VEESPORDIKESKUS
» Kaberneeme
sadamas
«
info 050 46 019 e-mail
veesport@hot.ee
Surfamine on viis lõõgastumiseks, kus igaüks leiab endale midagi,
vaatamata sellele, kas oled 7- või 70-aastane, üritad esmakordselt ronida ebakindlale
vees hulpivale lauale või teed oma elu esimest hüpet laineharjalt, klammerdudes
kramplikult poomi ja laua külge …
Rõõm ja nauding, saadud suhtlemisest maailma vanimate asukatega - vee ja tuulega -
paiskavad kompromissideta olematusse meid jälitava stressi ning täiendavad meie niigi
kasinaid energiavarusid värske, pulbitseva jõuga.
Kaberneeme sobib surfamiseks põhja-, kirde-, ida- ja kagutuulega.
Kõige ideaalsem on sõita kirdetuulega kui Kolga lahte vabalt sisenev tuul toob kaasa suured ümarad
lained, mis murduvad alles päris kalda läheduses. Kirdetuulega saab
lihaseid lõdvestada ja taageldust trimmida Koipse saare
lõunapoolsest tipust vasakule jääval madalikul (vööni vesi).
Liivase põhjaga madalikku (kaardil märgitud heledama sininisega)
kaitseb lainete eest saare väljaulatuv, veest poole meetri kõrgune
säär.
Ala, kus on kõrglained, on kaardil märgitud siniste laineharjadega.
Sadamast vetteminek on varustusele ohutu, kuna startides ei tule võidelda murdlainetusega.
Kagutuulega puhub tuul Rohusi saare ja mandri vahelt, väikse
lainetuse puhul on suure tuulega võimalik saavutada suuri kiirusi.
Kuna Eesti põhjarannikul on kagutuulega surfata võimalik
ainult vähestes kohtades, tasub kindlasti proovida, kuigi kõik
sõltub tuulest ja kalda läheduses on maatuul suhteliselt puhanguline.
Ka lääne- ja edelatuulega on võimalik Kaberneemes surfata, vette minekuks tuleb aga kasutada poolsaare tipus
olevat vana piirivalvekordoni ala, mis on kivine ja sobib kogenud lauduritele.
Edelatuulega võib ennast kergesti leida avamerelt kui varustus alt veab ja Koipsi saarele ujuda ei õnnestu.
Surf see on ilmselt purjetamise kõige karmim, erutavam ja atraktiivsem vorm.
Kujutage endale ette, et väljas on niinimetatud "halb ilm" - tuul ulub korstnas
ja lõgistab aknaid, murrab puid, keerutab üles suuri tolmu- ja liivapilvi ning tekitab
merel hiiglaslikke vahuseid laineid, mis jooksevad kõrvulukustava mürinaga randa ja
leiavad seal oma otsa. See on stiihia, surfarite kõnepruugis "räige laks" või
"õudne vint", mis ajab toast välja ka kõige laisema purjelauduri. Raadiost
edastatav tormihoiatus on see, mis katkestab surfarite igapäevase elurütmi ning sunnib
neid kõiki viisaka liiklemise tavasid eirates kihutama sinna, kus on kõige suuremad
lained, kõige kõvem tuul ja kõige rohkem adrenaliini. Kes tormab ennastunustavalt vee
peale, kes jääb kaldale - oma naudingu saavad kätte kõik. See on tõeline vabadus, kus
nii keha kui vaim jätavad üksmeelselt maha kõik argised mured ning toimetused ja
harmoneeruvad mässavate loodusjõududega, ammutades sealt seda, mida me enesele teadmata
pidevalt otsime.
Riietu vastavalt ilmale. Arvesta, et külm võib tappa. Kanna päästevesti.- Veendu, et varustus on sobiv ja töökorras. Kasuta julgestusühendust laua ja taglase vahel.
- Ära ülehinda oma võimeid. Vali puri vastavalt tuule tugevusele.
- Tutvu enne sõitu kohalike tingimustega - tuul, lainetus, hoovused, kivid, madalikud, mererohi, udu, äike, pimenemisaeg.
- Ära sõida pimedas.
- Tutvu meresõidu reeglitega. Anna teed paremalt tulijale, allatuule sõitjale ja mööda sõites.
- Hoidu tiheda liiklusega paikadest - laevateed, sadamad, jõed, kanalid. Hoidu ujumistsoonidest ja ujujatest, kalavõrkudest, sukeldujatest, veesuusatajatest.
- Informeeri kedagi oma sõiduplaanidest. Hätta sattudes säilita rahu. Kui vajad abi anna endast kätega märku. Ära jäta hädas olles kunagi lauda, see võib olla sinu ainuke päästevahend.
- Aita hädasolijat ja/või teata sellest kohe päästjatele.
- Arenda ja täienda oma oskusi pidevalt. Õppimine on auasi. Tule teiste sekka. Liitu kohaliku klubi ja Eesti Purjelaualiiduga (EPLL), nemad oskavad juhendada ja annavad nõu.