(23,5 x 16,5 x 0,5 cm, 2006, 64 lk, 15302 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
(Palun tsiteerimisel ja reprodutseerimisel eelistada seda trükki (2006) ning vältida laialt levinud, kuid kirjastuse poolt puudulikult toimetatud 2000. a oma.) Kuulub 4. klassi kooliprogrammi.
"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (2006) on tõsiselt lõbus raamat kogu perele ehk tõsielulugu ühest Tartu perest. Teksti vahel on Carol Merzini illustratsioonid, kaanel fotod raamatu tegelastest. Uustrükk 2000. a kirjanduse aastapreemia pälvinud lasteraamatust. Ületoimetamisel on kaotatud eelmise (kirjastuses "Elmatar" tehtud) trüki tehnilist ja keelelist laadi arvukad apsud ning on lisatud järelsõna. Täiendav info raamatu kohta on siin, uue trüki kohta on juttu siin. Üks lugu siia raamatusse ei mahtunud.
*
(23,5 x 16,5 x 0,8 cm, 2013, 128 lk, 45511 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas. Teine raamat" (2013) hõlmab kümmet aastat kahe Tartu koolipoisi elust, keda nende huvid-harrastused, naljad, unistused ja loomaarmastus läbi kõigi raskuste iseseisvasse ellu aitavad. See on aastatel 2000 ja 2006 ilmunud lustaka tõsielulise loo jätk põhikooliealisele lugejale ja tema vanematele. Neile, kes pole esimest osa lugenud, arusaamatuks ei jää miski. Alla 10-aastastele siiski väga ei soovitata, kuna see kohati ülinaljakas raamat räägib elust nagu elu on – nii linnalaste loomariigis kui Issanda loomaaias, jutustab nii kiusamisest ja koolivägivallast kui sellest, kuidas igasugustele mõjudele vastu seistes iseendaks jääda. Nii mõnelegi tuletab meie lugu aga ebamugavalt meelde, et ka tema lapsed elavad selles maailmas – mitte täiskasvanute illusioonides sellest... Raamatu kohta loe siit ja siit
*
(17 x 17 x 0,7 cm, 2011, 96 lk, 3103 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
Autori parim, kaunim ja mahukaim luulekogu "METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" sisaldab 95 luuletust ja 98 loodusfotot, mis astuvad tekstiga dialoogi.
Jagasin arvuti-"sahtli" sisu kaheks võrdseks luulekoguks – inimelu ja tõeline elu. Esimesena ilmus endale armsam ja seda ei tohtinud trükkida valgele paberile. Palju tühja ruumi sobiks loodusest irdunu mõtteviljade ümber (inimene sulgub Elu eest oma maailma, luuletaja veel topelt), aga need tekstid on tulnud loodusest, osalt metsa enda mõtted, neid ei saa välja rebida nende loomulikust keskkonnast, sellepärast sulavad read looduspildiga kokku. Kirjutuslaua taga sündinud mõttevallatused koonduvad järgmisesse kogusse, need aga said korjatud metsades kolades ja metslooma elu elades. Raamatu kohta lugege siit.
(23,5 x 16,5 x 1,0 cm, 2005, 128 lk infotihedat teksti, 27496 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
Raamatus "Hundijutud ja karulood" on 108 fotopilti ning palju põnevat karude, huntide ja ilveste kohta, on juttu ühes läti kodus üles kasvanud karudest, ühes leedu taluõues elanud huntidest, "laulvatest" ilvestest jpm-st tavatust, samuti inimeste juures elanud loomade väljaõpetamisest loodusesse minekuks. Raamatu järge lugege siit (see osa jäi ka jätkuraamatust välja), aga mõlema raamatu SISUKORD asub siin. Raamatu kohta vt siit.
*
(23,5 x 16,5 x 1,2 cm, 2010, 200 lk infotihedat teksti, 51185 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"Hundijutud ja karulood. Teine raamat" sisaldab 200 metsloomafotot ja uskumatuid tõsielulugusid – Lätist ja Leedust, Pärnumaalt ja Tveri oblastist. Ehkki jätkuraamatus on juttu ka esimese raamatu tegelastest, võib lugemist alustada ka teisest osast, arusaamatuks ei jää miski. Aeg on toonud uusi tegelasi ja teinud inimesi, kes hoolitsevad metsloomade eest, veelgi targemaks. Nende imelisi kogemusi raamat lugejatele jagabki. Lehetutvustus on siin.
*
(23,5 x 16,5 x 1,7 cm, 2005, 320 lk infotihedat teksti, 135615 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"ILVES ILVES. Raamat maailma ilvestest" ilmus tegelikult 2004. a lõpus, 102 fotot, on koostatud internetimaterjalide põhjal paariskümnes Euroopa keeles ja vastab kõikvõimalikele küsimustele, mis võiksid tekkida ilveste kohta. Teaduslik ja samas kergesti loetav, mõeldud nii spetsialistile kui tavalugejale. Raamatu tekst asub internetis (fotod mitte) ja siin asub SISUKORD. Raamatu kohta saab lugeda siit.
