Mastiffid
.
.
.
                                             
.
.
.
 
 
.
.
.
  . Algus
.
.
.
  . Teadetetahvel
.
.
.
  . Mastiffite ajalugu
.
.
.
  . Tõud
. Boerboel
. Broholmer
. Bullmastiff
. Cane Corso
. Deutsche Dogge
. Do-Khyi
. Dogo Argentino
. Dogue de Bordeaux
. Fila Brasileiro
. Mastiff
. Mastín de los Pireneos
. Mastín Español
. Mastino Napoletano
. Perro de Presa Canario
. Perro Dogo Mallorquin
. Tosa Inu
.
.
.
  . Mastiffid kunstis
.
.
.
  . Tõugude keelamine
.
.
.
  . Koerad meedias
.
.
.
  . Huvitavat
.
.
.
  . Viidad
.
.
.
  . Mina
.
.
.
  . In English
.
.
.
 

 
    Testitud: IE 5.5, NS 6.1
 

 
     
 
 
 		  
 
.
.
.
.

Eesti meedia on koerte (seal hulgas mastiffite) teemal aeg-ajalt sõna võtnud. Siinkohal tahaks esitada tõsisemaid materjale, mis puududtavad meie lemmikuid ja veidi ka kommenteerida. (kommentaarid leiad iga artikli lõpust). Kui sa tead mõnda artiklit, mida siin leheküljel pole, aga võiks olla, meili mulle või kirjuta 'Teadetetahvlile'.

.
.
.
   

Mida 'koerameedia' kohta üldiselt välja tuua? Kui ajalehtedes näiteks aktsiaturgude liikumise kohta artikli kirjutajaks on pea alati mingi spetsialist, kes valdab teemat, siis koerte puhul on millegipärast tehtud mööndus ja mõningal puhul tundub, et kirjutaja teadmised koertest piirduvad sellega, et 'koer võib hammustada' ja 'koer on hundist arenenud'. Kurb on veel see, et artiklit kirjutades ebapädev ajakirjanik ei ole viitsinud teha piisavalt eeltööd, et saada vähemalt fikseeritud faktid õieti kirja -- ta on 'leiutanud oma teooria' ja esitab seda fakti pähe. On ka meeldivaid erandeid, aga kuna neid on nii vähe, siis nad jäävad ebakompetentsete ajakirjanike varju.

Heakene küll. Nüüd artiklite juurde. (algul oli siin ca 100 artiklit, praegu on välja toodud ainult need artiklid, mis on veidi pikemad kui paar lõiku, mis puudutavad kas mastiffeid või koerte 'kurja' loomust või on minu arust õpetlikud ja millel on ehk mingisugunegi ajakirjanduslik kaal.)

Luup nr 17 (22), 19. august 1996. Agnes Jürgens. 'Kohtumine koeraga - neljajalgsed sõbrad ründavad nii omi kui võõraid'.

Eesti Päevaleht, 30. märts 1999. Helen Eelrand. 'Eestlane valib tõsise koera'.

Luup nr 5 (115), 6. märts 2000. Peeter Ernits. 'Kaks rida hambaid suus'.

Õhtuleht, 26. aprill 2000. Tiina Kuuler. 'Eestlane järgib koeramoodi'.

Eesti Päevaleht, 27. mai 2000. Piret Peensoo. 'Tõukoerte kasvatajad imetlevad oma lemmikute oskusi'.

SL Õhtuleht, 9. oktoober 2000. Greta Kaupmees. 'Tänapäeval võivad verekoerad olla ka kaisuloomaks'.

SL Õhtuleht, 9. oktoober 2000. Kristel Kirss. 'Kuri koer paljastab halva peremehe'.

Postimees, 28. veebruar 2001. Merit Kopli. 'Saksamaa kohtleb verejanulisi murdjakoeri karmikäeliselt'.

Lege Artis nr 1 (5), jaanuar 2002. Marika Kusnets 'Koerakultuurne Peeter Pahk'. (kahjuks elektroonsel kujul mul seda artiklit pole)

SL Õhtuleht, 23. jaanuar 2002. Kristel Kirss. 'Koer ei sünni valvuriks, vaid õpib'.

Äripäeva lisa 'Luksus', veebruar 2002. Mari Aaspõllu. 'Kallis karvane kaaslane'.

Postimees, 23. märts 2002. Neeme Raud. 'Tapjakoera omanikud tunnistati mõrvariteks'.

Lõpetuseks, siin on minu nägemus teemal 'murdjakoeramüütide loomine'. Idee on suuresti 'maha viksitud' SATHY organisatsiooni leheküljelt (nende loal).

 

.
.
.
 
.
.
.