lk 10 viimases reas on ülearune koma
lk 17 3. salmi 3. reas on "kare" pro "karge"
lk 22 viimase salmi esimese rea esimene koma on ülearune
lk 26 4. salmi 1. reas peab olema tühik kriipsu ja "habichti" vahel
lk 78 2. rida alt sisaldab "leegitsevat kadakoksa" pro "põlevat kadakaoksa"
lk 91 on kirjutatud "jõululuulu" pro "jõululuul"
lk 93 - luuletus "Mina ei karda taevast" asub lk 62 (mitte lk 61)
Luulekogus "ELLUJÄÄMINE" (teksti sisestas arvutisse Kauksi Ülle, toimetas Piret Viires):
Pikad ja lühikesed kriipsud sageli segi, tühikuid esineb enne komasid ning üldse tarbetuid, kiri meenutab kirjutusmasinate ajastut (ongi paljundusmasinal tehtud raamat...).
lk 18 - 2. salmis peaks enne "kuni" olema koma
lk 35 on kirjutatud "alku loppu tekee" pro "alku lopun tekee" ja "kurjet palavat" pro "kurjet palaavat"
lk 39 ja sisukorras lk 70 on "Baltika" pro "Baltica"
lk 51 2. salmi 1. reas on "alkohoolist" pro "alkoholist"
lk 55 2. reas on "peidupaik" pro "pelgupaik" ja 4. salmi 4. reas on kirjutatud "polter-heist" pro "poltergeist"
Luulekogus "AJAST KINNI", I (väga vigane) ja II (vähem vigane) trükk (luuletuste tekstid sisestas arvutisse ja toimetas Hannu Oittinen):
Pikad ja lühikesed kriipsud sageli segi, tühikuid esineb enne komasid ning üldse tarbetuid, kiri meenutab kirjutusmasinate ajastut (ongi paljundusmasinal tehtud raamat...).
lk 9 ehk "Ma sünnist saadik..." – 2. salmi 4. reas on "surnuid" pro "surnud"
lk 14 ehk "Noored raamatusõbrad..." – 3. ja 4. lõigus on kirjutatud "õelda" pro "öelda", 4. lõigus "elada" pro "elama" ja "lapsed vist arvavad" pro "lapsed vist arvasid" ning 6. lõigus "maistnud" pro "maitsnud"
lk 16 ehk "küll tema ahastas" – "roied" pro "roided"
lk 17 ehk "Abituriendi sonimine" – 5. salmi 3. reas on kirjutatud "pangi" pro "pange" ja 2. salmi 4. reas on "teatmeid" pro "teateid", tervikuna peaksid 3. ja 4. rida pidi kõlama nii: "kes on täis end imend / teateid nagu täid"
lk 18 ehk "Toimetaja halamine" – viimases reas on kirjutatud "silbide" pro "silpide"
lk 31 ehk "Julgen ükskord nimetada..." – 2. reas on "nimena" pro "nimega"
lk 36 ehk "Rongisõit" – 2. salmi 5. reas on "poolteiskümmend" pro "poolteist – kümmend"
lk 37 ehk "Lorilaul 1989" – 6. reas seisab "alkohoolist" pro "alkoholist"
lk 40 ehk "Ütlesid "au"..." - "Maalaeva-rottide" pro "Maa-laevarottide"
lk 45 ehk "Vaatame kroonikat..." – 7. reas on kirjutatud "Rockfellerit" pro "Rockefellerit" ja alt 5. reas "plekkkarbist" pro "plekk-karbist"
lk 46 ehk sama luuletuse jätku 9. reas on "vihkad" pro "vihkan" ja viimases reas "õudsaid" pro "õudseid", viimane rida pidi kõlama: ""Kuvasid" õdusaid, õudseid ja õndsaid"
lk 47 ehk sama luuletuse lõpus on kirjutatud "särjad" pro "särjed"
lk 49 ehk "Esiaegu, esialgu..." – "Emajõeluhad" pro "Emajõe luhad" ja "pisi-(,) igipiginina" pro "pisi-igipiginina"
lk 50 ehk "Lootusetu..." – 2. salmi 2. ja 4. rea 2. sõna ning viimase salmi viimase rea kaks viimast sõna peavad olema jutumärkides
lk 56 ehk "Kõik sillad põlema..." – "pahetest" pro "pahedest"
lk 57 ehk "Ikka veel..." – 3. reas on kirjutatud "aasta aastalt" pro "aasta-aastalt"
lk 58 ehk "Seal teispool puud" – 3. reas on kirjutatud "maharaiet" pro "maharaiut"
lk 61 ehk "Seljas ämma vana särk..." – 3. reas on "iga" pro "igal"
lk 66 ehk "Oli vist kellegi sünnipäev" – lõpus on kirjutatud "ikka usute te" pro "ikka te usute"
lk 67 ehk "Veel siis, kui tõde..." – 2. reas on "päästva" pro "päästvat"
lk 69 ehk "Pane pehme soe hakk" – 3. reas seisab "muistse" pro "muiste"
lk 70 ehk "Jälle tuiskab..." – 4. salmi 1. reas on "elu(,) surma" pro "elu-surma"
lk 71 ehk "Ainuausat auahnust..." – 3. salmi 1. reas on "töööödki" pro "töö-öödki"
lk 75 ehk "Nagu lind, kes näinud..." – 4. reas on "eri – eluluba" pro "eri-eluluba"
lk 77 ja 79 – luuletuse nimes "Ma sünnist saadik elasin kui paos" on kirjutatud "kuin" pro "kui"
(Ja arvukatest jutumärkide ja kursiivide ärajätmisest ma siin parem ei räägigi. Hiljem käsikirju võrreldes leidsin veel vigu ja apse, mida lihtsalt ei viitsi siia lisada.)
