Mastiffid
.
.
.
                                Boerboel . Lõuna-Aafrika mastiff
.
.
.
 
 
.
.
.
  . Algus
.
.
.
  . Teadetetahvel
.
.
.
  . Mastiffite ajalugu
.
.
.
  . Tõud
. Boerboel
. Broholmer
. Bullmastiff
. Cane Corso
. Deutsche Dogge
. Do-Khyi
. Dogo Argentino
. Dogue de Bordeaux
. Fila Brasileiro
. Mastiff
. Mastín de los Pireneos
. Mastín Español
. Mastino Napoletano
. Perro de Presa Canario
. Perro Dogo Mallorquin
. Tosa Inu
.
.
.
  . Mastiffid kunstis
.
.
.
  . Tõugude keelamine
.
.
.
  . Koerad meedias
.
.
.
  . Huvitavat
.
.
.
  . Viidad
.
.
.
  . Mina
.
.
.
  . In English
.
.
.
 

 
    Testitud: IE 5.5, NS 6.1

 
 
 
 
 
.
.
.
.
Suurus:
M 64-70 cm (ideaalne 66 cm)
F 59-65 cm (ideaalne 61 cm)
.
.
.
Tõuklass: -
.
.
.
Päritolumaa: Lõuna-Aafrika
.
.
.
Karvkate: Lühike
.
.
.
Puhastamisvajadus: . . .
.
.
.
Treeninguvajadus: . . .
.
.
.
Elavus: . . .
.
.
.
Lastega läbisaamine: .
.
.
.
Koertega läbisaamine: .
.
.
.
   
 Ajalugu . Esivanemad . Kasutamine . Iseloom . Kokkuvõte tõukirjeldusest . Pildid

Ajalugu:

Lõuna-Aafrika Boerboli Assotsatsioon (SABT) alustab ajalooga juba 700 a. e. Kr., kus suuri Aasia koeri kasutati metshobuste ja lõvide jahiks. Meie nii kaugele tagasi ajalooga ei lähe, sest muidu peaksime rääkima ajast ja sündmustest, millega tänapäeva Boerboelil on väga ähmane side.
Boerboeli ajaloo alguseks võiks (neutraalne inimene) lugeda 1652. aastat, kui Jan Van Riebeeck tuli Lõuna-Aafrikasse ja võttis kaasa suure mastiffi, 'bullenbijter'-i, et see kaitseks teda ja tema peret sel tundmatul maal. (Selleks ajaks oli mastiffi tüüpi koer eri Euroopa riikides juba erineva kuju ja iseloomujoontega)

Van Riebeecki jälgedes käisid ka teised asunikud, kes võtsid kaasa oma tugevaimad koerad. Seega Lõuna-Aafrikasse kogunses kokku erinevate Euroopa mastiffite koorekiht. (ja jällegi peab siinkohal ütlema, et koorekiht näitab koera tolle aja tööomadusi, mitte praeguse aja tõuomadusi). Kuna ravivõimalused olid pea olematud, jäid neistki vaid vastupidavaimad ellu.

Seoses asunike liikumisega põhja poole tekkisid isoleeritud koerte nö grupid, mis arenesid omaette. Siiski, iseloom jäi valdavalt samaks: asunikud vajasid koera, kes kaitseks, oleks sõber, hea töötegija ja vajadusel ka võitleja. Isolatsioon mõjus seega pigem välimusele -- mõnes kohas oli Boerboelil veidi pikem karv, mõnes veidi lühem.

Urbaniseerumisega kaasnes Boerboeli kiire 'ideaalseks muutmise' protsess, millesse kaasati ka Taani dogi, Pürenee mäestikukoer ja benhardiin. See aga tõi kaasa Boerboeli omaduste halvenemise. Boerboeli taastamiseks loodi SABT, aretamine sai taas reeglid. Hakati otsima säilinud Boerboele, mida saaks kasutada nö seemnena.

1980. aastal registreeriti terves Lõuna-Aafrikas esimesed 72 'uut' Boerboli. 1983. aastal pandi paika Boerboeli kindel standard kogu maailma aretajate tarbeks. Lõuna-Aafriklaste unistus hakkas ilmet võtma. top

Esivanemad:

Esivanemate osas on vaid teada, et esimesed Boerboelid arenesid Euroopast tulnud mastiffitest, 'bullenbijteritest'.

On mingi teooria, et Boerboeli arengusse andsid oma osa ka Aafrika koerad, ent see on niivõrd ebamäärane teooria, et ei hakka siin seda ära tooma. top

Kasutamine:

Boerboeli kasutati valvekoerana. Samuti pidid ta hakkama saama nt. karja valvamisega ja töödega, mida asunikud ette võtsid. Siiski, ka karja valvamise juures oli tema funktsioon pigem karjase kaitsmine kui karja kaitsmine.

Täpsem kasutusala (peale valvamise), ka tänapäevane, on mulle kahjuks teadmata. top

Iseloom:

Boerboel on väidetavalt ainus koeratõug maailmas, kes on aretatud valvekoeraks (ma ei oska sellele vastu vaielda, kuna ei tunne kõiki maailma koeratõuge. Samas arvan, et ka selle väite esitaja ei tunne kõiki maailma koeratõuge ja seega suhtuksin mina sellesse väitesse reservatsioonidega).

Boerboel on intelligentne, sõnakuulelik ja kartmatu. Ta on valmis oma peremehe ja perekonna eest elu jätma, kui selleks vajadus peaks tekkima. Samas on ta tasakaalukas, ta saab aru, kui sa oled heas tujus või kui sa oled pahane.

Boerboel saab hästi läbi lastega, oma pere teiste koerte ja muude loomadega. Võõraste koertega saab ta normaalselt läbi juhul, kui on kutsikapõlves korralikult sotsialiseeritud. top

Kokkuvõte tõukirjeldusest:

Boerboel on suur, tugeva kehaehituse ja võimsa muskulatuuriga koer.

Pea on suur, lai kolp; luud peavad olema tugevad ja tagant laiad, veidi eestpoolt kitsenevad; alumine lõualuu peab ulatuma ülemisest lõualuust ettepoole; huuled rippuvad; nina peab olema must; ninaluu on sirge, ei tohi olla liiga pikk.

Silmad on pruunid, peavad olema tumedamat tooni kui karvkatte värvus. Silmade vahe peab olema suur.

Kõrvad on on rippuvad, keskmise suurusega ja peaga sobivad.

Hambumus: käärhambumus.

Kael on tugev ja jäme, lahtise nahaga ja muskulatuurne.

Keha: sirge ja lai selg, tugev ja muskulatuurne turi, sirgelaudjas, lai, tugev ning sügav rinnakorv.

Jäsemed: tugevad õlad, jõuline luustik, sirged esijalad. Tugevad, jõulise lihaskonnaga reied, tugevad tagajalad..

Liikumine peab olema kerge, kuid jõuline.

Käpad on jõulised, suured ja ümarad, tugevate kumerate küüntega. Tagakäpad on veidi väiksemad kui esikäpad.

Saba asub kõrgel, peab olema sirge ja lühike (3 lüli). Saba soovitavalt peaks olema ära lõigatud.

Karvkate on lühike ja sile.

Värvus: ideaalne on ühevärviline koer. Tiiger, hall, kollane, punakaspruun või pruun koos või ilma valgete laikude või musta näomaskita on aktsepteeritav. top

Pildid:

. . .
 

.
.
.
                                          Tekst © Uhaa 2002 (v.a. tõukirjelduse lühikokkuvõtte). Kõik õigused reserveeritud.
.
.
.