TÄNA AJALOOS

 

T Ä N A   A J A L O O S

Veebruari sündmused
Veebruar 1917

27. veebruar– Algavad rahutused Venemaa pealinnas Peterburis, mille tulemusel saab võimalikuks eesti sõdurite koondamine kodumaale.


Veebruar 1918

24. veebruar- Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu avaldab "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", millega kuulutatakse Eesti tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks . Valitakse Ajutine Valitsus koosseisus: Pea- ja siseminister K. Päts, sõjaminister - A. Larka, kohtuminister - J. Vilms, välisminister - J. Poska, raha- ja varaminister - J. Kukk, põllutöö ja toitlusminister - J. Raamot, haridusminister - P. Põld ja teedeminister - F. Peterson. Kuni ajutise valitsuse töölehakkamiseni on kõrgemaks võimukandjaks Päästekomitee.

25. veebruar- Tallinnas Raekoja platsil toimub riikliku iseseisvuse väljakuulutamise puhul sõjaväe paraad. Tallinna saabub Saksa invasioonivägede eelsalk.


Veebruar 1919

1. veebruar- Meie väed vallutavad Valga ja Võru.

4. veebruar- Meie väed vallutavad Petseri.

8. veebruar- Sõjaministri T. Jürine asemele määratakse kindral A. Larka.

10. veebruar- Kõigist kitsa- ja laiarööpalistest soomusrongidest formeeritakse soomusrongide divisjon, mille ülemaks määratakse kapten A. Irv ja staabiülemaks kapten J. Poopuu.

16. veebruar- Punaväed alustavad Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutavad Heinaste.

16-22. veebruar- Saaremaal toimub kohalike punaste eestvedamisel mäss, mis selleks loodud üksuse poolt maha surutakse.

17. veebruar- Punaväed alustavad ägedat pealetungi Irboska suunas.

19. veebruar- Punased vallutavad Irboska. Eesti ja Läti Ajutised Valitsused sõlmivad lepingu, mille põhjal lätlastel antakse võimalus alustada Eesti pinnal oma väeüksuste formeerimist. Hiljem ei tunnustanud lätlased neid lepingus toodud sätteid, mis puudutasid nende kohustusi Eesti suhtes.

21. veebruar- Meie väed vallutavad Marienburgi (Aluksne) linna

22. veebruar- Moodustataks kitsarööpaline soomusrong nr. 4

23. veebruar- Punaväed vallutavad Salatsi alevi

24. veebruar- Asutatakse Eesti Punane Rist dr. H. Leesmenti ja dir. H. Baueri eestvõttel.

27. veebruar- Viru rindel alustavad punaväed pealetungi, mis aga tagasi lüüakse.


Veebruar 1920

13 veebruar- Eesti Asutav Kogu ratifitseerib Eesti-Vene rahulepingu.

26 veebruar- Algab Eesti Rahvaväe vanemate aastakäikude demobilisatsioon.


Veebruar 1939

2. veebruar – Kaunases algas Balti välisministrite konverents.


Veebruar 1940

2. veebruar- Tallinna sadamas olevad Nõukogude sõjalaevad tulistavad linna kohal lendavat eesti õppelennukit.

17. veebruar- Nõukogude sõjalaevad Tallinna sadamas tulistavad oma lennukeid.


Veebruar 1941

10. jaanuar- Ilmub kolhooside seadus, mis Eestis, Lätis ja Leedus peab hakkama kehtima 1. jaanurist 1942 a.

5-8. veebruar- Tallinnas toimub Kompartei kongress.

23. veebruar- Tähistatakse Punaarmee aastapäeva.

24. veebruar- Keelatud on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Seda tähistatakse salaja kodudes. Asutustes toimuvad keeldu trotsivad demonstratsioonid.


Veebruar 1942

1. veebruar- Lõpevad aktsioonid - "Linn kingib maale vaimuvara" ja "Maa kingib linnale puid". Tallinnas koguti 17.650 raamatut, mis maakondadesse saadeti.

2. veebruar- Avaldatakse määrus, mille § 5 on öeldud: "Ida maa-ala riigikomisariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud kohaliku keele kasutamine.

8. veebruar- Kuulutatakse välja metsaraie aktsioon, mis kestab kuni 11. aprillini. Selle aja jooksul töötatakse üles 1.013.419 tihumeetrit küttepuid. Eeskuju andmiseks käib ka dr. Mäe oma meeskonnaga metsatöödel.

14. veebruar- Eesti Ringhääling antakse tsiviilvõimude kätte ja lülitatakse Landessender Reval nimetuse all saksa ringhäälingu võrku.

16. veebruar- Alustab tööd Tallinna Konservatoorium. Selle avamisaktusel teatab haridusdirektori abi, et 1943. aastal toimub Eesti üldlaulupidu ja ettevalmistused algavad 1942. aasta mais. Rindeolukorra muutuste tõttu jäi laulupidu ära.

