LÄTI JA LEEDU KEELE NALJASÕNASTIK

Järgnevalt toon välja sõnade loetelu, mida võiks eesti keeles lätlaste ja leedulaste kuuldes kasutamata või kirjutamata jätta, sest neist eesti sõnadest saadakse valesti aru (samasuguse sõnastiku võib koostada ka inglise, vene ja soome keele jaoks). Aga tänu Velga Vītola ja Jana Paju vaimukatele fotodele saate näha, kuidas "naeravad" mu läti ja leedu keele oskuse üle Läti ja Eesti-Leedu ilvesed Leonora ja Joosu.

Autori kodulehekülg VÄIKE LÄTI–EESTI ARUSAAMATUSSÕNASTIK abi – mõlemad aina – vaatepilt aita – lammas aknas – maks (organ) ala – koobas alga – palk, tasu algas – palgad, tasud alus – õlu apse – haab aste – saba augu – kasvan, kasvasin auss (loe: aus) – kõrv aust – koitma; kudema autoosta – bussijaam ej! (loe: ei) – mine! ēst (loe: eest) – sööma igaunis – eestlane ja – kui jā – jaa, jah jūs (loe: juus) – teie, teid just – tundma ka – et kā – kuidas kanna – kann, piimanõu kapi – surnuaed kaste – kast, karp kāre – loe: kaare – (teadmiste) janu karu – mitm. omastav sõnast "karš" (sõda) kauss – peeker, karikas koda – hammustan kodu – hammustasin; (käändes) kood konts – konto, arve kost – hammustama, salvama kult – vilja peksma kurt – kütma kust – sulama kūti (loe: kuuti) – (lehma)lauda (mida?) laba – (naissoost) hea, parem labad – jaoks, nimel, pärast lai – las, olgu, et laika – (omastav) aeg laime – õnn laipa – purre laksti – juurviljapealsed lamas – sõimusõnad lapsa – rebane lapsene – herilane lauka – (omastav) põld laukā – välja, õue, väljas, õues lauku – maa-, küla- lauku mājas – talu lauva (loe nagu eesti "laua") – lõvi lāva (loe: laava) – saunalava, nari logu – aknale loks – look, kaar, vibu, ring lops – kariloom lubas – katuselaastud lūsis (loe: luusis) – ilves mājas – kodus mākas (loe: maakas) – oskused maks – rahakott maksa – tasu, maks maksāt – maksma malka – küttepuud; (omastav) lonks mati – juuksed mats – juus matus – juukseid mēle (loe: meele) – keel mēs (loe: mees) – meie mest – heitma, viskama mokas – piin, vaev mets – visand, eskiis nokaut – tapma oga – mari oļi – rannakivid oma – meeleolu osa – kõrv (tassil) osis – saar (puu) ost – nuusutada osta – sadam paipala – põldvutt pali – suurvesi, kõrgvesi, tulv pasaka – muinasjutt pats – ise, kõige raksti – teosed, artiklid, kirjad, joonised raud – nutab rauda – särg reiz – kord, kunagi rets – harv, hõre riba – ribi rija (loe nagu Riia) – rehi rinda – rida rīt (loe: riit) – homme roni! – hüljes! ronis – hüljes sala – saar sālis (loe: saalis) – (keemiline) sool samaksa – tasumine, makse samaksāt – ära tasuda, kinni maksta samalt – peeneks jahvatada, pulbriks hõõruma sānis (loe: saanis) – kõrval, kõrvale sāniski (loe: saaniski) – küljetsi, külg ees sarast – ära harjuma sari – harjased sega (loe: säga) – tekk, vaip, kate sēk (loe: seek) – norskab sija (loe: siia) – põikpuu, tala sile – küna, mold silt – soojenema situ – löön, lõin sodi – karistused suga – liik, tõug sula – mahl sūnas (loe: suunas) – sammal tā – nii, nõnda tā ka – nii et tā kā – sest et, et, kuna "Tagatis" – leivakombinaat Lätis, mis toodab ka samanimelist küpsist tapa – punn, prunt tas – see, too te – siin te varu, (te nevaru) – kord võin, (kord ei või) tema – teema vaga – vagu vai – kas, või, oi, ai vara – võim varas – ain. omastav ja mitm. nimetav sõnast "vara" (võim) varu – võimu (mida?), võimude (oma) vasara – suvi vest – viima, talutama veste – vest vilks – hunt vilkus – hunte vilt – petma viss – kõik, kogu, terve