Luulekogus "AJAST VÄLJAS" (käsikirju sisestas arvutisse "Sakala" toimetus):
lk 24 alt 9. reas on kirjutatud "sisara" pro "sõsara"
lk 30 luuletuste vahel on vähe ruumi ja puudub ***
lk 30 2. reas on kirjutatud "parem on" pro "parem oma"
lk 30 kohta on sisukorras väidetud, et "Laste kollektiiv" on omaette luuletus, mitte eelmisel leheküljel oleva luuletuse jätk
lk 31 12. reas on "eile" pro "ei'le"
Luulekogus "AJAST MÖÖDA" (sisestatud arvutisse autori poolt, toimetatud ja trükiks ette valmistatud kirjastus "Ilmamaa" poolt):
lk 19 on kirjutatud "omavalitsus. ga" pro "omavalitsus. Aga" ("Aga" pidi algama uuest reast)
lk 28, 3. salmi lõpus peaks olema koma
lk 39 – sõna "õitevaht" on kirjutatud eksikombel suure algustähega
Luulekogus "AITAB AJAST" (tegijad samad) ei ole trükivigu avastatud
Luulekogus "LUULEPERE PERELUULERAAMAT" (tekstid sisestatud arvutisse autori poolt, toimetas Piret Viires):
luuletuses "Leevikesed" on näpuviga: "nokkime" pro "nokime"
luuletused "Nalja-kass", "Viisa-kass" ja "Rohelised jõulud" juures ununesid aastanumbrid
VIGU RAAMATUS "ÜLEJÕEL, KASSILAIU PEALINNAS" (tekstid sisestatud arvutisse autori poolt, toimetatud ja trükiks ette valmistatud kirjastuses "Elmatar"):
Raamat äärest ääreni täis tehnilisi apse, alustades vigasest punktuatsioonist nagu "---", pro "---," ja "---". pro "---." ning lõpetades kriipsudega sõnade keskel (arvuti poolitusvead, näiteks lk 28 – "elektri-pikendus" jne), hulganisti on valele poole pööratud jutumärke, samuti jutumärke, mis avanevad, kuid ei sulgu või vastupidi, sageli puuduvad tühikud sealt, kus need peaksid olema, ja ka vastupidi, jms.
Ka "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" esimese trüki ISBN koodi lõpp (35) pidi raamatus asjatundjate väitel olema vale, ISBN kataloogis olevat õige (27).
Kuid alles asunud ette valmistama raamatu kordustrükki, lugesime me selle teksti praktiliselt esimest korda tähelepanulikult üle ja leidsime hulganisti "prakki" ka keeletoimetaja tegevusalalt. Nagu mulle meenub, just paljud needsamad parandused olid keeletoimetaja poolt paberil ära tehtud ja minuga läbi arutatud. Miks need tekstifaili kandmata jäid?
Esimese trüki tekstifail tekkis kääridega lõigatud ja sobivasse järjekorda asetatud kirjutusmasinaliste ja käsikirjaliste paberilipakate arvutisse ümberlöömisel, mis 1998-1999 oli meile esimene pikem arvutisse tipitud töö. (Näiteks kasutasin ma endise masinakirjutajana iga rea lõpus ENTERit.) Ka lapsed, tollal 7- ja 8-aastased, olid mulle siis suuresti abiks. Ja meil jätkus lapsikut usku, et autoril ei pea suurt tähelepanu olemagi, sest teksti korrektuur on endiselt kirjastuse töö.
Teise trüki teksti kantud lugematutest pisi-iluparandustest (nagu näiteks sarnased sõnad kõrvuti lausetes jpms) me siin ei räägi, vaid selgelt ja silmatorkavalt kahetsusväärsetest seikadest:
lk 5 – "otselott" pro "otselot" (erinevalt repliigist, kus viga oli mõeldud sõnamänguna, sattus sama sõnakuju ka teksti)
lk 6 – "seda nad oskavad päris hästi" pro "seda oskavad nad päris hästi", "Ma näitan teile laste kraani" ei pidanud tulema taandreaga keset repliiki
lk 7 – 3 korda järjest "heitgaasi toru" pro "heitgaasitoru", "ei tohi seda mitte mingil juhul proovida" pro " ei tohi mitte mingil juhul proovida seda", "Miks muidu muinas-egiptlased kummardasid..." pro "Miks muidu kummardasid muinas-egiptlased...", "Võib- olla" pro "Võib-olla" ja "Eero ja Ville usuvad seda ja päkapikujuttu..." pro "Eero ja Ville usuvad seda ning päkapikujuttu..."
