Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi avamisel Pärnus 23. veebruaril

President Hendrik Ilves

Armsad kaasmaalased! 90 aastat tagasi oli Pärnus külm ja lumine talvepäev. Naistel paksud rätikud üll, meestel karvamütsid peas – nii näitab meile vana foto inimesi, kes siiasamasse Endla seltsimaja juurde kogunesid kuulama iseseisvus- manifesti.

Nende nägudes, ja see on hästi näha, peegeldub millegi ootus, ehk ka ärevus ja kõhklused. Aga ootust on siiski rohkem.

Tagantjärele on ilus mõelda, et see oli oma riigi ootus. Rahvana vabaks saamise ootus. Ma kutsun teid täna, 90 aastat hiljem, lugema taas tähelepanelikult iseseisvusmanifesti, mille Maapäeva liige Hugo Kuusner luges Endla seltsimaja rõdult tõrvikute valgel esimest korda ette.

See on väga kaasaegne ja tänapäevaselt oluline tekst. Tekst, mis räägib lootusrikka tuleviku lävel seisvast kodanike riigist, võrdsete kodanike riigist. See räägib õigusriigist, kui vastandist Vene impeeriumile.

Kõik Eesti vabariigi kodanikud leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees… Rahvuslistele vähemustele kindlustatakse nende õigused … Kõik kodanikuvabadused peavad kogu Eesti piirides vääramata maksma … Valitsusel tuleb sisse seada kohtuasutused kodanikkude julgeoleku kaitseks …

Need põhimõtted on täpselt samad, millele Eesti Vabariik peab alati toetuma. Need on vabadused ja õigused, mille eest tuleb meil hoolt kanda ka täna, homme, iga päev. Ja mitte hetkekski ei tohi järele anda kiusatusele kuidagi lihtsamalt hakkama saada, mõnda iseseisvusmanifestis loetletud vabadust ja õigust hüljates.

Meil tuleb hoida ja kaitsta võimalust elada kodus, kus kord ja õigus valitseks.

Sest mis on oluline – iseseisvusmanifest kuulutas põhimõtteid, mida saab kokku võtta ühe sõnaga: demokraatia. Vaadates maailma lähemal ja kaugemal, siis me näeme, et mitte kõik rahvad ei saa demokraatiast rõõmu tunda. Me näeme demokraatia hülgamist ja teame, mis siis edasi juhtub. See on kurb ja ohtlik pilt.

17 aastat tagasi iseseisvuse taastanud Eesti on oma valiku teinud. Eesti Vabariik on jäänud truuks iseseisvusmanifesti ideedele, mis kõlasid esimest korda just siin, Endla seltsimaja rõdul.

Tunnustagem nüüd oma riigi väljakuulutamise monumendilt katet tõmmates neid riigimehi 90 aastat tagasi, kes julgesid demokraatlikust Eestist unistada ning kellel oli jõudu ja oskusi see unistus teoks teha. Meie ülesanne on oma riiki hästi hoida.

Elagu iseseisev demokraatiline Eesti Vabariik!