24. veebruar- Keelatakse Vabariigi aastapäeva nimetuse kasutamine. Selle asemel lubatakse kasutada sõna "vabaduspäev". "Estonia" kontserdisaalis toimunud aktusest võtab peale kindrakomissar Litzmanni osa veel mitu kõrget sõjaväelast. Oma populaarsuse tõstmiseks alustab Litzmann kõnet eesti keeles sõnadega: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Ta teatab, et vabadusristi kavaleridel on lubatud nüüdsest aumärkide kandmine.


Veebruar 1943

1. veebruar- Moodustatakse Eesti Leegioni Sõprade Selts, mille esimeheks saab kolonel J. Soodla. Avaldatakse Leegioni vastuvõtukohad ja ajad.

9. veebruar- Toimub venelaste õhurünnak Narvale, mille tagajärjel süttib üks sakslaste laskemoonarong.

10. veebruar- Uus õhurünnak Narvale.

14. veebruar- Toimub õhurünnak Tallinnale. Pommid langevad Narva maanteele, Viru värava piirkonda, Raekoja platsile, Koplisse ja mujale. Surma saab üle paarikümne tsiviilisiku.

18. veebruar- Keelatakse suuremate spordivõistluste ja maavõistluste pidamine. Peatatakse elukutseliste sportlaste tegevus.

24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäeva ehk "vabaduspäeva" aktusel annab kindralkomissar Litzmann 55-le eesti taluomanikule normikohustuste eeskujuliku täitmise eest nende talud "pärisomandina" tagasi.


Veebruar 1944

1. veebruar- H. Mäe kuulutab välja 1904 - 1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsooni. Narva linnast on evakueeritud 85% elanikest. Toimub õhurünnak Narvale, mis kiirustab linnast lahkuma ka viimased linnaelanikud.

3. veebruar- Venelaste dessantüksus sooritab Tütarsaarelt rünnaku Merikülla. Neile on antud käsk: hävitada kõik ettejuhtuvad eestlased. See massimõrv jäi aga sooritamata, kuna valdav osa elanikest oli evakueeritud.

7. veebruar- Eesti presidendi kohusetäitja Jüri Uluots kõneleb raadios, kus ta kutsub kõigi Eestis olevate poliitiliste parteide üksmeelse otsuse põhjal eesti mehi üles, astuma relvaga vastu Eestit ähvardavale kommunistlikule invasioonile. Selle üleskutsega kuulutab presidendi kohustes olev peaminister Saksa relvajõudude koosseisus võitlevate eesti väeosade tegevuse vabadusvõitluseks ja meeste teenimise neis üksustes kodanikukohuse täitmiseks. ÜLeskutse tulemusel kujuneb mobilisatsioon rahva hulgas populaarseks ja mobiliseerituist moodustatud piirikaitserügementide abiga suudetakse vaenlase sissetung peatada.

11. veebruar- Punaarmee vallutab Piirisaare.

14. veebruar- Punaarmee üksused tungivad üle Lämmijärve Mehikoormasse, kust eesti 20. diviisi üksus need järgmisel päeval tagasi lööb.

17. veebruar- Kindralkomissar Litzmann teeb prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Prof. Jüri Uluots keeldub.

19. veebruar- Toimub Eesti omariiklusaegsete tegelaste nõupidamine, kus arutatakse Eesti tuleviku probleeme. Koosolekust võtavad osa prof. J. Uluots, O. Tief, O. Pukk, prof. N. Kaasik, kol. Maide, J. Klement, A. Susi ja O. Gustavson.

20. veebruar- Kindralkomissar Litzmann teeb prof. E. Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Kuna E. Kanti eeltingimuseks on omavalitsuse võimupiiride laiendamine, mida sakslased ei pea vastuvõetavaks, ei anna läbirääkimised tulemusi.

24. veebruar- Vabariigi aastapäeva asemel tähistatakse "vabduspäeva", kusjuures saksa võimud ei luba sel puhul isegi mitte puhkepäeva. Toimub Riigiküla lahing, kus punaarmee üksused eesti üksuste poolt tagasi lüüakse.


Veebruar 1945

2-3. veebruar- Inglaste pommitamisel hävis Berliinis hoone, kus asus Eesti Toimkond.

5. veebruar- Berliinis loodi Eesti Vabadusliit, mille esimeheks valiti kolonel Harald Riipalu, asetäitjaks A. Mere ja propagandajuhiks B. Meret.

12. veebruar- Kuramaal algas viies suurlahing, mis kestis kuni 14. märtsini. Punaarmee üritas Priakule - Tukkumi vahel sakslaste rindest läbi Riia laheni murda. Läti 19. SS-diviis koos Saksa 24. jalaväediviisga lõid rünnaku tagasi.


Koostas: Vaino Kallas
Järgneb