Eesti
Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt
välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse
manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene
paraad. Paraad toimus
24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda
Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt.
Veel enne
manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja
Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt
kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et
iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22.
veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon)
ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon
võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23.
veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu nr 45, milles oli öeldud (kirjaviis muutmata): “Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda – hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.”
Teade toimuvast
paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette
suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid,
koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli
lipuehtes. Teatri rõdult
kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla
lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste
organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti
raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi
Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja “Porilaste marssi”.
Järgmise
päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa
väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning
staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti
riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid
sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja
kõikjale pandi välja saksa
valvepostid. Anti korraldus langetada
Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. Vaata: "Manifest Eestimaa rahvastele"
  |