|
SÕNAMÄNGUPUUD
Me esikukapis on riidepuuaed.
Seal sahiseb lipse, seal lehvivad kraed.
Me õues on hoopiski mesipuu.
Seal elab üks sumisev sugupuu.
Veel õues on küttepuid tulvil puukuur.
Me aias ent kasvab üks kassipuu suur
ja kriibivad seda vaid metsikud kassid,
kel puuduvad saapad ja kasside passid.
Ja üks sõnajalapuu kasvab meil veel.
Kõik sõnade jalad on taevasse teel.
Neil sõnadel suud on ja kõrvad on ka,
nii kõrgel, et neid pole näinudki ma.
*
JAANUAR
Ahi on ahne elukas.
Ahi on mõnus asi.
Jälle süüa ta palub,
puid talle kuurist tassin.
„Kui on külmetamisohtu,
leidub kuurist külmarohtu,”
õpetas mu vanaema.
Nüüd on liiga vana tema.
Kuud ei paista taevas –
seda siis pimedam.
Kuuritee lahti kaevan –
seda siis põnevam.
Õu tuleb puhtaks rookida –
seda teen ise.
Siis tuleb ahju roopida –
seda teeb isa.
Siis ma oma kolme
kassi kaissu poen…
Ema tuleb koju –
aga meil on soe!
*
VEEBRUAR ON VÄLJAS VALGE
Veebruar on väljas valge,
tassin tuppa kasehalge.
Jälle istub tema seal –
kassipoeg puupalgi peal.
Suureks siin ei kasva ta.
Äkki isal, emal ka
hakkab kahju väiksest kassist,
kes mind varitses ja passis,
tahtis saada lemmikloomaks,
kodukassiks minu omaks?
Väike kohev kassipoeg
minu mütsi sisse poeb!
*
KODUKAS JA KODUKASS
Nüüd on kassil kodu ka.
Tegin talle koduka.
Panin kassi kodukasse
metsikuid ja kodukasse.
Internetti saatsin eile
oma teose esimese.
Täna tuli meile meile,
saime hulga SMS-e.
Mul on mõnus kodukas,
kodu ja veel kodukass!
*
NALJA-KASS
Elas maal meil nalja-kass.
Küll ta oli naljakas!
Laupäeval lulli lõi,
pühapäeval putru sõi,
teisipäeval turnis puul –
kolmapäeval katki huul.
Neljapäeval nurrus ta,
kalapala nurus ka.
Reedel läks ta rändama,
rottidega jändama.
Esmaspäevast me ei tea,
küllap uni maitses hea.
*
VANA KASS JA KIKAS
Laiskle, laiskle, kiisu,
see on kassi töö.
Kehv on kiisu isu.
Pikk on kikka öö.
Kikka kisa kaua
kajab kassi kõrvus,
kuni kargleb kiiri
kaskedes ja kõivus…
*
KASS ON IKKA KÄEPÄRAST
Kass on ikka käepärast,
õigemini – jalapärast,
põlve-pärast,
külje-pärast…
Lihtsalt oma rõõmu pärast
valvab voodis peremeest,
kaitseb…
unihiirte eest!
*
Katseloomad, kaitseloomad…
kiisuloomast kaisuloomad.
Katsu looma! Kaissu omad!
Kaitse oma kaitseloomad.
Võtke heaks või pange pahaks,
neid ei tahaks teha rahaks,
elu and on kassipojad.
Loomad on me rõõmu loojad,
meie – ainult kassipoojad.
|
MIDA TEHA KASSIGA?
Mida teha kassiga?
Muudkui sahvrit passib ta!
Ise nagu tiigrike –
vöödiline, tilluke...
Muudkui passi oma kassi!
Parem täidan piimatassi.
Milleks kassi piinata –
hoida ilma piimata?
Armas kassipoeg on mul.
Mõnikord on täitsa hull.
Mõnikord on pai ja hea.
Ette kunagi ei tea.
*
MEIE MIISU
Miisu pole murdja –
pigem sissemurdja.
Murrab sahvrist sisse –
asub ametisse.
Kassi töö on süüa –
ja siis tralli lüüa.
Kiisu kisub asju –
temast kasvab kass ju.
Homme saab ehk hiire –
täna pole kiiret.
Lõngad-kerad sassis –
nii saab asja kassist!
*
VIISA-KASS
Kassil oli kassipass.
Passis oli viisa. Kas
oli viisa süü, et kass
oli hea ja viisakas?
*
MÄNGUSALMID
Liisu luges liisusalmi:
"Oleksin ma õige tillu,
teeksin peegli klaasikillust,
kassi seljas ratsutaksin,
hiiri seljast patsutaksin...
Ja kui jälle suureks saaksin,
kõigest sellest kirjutaksin."
Miisu mõtles miisusalmi:
"Oleksin ma suur kui ilves,
küüs kui teras, kihv kui kirves,
hoidke eest siis, koerad kurjad!
Hakkab hale koeraturjast...
Ja kui jälle kiisuks saaksin,
poegadele jutustaksin..."
Siis neil läksid salmid sassi.
Kumbki mängis hiirt ja kassi,
kulli, kulli sulispoju...
Kuni ema tuli koju.
*
METSAKIISU
Nägin kiisut metsa serval.
Ei see olnud üldse serval,
pantrik ega otselot,
ega Tiiger-unekott.
Polnud kiisu metsa serval
Oggy, Garfield ega Nermal.
Kes siis metsa serval käis?
Ära arvasid? Eks näis.
*
LAPSEGA METSAS
Kass on apelsinine –
üldse mitte sinine,
kollakas-oranž on ta –
väike päike kiirteta.
Aga hiir on – näriline –
kiisu pärast närviline.
Silmad liiguvad tal ringi –
see ei näita silmaringi.
Suverõõmu vääriline,
lõõrib iga värvuline –
leevikpunane
ja leekivpunane
ja hall-mustrilis-värviline.
*
KUULE, ILVES!
Ütle, ilves, ilus ilves,
mis sa leidsid selles hirves?
Sööksid parem krõbinaid,
kassitoitu sööksid vaid!
Küllap siis sa, metsakiisu,
unustaksid metsakitse,
jänkud mingu metsateed...
Tead, mis meie kiisu teeb?
Kalast hakkab kiisul paha,
vorsti nähagi ei taha,
vaatab piima, nägu plass –
kuivatoitu jahib kass!
Hiiri vilksab sealt ja siit,
laiskus kassi hauda viib.
Kulla ilves, kuula, ilves!
Virkust näen su näoilmes.
Ära tehistoitu söö –
lähed laisaks üleöö.
Meil on hiirtel õnnemaa –
tule meile elama!
Tule meile korraks vaid,
tahan teha sulle pai!
|
