|
Nimeks pandi mulle 1973. aasta lõpus Jaak.
Huvi koerte vastu ulatub juba varasesse noorusesse, seda ei kõigutanud
isegi naabri hundikoera hammustused puberteediea alguses (mis lõppesid
traumapunkti ja mõningate õmblustega). Siiski, erinevatel
põhjustel (üks neist kindlasti ka Norramaal kolm aastat
elamine ja õppimine) tuli esimene koer minu ellu alles 1999.
aasta jaanuari keskpaigas. Ülimalt õnnelike juhuste
kokkusattumisena oli selleks Fila Brasileiro nimega Leroy, kel vanust
oli tolleks hetkeks veidi alla 6-e kuu. (Kui öeldakese, et
mastiffi tüüpi koerad ei sobi esimeseks koeraks, siis
ma vaidleks vastu -- kui asjale teadlikult läheneda, siis on
inimesi, kes võiks esimese koerana ükskõik mis
tõu võtta; samas on ka inimesi, kes isegi viienda
koerana ei tohiks mastiffi-tüüpi tõugu võtta.)
Leroy sünnikohaks oli mingi Sao-ga algav linnake Brasiilias,
tema siiajõudmise jutt on veidi liiga pikk ning minu temaga
sõbraks saamise lugu veel pikem, et siin ümber kirjutada.
Leroy on Eestis registreeritud kui 'dogilaadne, lontis kõrvadega
koer', seetõttu ka näitustel oleme käinud vaid
pealtvaatajatena.
Paar aastat tagasi üritasin ka EMTÜ liikmeks astuda,
enda arust ka astusin, aga nagu hiljem selgus, liikmestaatuses ikkagi
ei olnud ja lõin seejärel käega. See on ilmselt
ka põhjuseks, miks ma pole enamusele mastiffisõpradele
tuttav.
Ja ongi antud teema juures minu kohta kõik. Veel ülinunnu
pilt Leroyst ja...
...lõpeb siin.
|