(16,5 x 11,8 x 0,9 cm, 2003, 120 lk, 19437 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"Väike ilves, Suur Murr ja teised" – selle raamatu kohta on tabavalt öelnud kirjanik Milvi Panga: "Selles kohati väga marutõbises maailmas lämmatatakse tõesti hellust ja usaldust juba eos." See on kaasaegne muinasjutt reaalselt olemas olnud või oma elu jätkavatest loomadest ja inimestest. Tagakaane fotol (15.11.2002) on autori elu õnnelikeim ja tähtsaim hetk. Raamatu kohta lugege siit ja siit.
*
Minult sageli küsitakse, mida teha, kui raamatud ei ole enam poodides saadaval. Muidugi ilmub Eestis iga päev u sadakond raamatut või raamatukujulist toodet, poodi need igal pool ei mahu ja kui esimene ports otsa saab, vastavad müüjad, et ongi otsas. Laost juurde ei tooda, sest pole uuemaid kuhugi mahutada. Või kui tuuakse, siis järgmisel korral ei aita ka lugejate pealekäimine. Ometi saab raamatud osta internetipoest (http://www.apollo.ee – otsing – raamatu nimi) või otse Raamatutrükikoja laost (Laki 26, Tallinn). Edasi pöörduge autori poole, mõni 1 eksemplar leidub ikka – või panen raamatu internetti.
(17 x 17 x 0,3 cm, 2007, 32 lk infotihedat teksti, 4627 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA. Kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlastele" põhineb uuematel teaduslikel faktidel metsloomade kohta ja õpetab metsaelu tõdesid. Traditsiooniliste loomajooniste asemel on 56 metsloomafotot. Žanri poolest muinasjutt, sisult näidend (või valm?), vormilt juturaamat räägib ka kiusamisest ja võib mõnele koolilapsele nõu anda. Sellest raamatust on juttu siin ja siin, samuti (lk 4) "Tartu Postimehe" paberväljaandes 21.12.07
*
(17 x 17 x 0,3 cm, 2010, 32 lk infotihedat teksti, 3715 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas)
"PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS. Muinasjutukauge metsalugu igas vanuses inimlastele." Vanasti usuti, et saarmas, ilves, kobras jt loomad on aplad, ohtlikud, kahjulikud. Teadus kummutas selle ammu, kuid vanad raamatud pajatavad lastele loomalugusid ikka vanaviisi. See raamat avaldab metsloomade tõsielulugusid – võimalikult lihtsalt ja lühidalt, selgelt ja haaravalt, abiks 124 fotot. Raamatu kohta on juttu siin, lehetutvustus on siin.
*
(23,5 x 16,5 x 1,5 cm, 2004, 262 lk, 79782 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas, kaanekujundus – Sulev Kuuse)
"Lehte Hainsalu: MISKI PEAB OLEMA PÜHA" räägib nii LH teostest kui ka paljust muust tähtsast, mis igaühte meist puudutab, nagu näiteks isiksuse kujunemise psühholoogiast. "Räniku filosoofia," nagu ütles autori samateemalise magistritöö kaitsmisel R. Veidemann. Tõsi, see on raamat nii uuritava kui uurija mõttemaailmast. Miks (jälle) LH? Suurkujudest on uurimused olemas või kirjutatakse niigi, noored eksponeerivad ennast ise. Aga need vahepealsed, kes elavad veel?
*
(23,5 x 16,5 x 0,8 cm, 2008, 96 lk, 22453 sõna)
(Raamatu esi- ja tagakaas, kaanekujundus – Sulev Kuuse)
"Viis aastat vanemaks. Raamat Lehte Hainsalust – 2" on jätk 2004. aastal ilmunud uurimusele Eesti ühest viljakaimast luuletajast, proosakirjanikust, keelemeistrist, publitsistist ja lastekirjanikust. Mis ühendab autorit ja LHd? Mõlemad otsivad teemasid, mida keegi peale nende käsitlema ei hakkaks, ei viitsiks, ei julgeks... Seegi raamat on kaugel kuivakadeemilisest teaduslikkusest ja sobib igale lugejale. Raamatu kohta lugege siit, aga selle raamatu esimese osa kohta siit.