* VÄIKE LEEDU–EESTI ARUSAAMATUSSÕNASTIK abi – mõlemad aidas – kaja aitvaras – kratt, pisuhänd, paberlohe alus – õlu atskristi – kohale lendama atskala – kild aulas – saapasäär balti – valgeks muutuma, pleekima, kahvatuma banda – kari, sai bandelė – saiake dingo – (teadmata) kadunud eilė – rida, järjekord; kiht, kord Gauja – hundikari, koerajõuk, bande halė – saal, hall, turuhoone ja – (naissoost) temaga ją – (naissoost) teda jog (loe: jook) – et jų – nende (oma) jūs (loe: juus) – teie ką – keda kai – kui, sellal kui kai kada – mõnikord kai kas – mõni, keegi, miski kai kuri – mõnd(a) karta – sugupõlv, põlvkond, kiht karti – riputama kartis – teivas, latt, looma lakk kartus – kibe, mõru kas – kes, mis, keegi, miski, iga Kas kasa? (loe: kas kaasa?) – kes kaevab (maad)? kasu – kaevan (maad) kasti – kaevama (maad) kava – kohv kepykla – pagarikoda kęsti – kannatama kirpykla – juuksurisalong kirstukas – peitel kitkur – mujal, mujale kitur – mujal koja – jalg koks – missugune, üks, mõni kukutis – vaenukägu kulka – luul kūningas – vaimulik, preester kuri – millised kūrikas – kütja kurtus – kurt kurtumas – kurtus labas – hüve; hea, terve lai – las laibas – peenike laida – loojang, väljaanne laiptai – trepp laimė – õnn, saatus lasta – kuut, puur lastelė – rakk lauk – välja, oota lava – laava ligi – kuni lįsti – ronima man – mulle, mul, minuks marti – mõrsja, minia meilė – armastus mesti – viskama, maha jätma mina – näoilme; miin; tallab minė – mäletas, mõistatas (keegi, midagi, ühekordselt) mini – nimetab, mainib, tähistab, meenutab minia – jõuk, hulk minus – miinus mus – mind (mitmuses) naga – sõrg, käbi netikėtas – ootamatu, äkiline oda – nahk oras – õhk, ilm padala – jaotus paikas – rumal painus – segane, keeruline pajaunėti – noorenema pajusti – tundma, tajuma para – ööpäev pasaga – hobuseraud pasaka – muinasjutt pasakingas – muinasjutulik pasakoti – jutustama pasala – varitsuspaik pasas – pass; palli söötmine paskala – kuulujutt (pa)skola – laen paskatinti – õhutama, ergutama pasklisti – levima, laiali jooksma pats – (meessoost) ise peilis – nuga pelė – hiir pereiga – üleminek perėti – hauduma persviesti – üle viskama pilkas – hall pilti – valama, puistama plikas – paljas; tühi; kiilas pūdas (loe: puudas) – puud purus – kobe; kohe; mure raide – kirjatäht rasė – rass riba – piir, äär rikė – viljahakk risti – veeretama ristis – veerema; maadlema; kooruma sage – pross, sõlg sala – saar saldokas – magusavõitu sakalas – pistrik salė – saal salvė – kogupauk samanė – kimalane sau – endale, endal, endaks savikritika – enesekriitika savitas – omapärane savitumas – omapära savivalda – omavalitsus savivaldus – autonoomne savivalė – omavoli sekti – jälgima, alanema, lõppema su – -ga su karu – sõjaga su meile – armastusega su vila – suvilaga, villaga sula – (puu)mahl sūris (loe: suuris) – juust sūrus (loe: suurus) – soolane susikirsti – läbi kukkuma, kokku põrkuma susimesti – kuhjuma, kogunema suskristi – kokku lendama šokis – tants, hüpe ta – (naissoost) see, too, sellega, tollega tą – seda, toda tai – (naissoost) sellele, sellel, selleks, tollele, tollel, tolleks; see; siis taikingas – rahumeelne tara – taara tarka – riiv(imisvahend) tas – (meessoost) see, too; (naissoost) nendele, nendeks, nendel te! – säh! teisė – õigus teisena – kohtumenetlus tema – teema tėra – ainult tyras (loe: tiiras) – puhas tobulas – täiuslik tobulinti – täiustama tol (loe umbes nagu "tool") – seni, niikaua vaga – vagu, jõesäng vaikis – noormees, poiss vajus – aktsioon, kampaania valas – äär; õngenöör valus – puhas vardas – nimi vargus – raske, väsitav varna – vares varnas – kaaren varu – vägisi varvas – tilk vasara – suvi, suvel vėliau – hiljem vėliava – lipp vesti – juhtima; taluma; naiseks võtma; pidama; poegima; vilja kandma visa – (naissoost) kõik, kogu, terve visata – maailmaruum viskas (loe nagu umbes "Whiskas") – kõik, puha