lk 8 – "üks kass võtab jalgadest ja teine peast kinni" pro "üks kass võtab kinni jalgadest ja teine peast", "siis nad on kurvad" pro "siis on nad kurvad", "jäätisetopsiku ja sõi ära" pro "jäätisetopsiku ning sõi selle ära", "jälitanud neid" pro "neid jälitanud", "seitsme aastaselt" pro "seitsmeaastaselt"
lk 9 – 2 korda on "pliiatsiteritaja" kokku- ja siinsamas 1 kord lahkukirjutatuna, "mu pliiatsiteritajas kõik pliiatsid" pro "kõik pliiatsid mu pliiatsiteritajas", "läheme aardejahile" pro "lähme aardejahile"
lk 10 – esineb "murdesid", kuigi peaks olema kas "murde" või "murdusid"
lk 11 – "kus on see nähtud" pro "kus on seda nähtud", "ei mängi ma" pro "siis ma ei mängi", "siis ei müü ma sulle" pro "siis ma ei müü", "siis ma ei sööks üldse kartuleid" pro "siis ei sööks ma üldse kartuleid", "kui moos sulle ei maitse" pro "kui sulle moos ei maitse"
lk 12 – "aknad katki" pro "aknaid katki"
lk 13 – luuletuses "Kord elas lumekass" on 2 punkti lõikude lõpus, mida ei peaks olema väikelapse ilma kirjavahemärkideta kirjutatud loos. "Kuhu Eero on oma luuletusi ja jutte juba mõnd aega kirjutanud" pro "Kuhu Eero on juba mõnd aega kirjutanud oma luuletusi ja jutte", "miks mina ei oska" pro "miks ei oska mina", "kui ta kirjutas selle jutu" pro "kui ta selle jutu kirjutas", "on nii ema kui isa kirjutanud raamatuid" pro "on kirjutanud raamatuid nii ema kui isa", "ei kasvanud nii suurteks" pro "ei kasvanud nii suureks"
lk 14 – "Ville juba" pro "juba Ville", "ma juba tean" pro "ma tean juba"
lk 15 – "kümne aastane" pro "kümneaastane", "ja ta on /.../ kui sina ka" pro "ja tema on /.../ kui ka sina", "on Eero rääkinud" pro "rääkis Eero", "plastipudeli" pro "plastpudeli", ja kui on eelnevalt kirjutatud suure tähega "Ahvi aastal", siis peaks ka "Hobuse aastal" ja "Kassi aastal" (4 korda) suure tähega algama
lk 17 – 2. reas ülearune punkt; "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ja seina vahele" pro "Ja toppis paberi luuletusega riidekapi ning seina vahele", "reportaaži oma Kassilaiult" pro "reportaaži oma Kassilaiust", "Täna meie Kassilaiul hantakse hauhinna" pro "Täna hantakse meie Kassilaiul hauhind"
lk 18 – "rääginud" pro "rääkinud"
lk 19 – "nad on selle saare leidnud" pro " kuidas nad selle saare leidsid?", "pidi olema kusagil" pro "pidi kusagil olema", "Abruka küljes" pro "Abruka külje all", "mida kõike sellest laiust räägiti" pro "mida kõike sellest laiust ka ei räägitud"
lk 20 – "veskisid" pro "veskeid", "võtma labida appi" pro "labida appi võtma", "kes toitis kassikarja" pro "kes kassikarja toitis", "olla emaga mõnd aega kahekesi" pro "emaga mõnd aega kahekesi olla", "saaks näiteks tipsikuteks nimetada" pro "saaks nimetada näiteks tipsikuteks", "samast pesakonnast mõlemad" pro "mõlemad samast pesakonnast", "Miks väike Ville ütles" pro "Miks ütles väike Ville"
lk 21 – "kui tulnud koos emaga luulesalongist koju" pro "kui koos emaga luulesalongist koju tulnud"
lk 22 – ei tohtinud olla taandrida keset repliiki ega vahet 1. ja 2. lõigu vahel; "oli rääkinud muinasjuttu" pro "rääkis muinasjuttu", "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ja mähkmetega" pro "ja roniski kaussi koos kõigi sipukate ning mähkmetega ". ("Sokkide kastis"– hea küll, meie hoidsime sokke tõepoolest kastis ja mitte "sokisahtlis", tähelepanelikul toimetajal oleks ehk võinud küsimus tekkida.)
lk 23 – "miks too on ikka veel haiglas" pro "miks too ikka veel haiglas on" ja "minu kord" pro "sinu kord" (9. rida alt)
lk 25 – "et ma ei ole hull" pro "et ma hull ei ole", "varsti läheb ta sama targaks" pro "varsti saab ta sama targaks"
lk 26 – "Mõnusalt põlvini vees" on kantud ekslikult uuele reale, nagu polekski enam tegemist sama ütleja repliigiga; "kottad" pro "kotad" ja "sellese ilmaga" pro "sellise ilmaga", "kirjutamisest ja viimisest" pro "kirjutamisest ja äraviimisest", "Balti ketti" pro "Balti keti" ja "maailmalõppu" pro "maailma lõppu", "merepõhjas" pro "merepõhjal" ja on "siinsamas" pro "sealsamas"
lk 27 – "ei saanud minna" pro "minna ei saanud", "ta oli nii kõrge" pro "see oli nii kõrge", "said nii kiiresti otsa" pro "nii kiiresti otsa said"
lk 28 – "seitsmesaja kroonine" pro "seitsmesajakroonine", "kuni ükskord proovisid ära ja hakkas meeldima" pro "kuni ükskord ära proovisid ja meeldima hakkas"
lk 30 – "Minimeeritakse välja" pro "Minimiseeritakse väli", "ükskord tuli viia arvuti protsessor parandusse /.../ lindimakk" pro "ükskord tuli arvuti parandusse viia /.../ lintmakk", "maki viite" pro "makki viite", "justkui koduloom oleks lahkunud" pro "justkui oleks koduloom lahkunud"
lk 31 – alt 14. ja 13. rida peaksid kuuluma ühte lõiku, "küberlemmikuid" pro "küberlemmikud", "millist lõbu" pro "mis lõbu", "äkki tehti püssihäält" pro "tehti äkki püssi häält", "Nad nagunii ei ela kaua" pro "Nad ei ela nagunii kaua", "ja veel räägivad /.../ keda võib" pro "ja rääkisid veel /.../ keda saab"