*
ILMUNUD PROOSARAAMATUD: (kokku: 2398257 tähemärki (ilma tühikuteta))
"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas. Teine raamat" (2013, 128 lk, sh 5 joonistust ja 72 fotot)
"PUUDE TAGA JÕGI, JÕE TAGA METS. Muinasjutukauge metsalugu igas vanuses inimlastele" (2010, 32 lk, sh 124 fotot)
"Hundijutud ja karulood. Teine raamat" (2010, 200 lk, sh 1 joonis ja 200 fotot)
"Viis aastat vanemaks. Raamat Lehte Hainsalust – 2" (2008, 96 lk, sh 1 joonis ja 33 fotot)
"SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA. Kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlastele" (2007, 32 lk, sh 56 fotot)
"Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (teine, parandatud trükk, 2006, 64 lk, sh 32 joonistust ja 16 fotot)
"Hundijutud ja karulood" (2005, 128 lk, sh 108 fotot)
"ILVES ILVES. Raamat maailma ilvestest" (2005, 320 lk, sh 11 tabelit ja 102 fotot)
"Lehte Hainsalu: MISKI PEAB OLEMA PÜHA" (2004, 262 lk, sh 1 kaanejoonistus ja 31 fotot)
"Väike ilves, Suur Murr ja teised" (2003, 120 lk, sh 2 autori joonistust ja 13 fotot)
8.1987–2.1988 Moskva Raadiotehnika Teadusliku Uurimise Keskinstituudi insener (2.1985–7.1987 – laborant)
9.1988–7.1990 Tartu Ülikooli eesti keele kateedri vanemlaborant (sekretäritöö, masinakiri, paljundus, tõlketööd)
Alates 7.1990 vabakutseline kirjanik ning lastega kodus
1.1997–5.2000 füüsilisest isikust ettevõtja alal "Raamatute tootmine ja müük Eestis" (tegelikult: toimetamine, tekstitöötlus, arvutikirjatööd)
Alates 6.2000 puhtakujuline vabakutseline kirjanik (st 10.2000–10.2001 Tööhõiveametis arvel olnud, edasi registreerimata töötu ehk sotsiaaltoetuste mittesaaja)
Ühiskonnakasulikud HOBID:
lugemine ja internetist info otsimine (nii raamatute kui enda tarvis)
kogutud info ja fotode töötlus ning raamatuteks komplekteerimine
tekstide koostamine ja toimetamine
raamatute kujundamine, küljendamine ja maketeerimine
sakraalpaikade, varemete jm huvitava energeetikaga kohtade külastamine ning meelteväliste nähtuste kogemine
Arvutioskus ja -kogemus...
Windows, tekstitöötlus Microsoft Word'is, info otsimine internetis, tegutsesin ka arvutigraafika, fototöötluse, kujundamise ja küljendamise vallas
Häda pärast või vabatahtlikult sai tehtud kodulehekülgi, tõlgitud, toimetatud, arvutisse andmeid sisestatud, tudengite töid vormistatud, kirjutatud või juhendatud, žüriides osaletud jpms
...sekka muu vabatahtlik tegevus Eestis ja välismaal:
aastate jooksul nõustasin inimesi enamasti elu, laste ja loomadega hakkamasaamise teemal
püüdsin ja meelitasin koju tagasi lemmikloomi ning talitasin metsloomi, keda pidin masendusest välja tooma, õpetama või muul viisil aitama
Töötaksin heameelega ja oleksin ideaalne töötaja alal:
lemmik- ja metsloomade eest hoolitsemine (kõik v. a loomamõrv ja suurlinnas elamine – Tallinna loomaaed langeb ära);
koristamine ja korrastamine (v. a muru niitmine, taimede tapmine ja keemiliste ainete kasutamine – sellist tööd on võimatu leida);
Sobiks hästi: info või varade korrashoid, arhiveerimine, süstematiseerimine, revideerimine, sõnastamine, info sisestamine jms, sisustamine / vormistamine või mistahes muu minimaalset suhtlemist tagav (öine või kodune-netipõhine) ja täpsust nõudev töö.
Saan hästi hakkama ka esinemiste, nõustamise ja õpetamisega, mitteturunduslikke ideede tootmise ja lahenduste leidmisega, kuid kõiges, mida inimesed teevad või kirjutavad, sooviksin näha täielikku siirust, pühendumust ja täppisteadlase detailitäpsust, muidu pole mõtet asja / inimestega tegelda. Üritan vältida pinnapealsust.
