivade arvude ja faktide taga võimalust neid loominguliselt
interpreteerida, alternatiivseid võimalusi, avamata
potentsiaali. ISTJ (Inspektor) näeb oma ülesannet
arutlemisele mittekuuluvate seaduste ning reeglite tingimusteta
täitmise tagamist.
INFP (Lüürik) ning INTP (Kriitik) oma peamisteks
elulisteks regulaatoriteks peavad juhust, saatust, ettemääratust.
Sel põhjusel nad asetsevad vaatleja positsioonil ühiskonnas,
eelistades mitte võidelda ega konkureerida, vaid kasutada ära
soodsate tingimuste seisu. INFP (Lüürik), omades
intuitiivset vaistu sobiva juhtumi suhtes, orienteerub tugevatele
mõjuvõimsatele partneritele, aga INTP (Kriitik),
tabades toimuvate objektiivsete majanduslike, poliitiliste,
sotsiaalsete protsesside positiivseid ning negatiivseid tendentse,
saavutab enda jaoks konkreetset kasu.
ISFJ (Hoidja) ning INFJ (Humanist) oma peamise elulise väärtusena
vaatlevad inimsuhteid ning neis peituvate eetiliste kõlbeliste
normide järgimist. ISFJ (Hoidja) tegevusmotiiviks on,
peamiselt oma mikrokeskkonnas traditsioonidest ning päritavustest
olemasolevate, oma materiaalsele heaolule kõrvaliste
negatiivsete mõjutuste ning kallaletungide puudumine.
INFJ (Humanist) orienteerub rohkem püsivatele vaimsetele
väärtustele, normidele ja rituaalidele, mille järgimist
ta garanteerib omaenda ohverdustega, altruismiga ning puhtusega.
Ülalnimetatud tegevusmotivatsioonid ning kriteeriumid
dikteerivad igale sotsiotüübile orientatsiooni kindlatele
väärtustele, andes neile isiksusliku mõtte.
Nende mõju levib eesmärkide valiku ning saavutamise
meetoditele, sotsiaalsete rollide mängimisele, isikutevahelise
kommunikatsiooni iseloomule, juhtimisstiilile, konfliktide
lahendamisviisidele.
 tagasi algusesse
|
types@hot.ee