lk 33 – "teisse" pro "teise", "hulk väikesi saurusi tuli üllatusmunadest" pro "üllatusmunadest tuli hulk väikesi saurusi", "miks nad olid nii erinevad" pro "miks nad nii erinevad olid", "nottima teisi saurusi" pro "teisi saurusi nottima"
lk 35 – "kaks muinasjutu" pro "kaks muinasjuttu", "ja mis oli edasi?" pro "ja mis edasi sai?", "kakskümmend viis erinevat" pro "kahtekümmend viit erinevat"
lk 36 – "ingeri" pro "ingerisoome", "hundikõhu" pro "hundi kõhu" ja "Kahe peale me oleme" pro "Kahe peale oleme me"
lk 37 – "siis" pro "siin" (11. rida), "läheme" pro "lähme", "tärpentin" esineb kahe i-ga. "Enne pesi ta püksid" pro "Enne pesi ta pükse", "pekstud laps" pro "läbipekstud laps" ja "ta võiks olla nüüd emavanune" pro "ta võiks nüüd ema vanune olla"
lk 38 – "ma ütlen talle siis tere" pro "ma ütlen siis talle tere", "siis kummitus vastab" pro "siis vastab kummitus"
lk 39 – "olid kunagi juhtunud" pro "kunagi juhtunud olid", "käis pallimeres ja üritas" pro "käis pallimeres ning üritas", "ingliskeeset" pro "inglisekeelset" (2 korda)
lk 40 – "ütles ta oma lasteaia kasvatajale" pro "ütles ta oma lasteaiakasvatajale"
lk 41 – "mängida Väikese vennaga" pro "Väikese Vennaga mängida", "suutsid nad veel hoida" pro "suutsid need veel hoida", "ema poja" pro "ema poeg", "juba arvuti juurest naljalt ei lahkunud" pro "arvuti juurest juba naljalt ei lahkunud", "kõike muud õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks" pro "kõik muu õppis ta ema kõrval üsna pea selgeks"
lk 43 – "enam kunagi ei lähe mehele" pro "ei lähe enam kunagi mehele", "osanud joonistada" pro "joonistada osanud", "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi teist ei ole meile siia kunagi vaja" pro "...sinuga. Ja Eeroga. Ja kedagi muud ei ole meile siia kunagi vaja", "Tassiksid muuseumisse või siis niisama lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegi" pro "Tassiksid muuseumisse või niisama notiksid lõbu pärast. Sellepärast päikesed ei poegigi"
lk 44 – ei peaks olema vahet 4. ja 5. lõigu vahel; "järgmisel päeval võttis pakendi lahti" pro "järgmisel päeval pakendi lahti võttis", "võib-olla ta vajab kaitset" pro "võib-olla vajab ta kaitset", "ilma relvadeta ta hakkab ise kartma" pro "ilma relvadeta hakkab ta ise kartma", "kinkisin ta relvastust" pro "kinkisin ta relvastuse"
lk 45 – "et ma ei tahtnud nende asjade eest rahagi" pro "et ma nende asjade eest raha ei tahtnudki"
lk 46 – "miks tal on valjad seljas" pro "miks tal valjad seljas on", "jätan teade oma mänguautomaatvastajale" pro "jätan teate oma mänguautomaatvastajale"
lk 47 – "ühe ja kahe aastased" pro "ühe- ja kaheaastased", "vaktsineerimisest" pro "vaktsineerimiselt", "süstla näed siis ka" pro "süstalt näed siis ka", "Nemad küsivad: mida tehtud? Ja mina vastan: kuidas mida?" pro "Nemad küsivad: mis tehtud? Ja mina vastan: kuidas mis?"
lk 48 – "justkui Eero olekski süüdlane" pro "justkui olnukski Eero süüdlane", "nemad poleks iialgi visanud inimese last prügikasti kõrvale" pro "nemad poleks iial inimese last prügikasti kõrvale visanud", "ravida kasse ka" pro "ravida ka kasse", "puudusid teadmised" pro "teadmised puudusid"
lk 50 – "ajas need minema" pro "ajas nad minema" ja "saurustetüdrukutele" pro "saurusetüdrukutele", "välja ei saanud" pro "välja ei saadud", "oli siin teine riik" pro "oli siin olnud teine riik", "et keegi ründab neid" pro "et keegi neid ründas", "et nad ise ründavad kedagi" pro "et nad ise kedagi ründasid", "nukkudeks mängida anda" pro "nukkudena mängida anda", "valmisluuletust" pro "valmis luuletust", "pole millegipärast varem märganud" pro "polnud millegipärast varem märganud", "lendutõusmist" pro "lendu tõusmist"
lk 51 – "et piinata Ülejõe rahvast" pro "et Ülejõe rahvast piinata", "vaktsineerida inimesi kurjuse vastu" pro " inimesi kurjuse vastu vaktsineerida", "ei viska kivisid lindude pihta" pro "ei viska lindude pihta kivisid", "mõttesse" pro "mõtteisse"
lk 52 – "politseinikuteks", kuigi peaks olema kas "politseinikeks" või "politseinikkudeks", "ärritanud neid rohkem" pro "neid rohkem ärritanud", "rusikaga" pro "rusikatega", "ka tahtsid kõik" pro "tahtsid ka kõik"
lk 53 – "politseid ega lauljaid" pro "politseinikke ega lauljaid", "ka olla keegi" pro "ka keegi muu olla"
lk 54 – "ka Mohni saarelgi" pro "ka Mohni saarel", "viit tillukest kassipoega" pro "viis tillukest kassipoega", "kes polnud sallinud kedagi" pro "kes kedagi ei sallinud"
lk 55 – "hakkanud" pro "hakanud", "ja ei võtnud inimeste käest ühtegi maiuspala" pro "ega võtnud inimeste käest vastu ühtegi maiuspala", "Võttis kolm päeva enne kui õnnestus välja selgitada, kus kohas" pro "Võttis kolm päeva, enne kui õnnestus välja selgitada, kuskohas", "kui keegi lähenes ta poegadele" pro "kui keegi ta poegadele lähenes"
lk 56 – "jõulu ajal" pro "jõuluajal", "olid paitanud teisi kasse" pro "teisi kasse paitasid", "ja tulid eksimatult oma ema juurde" pro "ja tulid eksimatult oma ema juurde tagasi", "õrnemateks ja mitmekesisemaks" pro "õrnemaks ja mitmekesisemaks"
lk 57 – "ajavad seriaale segamini" pro "ajavad seriaalid segamini"