ILMUNUD LUULERAAMATUD: (kokku: 144502 tähemärki (ilma tühikuteta))
"METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" (2011, 96 lk, sh 98 fotot, 95 luuletust ja mitte mingit kirjastust)
"Valgust täis suur pilvealune tuba" (2007, 64 lk, sh 50 joonistust ja 1 foto, 51 luuletust, kirjastus "TEA")
"Waterfowl way" (1995, kirjastus "Eesti Kostabi Selts")
"Eesti Luuleaasta 1988–89" (1989, kirjastus "Eesti Raamat")
AUTASUD JA VÕIDUKOHAD:
Betti Alveri kirjandusauhind (1990)
Eduard Vilde nim. kirjandusauhind (1991)
II koht Emakeele Seltsi keeleainestiku kogumise võistlusel (1994)
Eesti Näitemänguagentuuri preemia (1995) (III koht – näidend "Mullamustuke")
Eesti Kirjanduse aastapreemia (2001) ...sekka need, kus olin nominent:
Juhan Liivi luuleauhind (1999, 2002)
Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2003)
TÄIENDUSKOOLITUS:
9.1985–6.1987 Moskva Kirjanike Liidu Noorkirjanike Stuudio
10.1999–2.2001 Intuitiivteaduste Kool
8.2001–11.2001 autokool "Selge" (pooleli, autot pole)
6.2002 Personalijuhtimise Keskuse väikeettevõtja koolitusprogramm "Ettevõtluse alused"
edasi iseõppimine kui põhiharrastus
KEELTEOSKUS:
eesti – igapäevakeel, vabalt
vene – praktiseerisin kodus ja koolis kuni 1988. aastani, uuendan praktilist kõneoskust kuni 5 korda aastas, kuid ei mõista viimase 20 a jooksul lisandunud sõnavara (tehnika, ühiskond, släng)
soome ja inglise – ilma sõnaraamatuta, suhtlemisvajaduse ilmnemisel tuleks tagasi ka 20–25 a tagune soravam keeleoskus
saksa – praktiseerisin kodus kuni 1971. a-ni, nüüd aga vaid sõnaraamatu abil ja räägin ainult hüpnoosi all
läti ja leedu – lugemise tasemel, nõustun häda korral rääkima
Vajaduse korral (selline vajadus tekkis ilveseraamatu jaoks materjali kogumisel) sain hakkama lugemisega (sõnaraamatuga või ilma) järgmistes keeltes: eesti, saksa, inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, hollandi, soome, rootsi, norra, läti, leedu, poola, vene, ukraina, valgevene, tšehhi, slovaki, bulgaaria, serbohorvaadi ja sloveeni (originaalmaterjale teistes Euroopa keeltes õnnestus lugeda ka inglise ja saksa keelde tõlgituna).
Aeg-ajalt jätkan infokogumist ja sõnaraamatuid enam ei vaja, sõnavara on mõistagi ainult passiivne ja metsloomateemaline. (Nüüdsest on ka google.translate jms olemas, kuid nende sõnavara on naeruväärne ning palju aega läheks tõlkes moonutatud teksti mõtte taastamisele ja faktide ülekontrollimisele, parem tõlkida ise.)
Miks loen ma kõiki ilveseteemalisi uurimusi originaalkeeles, kuigi see võtab aega? – vt siit.
Millega ma ei tegeleks üldse (tüütud, mõttetud või mind külmaks jätavad asjad): kodundus-söögindus, aiandus, suhted, seks, sage või pealesunnitud suhtlemine (sh telefon), asjaajamised ühiskonnas (isegi neti kaudu ei viitsi enam), riided, asjad, ost-müük, reklaam, rahajaht, karjäär, arvamused-kuulsus-maine, poliitika, seltskonnaelu, sport-mängud, moed-trendid, rahvarohked kultuuriüritused, linnatänavatel liikumine, tele-raadio jälgimine.
Eespool mainitu juures meeldib siiski:
omakavandatud ümberehitused, oma isikliku ruumi ümberkorraldamine, näiteks meeldib riideid ja mööblit millekski muuks ning sobivamaks ümber teha (muidu ei saagi omaks?)
meeldib ise oma raamatud kujundada (ja ümber kujundada) ning arvutis algusest lõpuni ise valmistada
interneti abil endale tegevus-, õppe-, reisi- ja kultuurikavad ise valida ning sobivalt ajastada
mõnikord inimestega suhelda ja mõnedega pikalt vestelda
meeldib nii huvitava kui mittehuvitava info kirjalikul kujul saamine, täpsustamine ja ümbermõtestamine
meeldib liikumise tunne (olgu jala või autoga) ning vaikuses ja pimedas viibimine (aga ka helide ja valguse mängude jälgimine)
mõttekujundite ja unenägudega eksperimenteerimine
puude-taimede ja nn elutu loodusega suhtlemine, ümbruskonna jälgimine ja maastiku tajumine (sh linnas)
loomade-lindudega (minevikus ka oma lastega) tegelemine
Ei meeldi:
tõepärasest infost ilma jäämine
pealesunnitud tööpausid, ajaraiskamine
mõttelaiskus, -ismide ja massiuskumuste orjamine
inimeste viisakusvaled, eneseõigustamine ja ebaobjektiivsust põhjustav emotsionaalne lähenemine
üldiselt ei meeldi, kui minust räägitakse või mõeldakse, sest tajun seda
