B-rühm
|
|
Algus ja ajalugu Enne legendaarset B-rühma(aastad 1983-1986) võisteldi peamiselt kahes masinaklassis: "grupp 2" ja populaarsemas "grupp 4", kus ralliautod olid peamiselt tagarattaveolised mootorivõimsusega ca.250 hj. Homologeerimiseks "grupp 4’ja" tuli valmistada vähemalt 400 sõidukit. Edukaimad sõidukid oli Lancia Stratos, Fiat 131 Abarth ja Porsche 911. |
||||
|
Alates aastast 1979 lubas FISA (Fédération Internationale du Sport Automobile) rallivõistlustel osaleda ka neljarattaveolistel autodel. |
|||||
|
Esimeseks neliveo kasutuselevõtjaks oli Audi, esitledes aastal 1980 oma uut "Quattro" mudelit. Konkurendid aga pidasid seda liiga raskeks, keeruliseks ning konkurentsivõimetuks. Hooajad 1980 ja 1981 olid ettevalmistuseks järgnevaks: meeskonda palgati testisõtjaks Hannu Mikkola. Audi Quattro võitis aga kohe oma esimese võistluse:"Janner rally" Austrias 1980.aastal. 1981 aastal võidab "Quattro’l" esimene naine autoralli maailmameistrivõistluste etapi – Michele Mouton San Remo ralli.– Audi suund näib olevat õige… |
|
||||
|
|
1983 aastal lülitus võistlustulle esimene täisvereline B-rühma auto – Lancia Rally 037, võites ka kohe automarkide maailmameistritiitli, auto mis oli juba keskmootoriga, aga siiski veel tagarattaveoline. |
||||
|
B-rühma homologeeringu saamiseks tuli valmistada vähemalt 200 sõidukit, millest võis ettevalmistada nn.20 "Evolution" versiooni, kasutades kõrgtehnoloogiat ja materjale. |
|||||
|
1984 Korsika ralliga algas uus ajajärk – keskmootor ja nelivedu – Peugeot 205T16. Samalajal arendas Audi uut, "lühikest" Sport Quattrot.
Video: M.Mouton-F.Pons / Audi Quattro S1 |
|
||||
|
1985 RAC ralli – Lancia võtab kaksikvõidu uuel autol Delta S4. Autol on keskmootor koos kahe erineva ülelaadimisega(turbo + mahtkompressor) ning loomulikult nelivedu. Lisaks neile automarkidele debüteerivad veel Ford RS 200 ning Austin Metro 6R4. Audil tuleb välja uus S1 Quattro ning Peugeot’l 205T16-Evolution 2.
|
|
||||
Tagasilöögid B-rühmale said alguse hooajal 1985, kui autode kiirused tõusid veelgi ning tõid endaga kaasa raskeid õnnetusi ja hukkunuid.
B-rühma ralliautode kiirustest räägib tõsiasi, et Lancia Delta S4 oli võimeline kiirendama 0 - 100 km/h 2.3 sekundiga, ja seda ka kruusateel! Henri Toivonen sõitis S4'ga Estorili ringrajal välja aja, millega ta oleks F1 1986 aasta Portugali Grand Prix'l kvalifitseerunud kuuendale stardikohale! Nigel Mansell testis Peugeot 205 T16 ning väitis seda kiirenduvat sama hästi kui tema F1-auto.
Allpool jooksval videol B-rühma stiilinäiteid.
Enne hooajalõppu aastal 1986 loobusid MM-sarjast Ford ja Audi, kellel oli välja tulnud uus "Sport Quattro Evolution 2".
|
FIA oli raske valiku ees – 1987.aastal loodeti jätkata S-rühmaga, mis oli oma tehnilistelt tingimustelt vägagi sarnane tänaste WRC-autodega. S-rühma prototüüp-autod olid valmis juba nii Lancial, Audil kui ka Opelil, paraku rallivõistlustel ei osalenud need autod kunagi. |
|
Alates hooajast 1987 jätkati autorallimaailmameistrivõistlustel vaid A ja N rühmas, B-rühma superautosid kasutati aga veel aastaid maratonrallidel, rallikrossis ning mäkketõusu võistlustel.