lk 58 – "alati meid" pro "meid alati", "ja ka tema ei tohi" pro "temagi ei tohi", "võtaksin päris koju" pro "võtaksin päriseks koju"
lk 59 – "läksid uksest mööda ja kadusid majanurga taha" pro "uksest mööda läksid ja majanurga taha kadusid", "tõesti läksid jõulukassid seekord" pro "läksid jõulukassid seekord tõesti", "ega me tegelikult ole riielnud" pro "ega me tegelikult riielnud", "varsti ei usu keegi enam" pro "ei usu varsti enam keegi"
lk 60 – pärast repliigi lõppu "Ei taha! Ei anna!" pidi algama uus lõik (sama viga lk 62, 3. rida alt)
lk 62 – "viivaid kassijälgi" pro "viivad kassijäljed"
lk 63 – "ei jätkunud neile endile" pro "ei jätkunud neile endilegi", "kui ema sai vanakraamipoodidest oma asjade eest kuigi palju" pro "kui ema midagi vanakraamipoodidest oma asjade eest sai", "ei rääkinud temaga, ei paitanud teda" pro "ei rääkinud temaga ega paitanud teda"
lk 65 – "leidsime selle kõik eest" pro "leidsime eest kõik selle", "oma lapsepõlvele /.../ otsustasin sündida sinule" pro "oma lapsepõlvest /.../ sinule sündida otsustasin", "Et Eero on varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud" pro "Et Eero oli varem vihikust mõned lehed välja tõmmanud", "lõppeks" pro "lõpeks", "enne kui kärbse tabad" pro "enne, kui kärbse tabad", "kahte kärbest küll" pro "kaks kärbest küll", "ja aina vahtisid lapsi" pro "ja nad aina vahtisid lapsi", "püsimatuteks" pro "püsimatuks", "on võtnud sussid ja sokid jalast" pro "on sussid ja sokid jalast võtnud"
lk 66 – "käseb" pro "käsib", "ämblikut" pro "ämblikku", "suu kinni panna ja Villel sokid jalga panna" pro "suu kinni ja Villel sokid jalga panna", "ujumiskursused diivani peal" pro "diivani peal ujumiskursused", ""Nukitsamehe" tagant, sest" pro ""Nukitsamehe" tagant välja, sest", "mõnd aega veel /.../ sõnavahetust peal" pro "veel mõnd aega /.../ sõnavahetust pealt"
lk 67 – "naabriõue kõutsi" pro "naaberõue kõutsi", "poisid kleebivad märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni" pro "poistekamp märja lumega kogu aknaklaasi ta ees kinni kleebib"
lk 68 – "nagu nüüd." ja "Ja mis" vahel peaks olema lõigupiir, "olla võiksid: näiteks /---/ läksid kord" pro "olla võisid: näiteks läksid /---/ kord", "hoidma redelit" pro "redelit hoidma", "kas või näiteks edevus" pro "kasvõi näiteks edevus"
lk 69 – "tegi teda" pro "tegi ta", "kassi pidaja" pro "kassipidaja", "oleks teinud vea" pro "teeks vea", "ole kes ise tahad" pro "ole, kes ise tahad"
lk 70 – "need on ka ühed pärsia kassid" pro "need olevat ka ühed pärsia kassid"
lk 71 – "ja siis sa veel lugesid /.../ ja seletasid" pro "ja siis sa veel lugesid /.../ ning seletasid ", "Ilvese-Prints" pro "Ilves-Prints", "appi ei tule" pro "appi ei lähe"
lk 72 – "hakata kassiarstiks" pro "kassiarstiks hakata"
lk 73 – "vist kavatses" pro "kavatses vist", "kui ema tuli koju" pro "kui ema koju tuli", "valge näo ning valgete käppadega ning viimasena" pro "valge näo ja valgete käppadega ning viimasena"
lk 75 – "tahtis ronida plankaia vahelt läbi" pro "tahtis plankaia vahelt läbi ronida", "vaadata plankaeda" pro "plankaeda vaadata", "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas, meenutavad, kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodorandi ja peletada sellega hiiri" pro "meenutavad, kuidas talvel tuli Ville koolist, kolm kassi sabas ning kuidas nad tahtsid leiutada kassilõhnadeodoranti ja sellega hiiri peletada", "kergem oleks hõõruda /.../ kassiga üle, kui kass vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastast deodoranti..." pro "kergem oleks /.../ kassiga üle hõõruda, kui kass seda vaid lubaks. Nüüd oleks hea saada kusagilt kassilõhnavastane deodorant..."
lk 76 – "või kohtuvad esmakordselt pärast sügist" pro "või pärast sügist esmakordselt kohtuvad", "kastis maas" pro "maas kastis"
lk 77 – "Sammalhabe habe" pro "Sammalhabeme habe", "veel üks kass" pro "üks teine kass", "ajab tolle minema" pro "ajab ta minema", "rünnata kassipoegi" pro "kassipoegi rünnata", "kas sa siis ära ei tundnud" pro "kas sa siis teda ära ei tundnud", "oma lemmik Valgenäo hammaste vahele ja tassib..." pro "oma lemmiku, Valgenäo, hammaste vahele ja tassib ta...", "ja annab need" pro "ja annab nad", "talve läbi /.../ mitte talve" pro "talv läbi /.../ mitte talv", "suvi läbi, sügise läbi" pro "suvi läbi, sügis läbi", "mis kassikarjasse puutub, siis teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu" avastas" pro "mis kassikarja puutub, siis avastas teaduslik rühmitus "Ilves & Kiisu""
VIGU RAAMATUS "LEHTE HAINSALU: MISKI PEAB OLEMA PÜHA"
Tekstis hakkas silma aps lk 239 2. lõigus: "Romaan "Kellakuuljad"" pro "Romaanis "Kellakuuljad""
lk 18 – "tsisteerib" pro "tsiteerib"
lk 24 – lätikeelses raamatus on ka jutt "Varese sõprus" (seega kokku 7 juttu) ja "nebaidies" käib lühikese i-ga
lk 31 – "peavat" pro "pidavat" või "peavad"
lk 45 – "neitsidest" pro "neitsitest"
lk 47 lõpus on puudu punkt ja mäletatavasti ka lõpurida.