B-rühma autode tänavasõiduversioonid
Group B vs. WRC |
||||
|
Auto |
Lancia Delta S4 (1986) |
Ford Focus WRC (1999) |
||
|
|
||||
|
Materjal & asetus |
Alumiinum blokk ja plokikaas; pikki-asetus; |
Alumiinum blokk ja plokikaas; risti-asetus; |
||
|
Töömaht |
1759cc |
1998cc |
||
|
Silindrivalem |
R-4;16 -klappi;2 nukk-võlli |
R-4;16 -klappi;2 nukk-võlli |
||
|
läbimõõt/k.käik |
88.5mm x 71.5mm |
84.8mm x 88mm |
||
|
Asukoht |
keskel |
ees |
||
|
Ülelaadimine |
Abarth mahtkompressor; KKK turbo; kaks vahejahutit |
Garrett vesijahutusega turbo; üks vahejahuti |
||
|
Mootori elektroonika |
IAW Weber Marelli integreeritud süüde ja sissepritse |
Ford/Pectel integreeritud süüde ja sissepritse |
||
|
Võimsus(hp/kW) |
480/360@8400p/min * |
300/225@6500p/min ** |
||
|
Moment (Nm) |
490@5000p/min * |
550@4000p/min ** |
||
|
Surveaste |
7.5:1 |
teadmata |
||
|
|
||||
|
Käigukast |
5-käiku; manuaal |
6-käiku; sequential |
||
|
Differentsiaalid |
ise-lukustuvad esi ja taga; Ferguson’i reguleetitav visco-differentsiaal keskel |
ees, keskel ja taga aktiiv-differentsiaal (hüdro-elektriliselt juhitav) |
||
|
Sidur |
teadmata |
mitme-kettaline |
||
|
|
||||
|
Konstruktsioon |
toru-raamile ehitatud kandekere; kevlar & fiiberklaasist keredetailid |
terasest kere & detailid |
||
|
Vedrustus |
sõltumatu;reguleeritavad amordid (taga topelt-amordid); ühendatud toru-raamiga |
sõltumatu;ees McPherson; taga multi-link; ühendatud toru-raamiga |
||
|
Pidurid |
Brembo:ventileeritavad ketaspidurid; hüdrauliline käsipidur |
Brembo:ventileeritavad ketaspidurid; hüdrauliline käsipidur |
||
|
Roolisüsteem |
võimendatud hammaslatt |
võimendatud hammaslatt |
||
|
Pikkus |
4008mm |
4152mm |
||
|
Teljevahe |
1801mm |
1770mm |
||
|
Kõrgus |
1501mm |
1420mm |
||
|
Kaal |
970kg |
1330kg |
||
|
Rööbe (e/t) |
1501mm/1521mm |
1550mm/1550mm |
||
|
Kiirendus(0-100km/h) |
2.3s |
3.2s |
||
* = Ametlik; tegelik võib olla kõrgem kui näidatud
** = Koos 34mm "restrictoriga"
|
Kommentaarid. Paneb imestama, kui palju väiksem ja kergem on Delta S4 võrreldes Focusega. Teine huvipakkuv fakt on pöördemoment, mida arendab Focuse mootor. Samas on kasutusel palju sarnaseid elemente vedrustuses, rooli-süsteemis ning jõuülekandes – Lancia kasutas neid aga juba 15 aastat varem… Kes on kiirem? Siin on küsimus, millele paljud sooviksid saada vastust. Püüame oletada. Kiiruskatsetel, nagu Pikes Peak ja teistel kiiretel teedel, nagu kasutati "kaheksakümnendatel", B-rühma Lancia peaks Focust võitma. Kui aga tulla tänapäevastele ja kitsamatele teedele, kus keskmine kiirus reeglina ei ületa 120km/t, Focus WRC peaks olema kiirem. B-rühma autode võimsus ja kergus oli eduks kiiretel teedel, kuid Focus WRC on oma juhitavuselt ning jõuülekandelt parem, kui üks-kõik milline B-rühma auto "kaheksakümnendatel". NIISIIS – PUHAS JÕUD TÄPSUSE VASTU… |
Lingid:
B-rühma ralliautod (ingliskeelne)
Audi Sport Quattro Peugeot 205 T16 Lancia Rally 037 Lancia Delta S4
Videod:
Walter Röhrl / Audi S1 Pikes Peak'il (mpeg-21MB)