lk 92 – "Tähti. laokil" pro "Tähti laokil"
lk 150 ja 250: E. Krants on tegelikult EKL välisliige Endel Pae (kirjanikunimega Eduard Krants), mida ma tollal ei teadnud
Lk 195 on allikast LH 1998b kopeeritud täpsustamata andmed, et A. Haavalt pääses teatud raamatusse vaid 2 luuletust (tegelikult oli neid rohkem)
lk 206 – "hääldakse" pro "hääldatakse"
lk 222 – "headmeelt" pro "heameelt"
lk 257 – "Rufus" on 2. täht vale, ja küllap on vigu veel
Sulev Kuuse kujundatud lakatekstides on kummaski üks näpuviga:
esilakal "Ke te koormatud olete" pro "Kes te koormatud olete"
tagalakal "Kassilaiu pealinas" pro "Kassilaiu pealinnas"
VIGU RAAMATUS "VIIS AASTAT VANEMAKS"
lk 12 – "jamalaid" pro "jumalaid"
lk 87 – raamatust "Kulli pilk" jäi välja artikkel "vihmaromaani" (ja mitte "Kellakuuljate") kohta.
Vigu on kindlasti veel, kuid see raamat on liiga uus, et seda üle lugema hakata. Mõne aastakese pärast ehk.
VIGU RAAMATUS "ILVES ILVES"
lk 35 – kuupmeetrid kujul m3, mitte m3
lk 87 – kuupäev sattus vale pildi alla
lk 194 sisaldab "Pašetnov" pro "Pažetnov"
lk 232 sisaldab "käinnud" pro "käinud"
lk 245 – Cīruļi tähendab "lõokesed", mitte "lõoke"
lk 281, 8. rida alt: "kuis" pro "kuid"
ilvese pilt ei ole mitte 25-litisel, vaid Valgevene 10-rublasel (näiteks 1992. a väljalase)
ja veel palju muid apse, mida ma raamatut üle lugedes hulganisti leidsin ja teise trüki maketis ära parandasin, ei viitsi siin üles loendama hakata.
Kunagi hiljem ehk teen.
VIGU RAAMATUS "HUNDIJUTUD JA KARULOOD"
lk 5 – "Mandžuuria" on ühe "u" kaotanud
lk 6 – "näis välja tragi" pro "näis väga tragi"
lk 7, 7. rida ült – "jälginud olen" pro "jälginud olin"
lk 8 – nagu selgus juba peale raamatu trükki esitamist, pannakse Līgatne pargi autoteed nüüdsest kinni kl 17
lk 8 (4. ja 8. rida ült) – "Gaujasmalas" pro "Gaujasmala"
lk 23 – "Rendus" pro "Renda"
lk 35 ült 5. reas "nad" pro "need"
lk 38 – tekstis mainitud kassipoeg polnud siiami tõugu, kuid seda oli ta järglane, kes samamoodi käitus (2005. a-l arvasin, et jutt oli samast kassist)
lk 43 viimases reas – "ilveseaeda" pro "ilveseaedikut"
lk 101 – "Vilkis" pro "Vilkijs" ja "2003. aastal loendati Soomes 6 hunti" pro "2003. aastal loendati Soomes 156 hunti"
lk 105 – "2 nädala vanuses" pro "3,5 ja 4,5 nädala vanuses"
lk 108 – "sõites 55 kilomeetrit" pro "sõites 57 kilomeetrit" ja "Laukstėniai" pro "Laukstėnai"
lk 109 – "Julio" pro "Julis"
lk 112 – "Šarhanile" pro "Šarchanasele"
lk 119 – "väiksed" pro "väikesed"
lk 116 – 5 päeva enne ilvesepoegade sündi pro 15 päeva
lk 129 – "pööduda" pro "pöörduda"
lk 128 – üks turvakodu telefoninumbritest, 53-ga algav, ei ole enam kasutuses, nüüdseks ei tegutse enam see turvakodugi
Ka lk 5 kirjeldatud Läti ja Leedu puuriilveste koosseis on nüüdseks muutunud, lk 4 oleks võimalik lisada, et 2007. aastal oli Eestis lõpuks võimalik jälgida karupoja kasvamist – Võrumaal Alaveskil.
VIGU RAAMATUS "VALGUST TÄIS SUUR PILVEALUNE TUBA"
lk 30 "karjusmarja" pro "karusmarja"
VIGU RAAMATUS "SEITSME PUU JA MÄTTA TAGA"
lk 7 – teise luulesalmi ees puudub jutumärk
lk 32 - "Dabrisiuse" pro "Dabrišiuse"
Lk 16 kohta lugege siit.
TRÜKIVEAD, NÄPUKAD, SISU- JA FAKTIVEAD TEISTES VÄLJAANNETES:
"Kultuur ja Elu" nr 11, 1987 on kirjutatud "ainu Hiiust" pro "aimu Hiiust" ja "kajakad kui lumepeeglid" pro "kajakad kui lumepleegid".
"Vikerkaar" nr 5, 1990, lk 38: "Lume tulek", 8. reas on kirjutatud "käin" pro "käib". Sama viga esineb "Radugas" nr 1, 1991, lk 12, aga luuletuse "Mina ei karda taevast" tõlge on lk 14 asemel paigutatud lk 15 ehk sattus originaalloomingu hulka.
Filmis "Olla tahtsin olevikust väljas. Valeria Ränik" tegi luuletuste esitaja vea luuletuses "Pane pehme soe hakk": "millegile heale" (mul on "millelegi heale", ja põhimõtteliselt kohe).
"Päevaleht" 16.6.1991, lk 2 toob näiteid arvsõnade iganenud õigekirjutusest: "1960." pro "1960ndatel", "70." pro "70ndate", "80." pro "80ndad" jne. Võisin tollal (T. Kallase raamatu retsensioonis) oma titehooldusest "värske" peaga nii kirjutadagi, kuid kuhu jäi toimetaja?
"Liivimaa Kroonika" 29. 4. 1993 intervjuus lk 5 pani K. M. Sinijärv mulle suhu omaenda arvamuse sellest, et ma ei taha hakata proosakirjanikuks.
"Televisioon" 1. – 7. 11. 1993, lk 12 avaldatud luulesalmis esineb viga 4. reas: "usub" pro "rusub".
"Pere ja Kodu" nr 2, 1994, lk 5 – 6 on kirjutatud "riputatud" pro "riputud" ja 8 korral asetatud numbrid valesse lahtrisse.
14. 7. 1994 raadiosaates tegi luuletuste esitaja kaks viga luulekogu "Ajast väljas" viimases luuletuses öeldes "olemist" pro "olmelist" ja "saabubki valgus" pro "saabki valgus".
"Kultuur ja Elu" nr 7 1994, lk 32, 2. reas esineb viga: "ma andsin talle" pro "ma andsin andeks" ja 8. reas "siit – ei järelilma" pro "siit-, ei järelilma".
"Looming" nr 7, 1995: luuletus "Unenäost saan aru küll" on avaldatud ilma sissejuhatuseta ja luuletuse "Aasta viimased vihmased ilmad" sissejuhatuses on kirjutatud "kirsiõied" pro "kirsipuu õied".
"Tere" (peatükk kogumikust "Kaksteist eesti kirja", "Loomingu Raamatukogu" nr 1-2, 1995, lk 79-92) sisaldab järgmiseid toimetaja või tekstisisestaja apse: juba teine rida – "kohusime" pro "kohtusime", lk 83 – "Tallinn" on 3 l-ga, lk 92 – "keeleoskusnõute" pro "-nõude" või "-nõuete".
"Post", 11. 12. 1995, S. Sildnik liialdas oma artiklis "Hando Runnel ahistab naisi ja lapsi" nagu ka Kauksi Ülle oma raamatus "Säng", lk 33, et Runnel olla mind salongist "välja visanud" pro avaldas mulle oma arvamust.
"Liivimaa Kuller", 11. 7. 1996, lk 6 – artiklis "Nõiaring sissekirjutusega" on laste nimed kahel korral segamini aetud.
"Estnische Kurzgeschiten: Müller – Park – Ränik", lk 5 – on kirjutatud "Looming 5 – 95" pro "Looming 5 – 94".
"Stiil", märts 1997, lk 21 (suurendades "Vikerkaar" nr 7, 1995 toimetuse poolt niigi suurendatud numbrit) väidab, et ma olevat viibinud Soomes "üle 500 päeva" (olen kirjutanud "Vikerkaares": ligi 430 päeva koos Runomaratonil käimise ja varasemate retkedega).
1997 – 1999 kujunesid kõige trükiveavabamateks aastateks, seejärel aga paigutas "Täheke" nr 7, 2000 minu nime alla hoopis Jaanus Tamme luuletuse "Ilmateade". Samas numbris, luuletuses "Mängusalmid" on trükitud "oleksin maa" pro "oleksin ma".
K. Murutari artiklis "Räägib kassidega piltide keeles" ("Anne" nr 11, 2000) on järgmised faktivead: lapsed ei ole teinud petekat-arvutit varaste peletamiseks, vaid fantaseerisid sellest ajakirjaniku kuuldes, ja "raamatuid kassidest on meetrite viisi" on liialdus (tegelikult 30 cm). Lause "Soomes fiktiivabielus sealsete lastetoetuste nimel" väljendab artikli autori püüdu parandada lugeja silmis minu eluvõõra boheemlase mainet (tegelikult sain Soome lastetoetuste olemasolust teada alles mõni kuu peale abiellumist).
http://www.nspu.kiev.ua/Etexts/synopsis/ andmetel tõlkis "Estonia Literary Awards 2000" minu raamatunime "In Ülejõe, Capital of Kassilaiu", kuigi raamatu nimi oleks võinud olla "In Ülejõe, Capital of Miauland" või "The Ülejõe, the Capital of Cat-Island" (?).
"Nukits" 2000 sisukorras on öeldud "The children's author" pro "the children's mother and books author".
"Looming" nr 8, 2002 - luuletus "Lisaeelarve" ilmus viimase 2 reata.
"Täheke" nr 9, 2002 jättis luuletusest "Kus ma veetsin" 2 rida välja: ""Suvitasin Pakri saarel..." / "Aga meie Capri saarel"".
Luuleantoloogia "Ema mu ema" tagakaanel on V. Kepi filmi "Olla tahtsin olevikust väljas" valmimise ajaks 1995 (õige on 1993).
Ajaleht "Twoy den" nr 1, 16. 1. 2003 pani omatahtsi lk 27 minu nime alla – "zavedujuštši za setj korrespondentov", justnagu oleks mind keegi sinna tööle vormistanud.
"Meie oleme meeskond", "Kodukolle" nr 2, 2003, lk 29, viga 2. lõigu 8. reas: "lapsed arvasid" pro "nemad arvasid" (sest jutt ei ole lastest, vaid vanematest ja vanavanematest).
"Pere ja Kodu", oktoober 2003, lk 38 on "trükikurat" jätnud vähemalt mõtte moonutamata ("roppusi prügikastile kirjas" pro "kirjutas"), ent lk 39 on lause mõte oluliselt muudetud: "Selles vanuses ei taipa väljapressijad veel oma ohvrit mustata, vaid mängivad tugevamat" (teisi mustata oskavad lapsed ju sünnist saadik). Peab olema: "Selles vanuses ei taipa väljapressijad veel oma ohvrit haledaks teha").
Tavaliselt kirjutatakse mu lemmikraamatu nime "Väike ilves, suur Murr ja teised" (nt Looming nr 4 2004, lk 830), kuigi autorimõte oli "Väike ilves, Suur Murr ja teised". (Isegi Kultuurkapitali Kirjanduse Aastapreemia nominendidiplomis on "Suur Murr" väikese algustähega!)
(Soovitus vene keelde tõlkijale: õige on "Velikij Murr", mitte "bolshoi Murr". Manitsus inglise keelde tõlkijale: õige on "Purr The Great", igatahes mitte "Big" ega "Murr".)
"Tartu Postimees" 11. 3. 2004, lk 2 R. Hanson kirjutab, et andsin raamatu välja oma kulu ja kirjadega – tegelikult "kirjadega" küll, ent mitte kuludega.
"Maalehe" lisa "Targu talita" 25. 3. 2004, lk 206 lisas minu artiklile omapoolsed vahepealkirjad ja alapealkirja, ka jaotuvus lõikudesse tundub võõras.
"Maalehe" lisa "Targu talita" 22. 4. 2004, lk 268 tegi minu pakutud pealkirja vahepealkirjaks ja mõtles pealkirja ise välja (sama juhtus ka Ville intervjuu pealkirjaga "TeRas" 17.-23. oktoober 2005).
"Maalehe" lisas "Targu talita" 28. 4. 2005, lk 269 ilmunud artikli pealkiri oli pandud toimetuse poolt ning lühendati lisainfot pakkuv koduleheküljeaadress.
"Lemmiku" 2005. a augustinumbris avaldatud artiklis puudub sõnas "Laukstėnai" täpp "e" kohal ning on üks ülearune "i", juuni numbri artiklis on järgmised ebatäpsused: "üle 10 aasta" pro "üle 7 aasta" Kirgiisias, Spygly pro Spyglė ja kavatsus saata ilvesed Ähtärist Leetu ei ole siiani teoks saanud ühe Leedu korraldaja ebaausa käitumise tõttu (vt. raamatust "Hundijutud ja karulood" lk 117-118).
(Kuna kõik eksitused tulevad meile tagasi, pakkusid pr. Jūratė Mičiulienė lehes "Lietuvos žinios" ("Į Lietuvos miškus sugrįš lūšys", 29.7.2008) ning tema teksti kopeerinud saidid (http://www.delfi.lt/news/daily/science/article.php?id=17875970, www.vtv.lt, www.zebra.lt jt) mu nimekujuks Viktoria Rannik, aga prl. Gražina Juodytė lehes "Vakarų ekspresas" ("Vilkynės istorijos", 2. ja 9.8.2008, www.ve.lt) - Valerija Rain. Lihtsalt imestamapanev, kuidas hr. Augustas Uktveris ("Žaliasis pasaulis", www.zpasaulis.lt) ja pr. Inga Saukienė www.delfi.lt-st ("Gyvenimas "Žvėrinčiuje": civilizuotos lūšys, nevaldomos ožkos ir vilkų garbės kodeksas", 19.7.2008) taipasid mu nimekirjutuse kohta eraldi küsida – esimene neist sai minult loa ä asendamiseks a-ga, teine leedupärasema j lisamiseks ja kolmas, Aldona Svirbutavičiutė ("Įkalintas Žemaitijos simbolis trokšta laisvės" ("Ūkininko patarėjas", 17.7.2008), oli vist lihtsalt tähelepanelik kuulaja.
Olen "Maalehe" lisa "TeRa" 17.-23. oktoober 2005, lk 11 avaldatud oma poja foto autor ja meil ei ole aimugi, miks peaksin "TeRa" töötajate soovi kohaselt loovutama oma autoriõiguse mingisugusele Tõnu Veilerile.
http://www.kirjanikekodu.kongress.ee/02luule/ranik_ajast.html - sellel aadressil avaldatud luulekogul puuduvad eelviimase luuletuse 4 viimast rida ja viimane luuletus "Nagu lind...". Samuti on luuletuses "Noored raamatusõbrad" väidetavasti M. Raun tekitanud ülemäärase lõigu, mis algab sõnaga "perversseks" ja ometigi ei peaks algama.
"Pere ja Kodu", oktoober 2006, lk 129 - Eero ja Ville polnud siis mitte 17- ja 16-aastased, vaid 16- ja 14-aastased.
Ü. Lätte artikkel "Enne kirjanikuks saamist sunniviisiliselt raadioinseneriks" ("Vali uudised" 16.4.2008, lk 4) sisaldab ebatäpsusi: Peedult ei kolinud ma Tallinna, vaid Tartusse, ja raamatuid ilmus mul umbes 14, mitte 40.
M. Matt ja K. Langebraun (artikkel "Õpilaste tegemisi koolis", Põltsamaa Ühisgümnaasiumi infoleht "Kool ja Kodu", juuni 2008) panid kirja: "Valeria Ränik on suur loomasõber. Tal on kodus umbes 50 liivahiirt ja neli kassi. Kõige rohkem meeldivad talle ilvesed. Ta on leidnud ka ise metsast ilvesepoja, kelle ema oli surnud. Kui noore ilvesepoja ema sureb, ei suuda poeg endale ise toitu otsida ja sureb samuti. Valeria Ränik aga võttis selle ilvesepoja koju ja kasvatas suureks." – Kõik on õige, välja arvatud: oleksin ma ilvese koju võtnud, oleks ta ehk tõesti suureks kasvanud. Ei usu, et nii tublid 5. klassi õpilased ei tunne tingivat kõneviisi. Küllap on ilvesepoja surmas süüdi oleva Elistvere perenaise A. Sarve ennastõigustav kõlakas mingitest koduilvestest oli lastele kusagil kõrvu jäänud.
VALERIA RÄNIK (kodulehekülg)